2-17-129606/19 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-17-129606 Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Asjaolud XXX oma seadusliku esindaja XXX kaudu esitas 10.12.2018.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX vastu elatise 235 eurot saamiseks. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 29.01.2018.a määrusega on nõue edastatud menetlemiseks Harju Maakohtule. Hageja nõue, kostja vastuväited 02.02.2018.a on hageja XXX oma seadusliku esindaja XXX kaudu esitanud XXX vastu hagiavalduse alammääras elatise saamiseks alates 01.12.2018.a. Kostja XXX on kirjalikus vastuses ja suuliselt kohtuistungil esitatud seisukohas nõus tasuma elatist 150 eurot kuus. Kostja palub elatise väljamõistmisel arvestada, et hageja seaduslik esindaja saab kolme lapse kohta peretoetust ligikaudu 500 eurot kuus ning hageja viibib regulaarselt ka isa juures. Hageja XXX seaduslik esindaja vaidles vastu peretoetuse 500 euro arvestamisele. Hageja seadusliku esindaja väitel on kostjal õigus vaid poolele osale XXX peretoetusest 100 eurot s.o 50 eurole. Hageja seadusliku esindaja kaks vanemat last ei ole kostja lapsed ning seega ei peaks neile laekuvat peretoetust võtma aluseks hageja elatise arvestamisel. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi elatise väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja seaduslik esindaja kohtuistungil kinnitas, et on nõus elatise nõuet vähendama 200 euroni, võttes arvesse päevi, mil laps viibib isa juures ja poolt riiklikku peretoetust. Ema on lapse vajadused ühes kuus nimetanud alljärgnevalt: eluasemekulu 65 eurot, toidukulu 80 eurot, transpordikulu 35 eurot, sidekulu 10 eurot, tervishoiukulu 10-25 eurot, hügieenikulu 15 eurot, riiete ja jalanõude kulu 25-55 eurot, lasteaiatasu 61 eurot, kokku lapse kulud ühes kuus 301–346 eurot. Isa ei ole lapse kulutustele vastu vaielnud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lapse isa viibib tööl ja kodus graafikuga kaks nädalat ja kaks nädalat. Pooled kinnitasid ühtemoodi ka seda, et kui lapse isa on kodus, siis viibib laps tema juures 2-3 ööd-päeva nädalas.

2-17-129606 Eeltoodust saab kohus teha järelduse, et laps viibib isa juures 5 ööd-päeva nelja nädala jooksul s.o 6 päeva kuus. Seega täidab kostja lapse ülalpidamiskohustust vahetult kuuel päeval kuus. Nimetatut on võimalik arvestada elatise väljamõistmisel. Kostja palus arvestada elatise väljamõistmisel, et hageja seaduslik esindaja saab peretoetust 500 eurot kuus. Hageja seaduslikul esindajal on kolm last, kellest hageja on noorim ja ainuke kostjaga ühine laps. Hageja seadusliku esindaja väitel tuleb elatise arvutamisel aluseks võtta vaid kolmanda lapse toetus. Perehüvitiste seaduse 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 50 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Perehüvitiste seaduse § 21 lg 2 kohaselt lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 300 eurot. Seega on kolmelapselise pere peretoetus kokku 500 eurot. Hageja seaduslik esindaja saab kolme lapse peretoetust 500 eurot. Kohus arvestab hageja osana peretoetusest 1/3 osa 500-st eurost, kuna ilma hagejata, kes on ka kostja laps, hageja seaduslik esindaja nimetatud toetust ei saaks. Samuti põhjusel, et nimetatud 500 eurot on hageja seadusliku esindaja riigi poolt saadav hüvitis, mis aitab tal kõiki kolme last üleval pidada. Eeltoodust tulenevalt on hageja osa perehüvitisest 166,6 eurot. Hageja nõue on alammääras elatis ja arvestades kostja pool viibitud aega ning riiklikku lapsetoetust, oli hageja nõus elatisega 200 eurot. Kostja kinnitas, et on nõus tasuma 150 eurot. Elatise alammäär on käesoleval aastal 250 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud 10.12.2017.a. 2017.a oli elatise alammäär 235 eurot. Hageja viibib kostja juures 6 päeva kuus ning seega täidab kostja vahetult hageja ülalpidamiskohustust 50 euro ulatuses (250 : 30 x 6). Hageja osa perehüvitisest 166,6 eurot, millest kummagi vanema osalus lapse ülalpidamiskulude katmisel on 50% ehk 83 eurot. Seega täidab kostja hageja ülalpidamiskohustust igas kuus 133 euro ulatuses ning väljamõistetav elatis peaks olema 117 eurot. Kuna kostja oli nõus tasuma elatist 150 eurot, mõistab kohus välja elatise summas, millega kostja nõustus. Väljamõistetav elatis on ka enam-vähem kooskõlas hageja seadusliku esindaja nimetatud hageja kuludega 301-346 eurot kuus. PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab tagasiulatuv elatist perioodi 01.12.2017.a kuni 10.12.2017.a eest. Tagasiulatuva elatise arvestuse alused on käesoleval juhul samad, kui tulevikku suunatud elatisel. Seega tuleb kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis 9 päeva eest 75 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.