2-17-18599/26 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2-17-18599 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja sündis 02.08.2012. Hageja vanemate abielu lahutati 17.08.2016 ning hageja jäi elama ema juurde. Kostja pärast abielu lahutust hagejat ei kasvata ega toeta hageja arengut ka muul moel. Pärast abielu lahutust ei ole kostja hoolimata hageja ema korduvatest pöördumistest täitnud seadusest tulenevat kohustust maksta lapse ülalpidamiseks elatist. Hagejale elatise mittemaksmist põhjendab kostja pidevalt rahapuudusega. Hagejale teadaolevalt osutab aga kostja Tesla rendiautoga teenust Taxify taksojuhina ning tal on piisav sissetulek täitmaks ülalpidamiskohustust. Hagejale ei ole teada, et kostjal oleks täiendavaid ülalpidamiskohustusi. Kostja on töövõimeline isik, kes saab ja peab suutma ülal pidada nii end kui oma last. Kostja on abielu lahutamisest alates lapse ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisega tekitanud hagejale kahju. Tekitatud kahju seisneb eelkõige selles, et hageja ema on sageli pidanud hageja mõistlikuks ülalpidamiseks kasutama kolmandate isikute abi, sh jätma lapse kolmandate isikute hoole alla selleks, et ise täiendavat tulu teenida. Hageja ema on sageli sunnitud viima hageja XXXst oma vanemate juurde XXXle ning sealt tagasi Tallinna tööle sõitma. Sellega seoses on hageja ema kulutused transpordile suured. Alates 11.12.2016 kuni 10.12.2017 on kostja hageja ema kontole teinud ebaregulaarseid rahalisi ülekandeid hageja omandis, kuid kostja kasutuses oleva sõiduauto BMW liisingumaksete katteks kokku summas 845 eurot. Hageja leiab, et see ei puuduta tema vajadusi ja arengut vaid on otseselt seotud kostja huviga jätkata hageja emale kuuluva sõiduauto kasutamist isiklikuks otstarbeks. Kuna kostja ei ole hagejale elatist tasunud, palub hageja alates 12.12.2016 kuni 31.12.2016 mõista kostjalt elatisena välja hüvitis poole ulatuses sellel perioodil kehtinud töötasu riiklikust alammäärast, milleks on 215 eurot kuus, võttes seejuures arvesse nõude aluseks olevate päevade

2-17-18599 arvu. Seega palub hageja kostjalt välja mõista hüvitis 20 päeva eest summas 138.60 eurot (430:2=215:31=6,93x20=138,60). Alates 01.01.2017 kuni 12.12.2017 palub hageja mõista kostjalt elatisena välja hüvitis poole ulatuses sellel perioodil kehtinud töötasu riiklikust alammäärast kuus, milleks on 235 eurot (470:2=235). Seega ajavahemiku 01.01-30.11.2017, s.o 11 kuu eest 2585 eurot (11x235) ning ajavahemiku 01.12-12.12.2017, s.o 12 päeva eest 90.97 eurot (235:31=7,58x12=90,97). Kokku palub hageja 2017.a eest tagasiulatuvalt kostjalt elatisena välja mõista hüvitis summas 2675.97 eurot (2585+90,97). Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud ja edaspidi kehtestatavast kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti palub hageja mõista tagasiulatuvalt perioodi 12.12.2016 kuni 12.12.2017 eest kostjalt hageja kasuks elatisena välja hüvitis summas 2814.57 eurot. Igakuise elatise ja elatise võla palub hageja kanda hageja ema XXX AS Swedbank kontole nr XXX. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 3 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas tuleb jätta menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 164 lg 3 alusel. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluses kantud õigusabikulud. Kohus nende kulude väljamõistmisega kostjalt ei nõustu ning on seisukohal, et need kulud tuleb jätta kostjalt välja mõistmata hageja kasuks, kuivõrd need on põhjendamatud. Kohus on seisukohal, et menetluses kuuluvad väljamõistmisele ainult sellised õigusabikulud, mille kandmine on tsiviilasja menetluses üheselt selge ja arusaadav. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hagejat ei ole käesoleva tsiviilasja menetluses esindanud lepinguline esindaja, vaid ainult seaduslik esindaja, kes on esitanud kohtule ka kõik menetlusdokumendid. Kohus leiab, et menetlusosalisel on iseenesest õigus võtta ka lepinguline esindaja kohtuväliselt dokumentide koostamiseks, kelle olemasolu tsiviilasja menetluses ei kajastu, kuid selle kulu kandmine on vastaval juhul menetlusosalise enda kanda ning selle väljamõistmine vastaspoolelt põhjendamatu.