lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-56/16

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 30.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-18-56/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1289
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anne Randjärv Elen Rasmussen Ly Ehin

Istungisekretär Tõlk Otsuse teatavakstegemise

30.04.2018 Rapla kohtumaja kantselei kaudu

aeg ja koht Tsiviilasja number

2-18-56

Hagi ese

Abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõue

Hagi hind

3500 eurot

Menetlusosalised

Hageja: L V xxxxxxxxxxx elukoht: xxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxx xxx xx-x, e-post: xxx@xxx Kostja: A V xxxxxxxxxxx reg elukoht: xxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxx xxx xx-x, tegelik elukoht: xxxxxxx, xxxxxx xx-xxx, epost: xxx@xxx

Kohtuistungi toimumise aeg 19.04.2018

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. Lahutada L V (V) ja A V (V) abielu, milline on registreeritud xx.xx.xxxx Maavalitsuses, abieluakt nr xx. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisel.

Harju

Jagada abikaasade ühisvara – korteromand asukohaga xxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxx xxx xx-x (kinnistusregistriosa nr xxxxxxx) selliselt, et korteriomand jääb L V ainuomandisse ja L V tasub A V enamsaadud ühisvara arvelt 3500 eurot. Tasaarvestada A V hüvitisnõue L V vastu (3500 eurot) A V elatise võlgnevusega (19.04.2018 seisuga 4004 eurot). Tasaarvestuse tulemusena on A V elatise võlgnevus Maksekäsu nr 2-17118356 alusel 19.04.2018 seisuga 504 eurot ja A V hüvitisnõue L V vastu on lõppenud.

Menetluskulude jaotus Kumbki pool kannab oma menetluskulud ise. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue

1.Poolte abielu registeeriti xx.xx.xxxx. Abielust on sündinud 4 last – xx.xx.xxxx A E V, xx.xx.xxxx I V ja R E V ning xx.xx.xxxx J V. 2015. aastal lahkus kostja pere juurest xxxxxxxx, kuna ei tahtnud enam maal elada. Sellest alates ei ole ta oma laste vastu huvi tundnud ja harvadel kohtumistel käitunud lastega halvasti. Perekonnaseisuametis nõustus kostja lahutama tingimusel, et hageja loobub lastele elatise nõudest. Kostja suhtes on tehtud 22.01.2018 maksekäsk, kohustusega tasuda igale lapsele 28.08.2017 alates elatist 130 eurot kuus, mida kostja kuni käesoleva ajani täitnud ei ole. Hageja soovib abielu lahutada, kuna peab selle jätkamist võimatuks.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 25.09.20262-26-15026/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 24.09.20262-26-17840/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13940/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13685/18Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-9246/22Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 21.09.20262-26-19799/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
2.Poolte ühisvaraks on korteriomand xxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx xx xx-x, kus hageja koos lastega elab. Hageja palub jagada ühisvara selliselt, et korter jääks talle ja lastele. Kui kohus leiab, et hageja on kohustatud kostjale ühisvara jagamise tulemusena hüvitist maksma, soovib ta kostja nõude tasaarvestada elatise nõudega kostja vastu. Kostja seisukoht
3.Kostja abielu lahutamisele vastu ei vaidle, kuna ei soovi abielu taastada. Kostja ei vaidlusta hageja poolt nimetatud ühisvara koosseisu ega ühisvaraks oleva korteriomandi hinda. Kostja on nõus jätma korteri lastele, kui hageja loobub lastele elatise nõudmisest. Kostja tunnistab, et ei ole lastele elatist maksnud, kuna tal ei ole olnud õiget tööd ja elamiskulud on xxxxxxxxx suured. Esimesel võimaluse soovib ta lapsi toetada. Hageja ettepanekuga vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks, on kostja nõus. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kuna pooled elavad lahus üle kahe aasta, suhted on ebasõbralikud ning mõlemad abikaasad kinnitavad, et nad soovivad abielu lahutada, on kohtul alust arvata, et pooled kooselu enam ei taastata ja kohus võib abielu lahutada.
5.Pooled abiellusid xxxx. aastal ega ole sõlminud abieluvaralepingut. Korter asukohaga xxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxx xxx xx-x omandati xx.xx.2011. Seega kohaldatakse vastavalt PKS § 24 lg 2 abikaasade varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. Pooltel puudub vaidlus jagatava ühisvara koosseisu ja hinna

üle. Kinnistusregistri andmetel on pooled korteriomandi asukohaga xxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxx xxx xx-x ühisomanikud. Hageja hinnangul on korteriomandi väärtus 7000 eurot, mida kostja ei vaidlusta.

6.PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomadi jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja nende osa rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja on taotlenud ühisvara jagamist selliselt, et korteriomand, mis käesoleval ajal on hageja ja alaealiste laste kodu, jääks hagejale. Hageja hinnangul ei peaks ta kostjale tema osa välja maksma, kuna kostja on abielu jooksul kulutanud ära hagejale kuulunud pärandusena saadud rahalised vahendid ega ole pärast poolte kooselu lõppemist lapsi materiaalset toetanud. Kostja nõustub hageja poolt soovitud ühisvara jagamise viisiga, s.o vara jätmisega hageja omandisse ning on nõus oma varaosa eest hüvitise nõudmisest loobuma tingimustel, et hageja loobub lastele elatise nõudest. Hageja sellise ettepanekuga ei nõustu ja asub seisukohale, et hüvitise maksmise kohustuse korral soovib ta selle tasaarvestada kostja elatise võlgnevusega.
7.Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna poolt 22.01.2018 koostatud maksekäsuga (tsiviilasi nr 2-17-118356) kohustati kostjat tasuma alaealistele lastele A E V, R E V, I V ja J V elatist igale lapsele 130 eurot kuus alates 28.08.2017. Maksekäsk jõustus 13.02.2018. Kohtuistungi toimumise päeva (19.04.2018) seisuga oli kostja elatise võlgnevus 4004 eurot. Kostja hageja tasaarvestusavaldusele vastuväiteid ei esitanud.
8.VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustust täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lg 2 järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.
9.Kohus leiab, et poolte ühisvara tuleb jagada hageja taotletud viisil, millega on nõustunud ka kostja. Korteriomand asukohaga xxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxx xxx xx-x tuleb anda hageja ainuomandisse ja panna talle kohustus hüvitada teisele ühisomanikule, s.o kostjale tema osa raha. Kuna korteriomandi väärtuseks hindasid pooled 7000 eurot, kuulub kostjale hüvitamisele 3500 eurot.
10.Kohus peab põhjendatuks rahuldada hageja tasaarvestusavaldus ja tasaarvestada hageja kohustus, hüvitada kostjale enamsaadud ühisvara eest 3500 eurot, hageja, kui alaealiste A E V, R E V, I V ja J V seadusliku esindaja, elatise nõudega kostja vastu. Tasaarvestuse tulemusena jääb kostjal elatise võlgnevus oma alaealiste laste ees 19.04.2018 seisuga 504 eurot ning hageja kohustus kostja ees tasaarvestuse tulemusena lõpeb. Kohus leiab, et selline tasaarvestus alaealistele kuuluva elatisraha võlgnevuse arvelt ei kahjusta kõnesoleva juhul alaealiste seadusega kaitstud õigusi ja huve. Tasaarvestuse tulemusena jääb laste kodu neid reaalselt kasvatava vanema ainuomandisse, ilma et viimane peaks kostjale, kes pärast perekonna juurest lahkumist 2015. aastal ei ole oma lapsi materiaalset toetanud ning kohtuistungil väljendatust lähtuvalt ei tee seda ka lähitulevikus, hüvitist maksma. VÕS § 200 lg 1 p 1 järgi ei saa tasaarvestada ülalpidamise nõuet, mis on teisel poolel tasaarvestava poole vastu. Nimetatud säte kõnesoleval juhul ei kohaldu, kuna teisel poolel, s.o kostjal ei ole ülalpidamisnõuet

tasaarvestava poole, s.o hageja vastu.

11.Kohus selgitab, et pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tuleb L V pöörduma Tartu Maakohtu Kinnistusosakonda avaldusega kinnistusraamatus korteriomandi xxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxx xxx xx-x (kinnistusregistriosa nr xxxxxxx) II jaos omaniku kande muutmiseks. Kostja elatise võlgnevus Maksekäsu nr 2-17-118356 alusel on 19.04.2018 seisuga 504 eurot. Kui kostja maksekäsku vabatahtlikult täitma ei asu, on avaldaja, s.o L V õigus esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse alustamiseks. Avaldus tuleb esitada võlgniku elu- või asukohajärgsele kohtutäiturile. Kui kostja maksekäsus määratud suuruses elatist tasuma mõjuval põhjusel suuteline ei ole, on tal õigus pöörduda kohtusse hagiga väljamõistetud elatise vähendamiseks.
12.TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi § 2 sätestab, et kohus võib jagada kulud erinevalt lg 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohtu hinnangul ei esine kõnesoleva kohtuasja puhul asjaolusid, millised annaksid alust kõrvale kalduda TsMS § 164 lg 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldpõhimõttest. Seega kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja