Alaealise L K hagi O K vastu elatise väljamõistmiseks 2250 eurot
Hagihind Menetlusosalised, esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungil osales: alaealise hageja L K (isikukood: XXXXXXXX) seaduslik esindaja K M (isikukood: XXXXXXXXXXXXX ) Kohtuistungil ei osalenud: Kostja: O K (isikukood: XXXXXXXXXXXXX ) 17. aprill 2018. a
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt O K hageja L K kasuks igakuine elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (mis alates 01.01.2017 on 235 € ja alates 01.01.2018 on 250 eurot) alates 27.12.2018. a kuni L K täisealiseks saamiseni, s.t kuni XXXXXXX. a.
3.Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette ja kanda K Me arvelduskontole nr
2.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pooled käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kandnud ei ole. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,
2-17-19243 peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Alaealine L K esitas oma seadusliku esindaja K Me kaudu 27.12.2018 hagi O K vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas alates 27.12.2017.a, kuna laps on juba suurem ja ei tule rahadega välja. Lapse vajadustena 1 kuu kohta loetleb hageja eluasemekulud 50 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, sidekulud 50 eurot, kulutused tervishoiule 50 eurot, kulutused hügieenitarvetele 25 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, muud vältimatud püsikulutused – mähkmed – 120 eurot.
2.Kohtuistungil hageja seaduslik esindaja K M kinnitas, et kostja maksis varem elatist omavahelisel kokkuleppel 180 eurot kuus, kuid kuna laps on nüüd suurem ja tema vajadused on kasvanud, soovib ta miinimum elatise summa väljamõistmist. Detsembri elatise maksis kostja sularahas. Hageja emal ei ole teisi ülalpeetavaid, ta saab vanemahüvitist ja peretoetust, kokku on igakuine sissetulek üle 500 euro.
KOSTJA SEISUKOHT
3.Kostja ei ole nõus elatisenõudega enda vastu. Kohtule 18.01.2018 saadetud e-kirjas esitatud kostja vastuses /tlk 15/ kohaselt K M pole kostjaga eelnevalt ühendust võtnud teemal, et sooviks elatist juurde saada, ehk teisisõnu pole mingit kompromissigi pakutud, on lihtsalt kohe otse kohtusse antud ja pandud ultimaatumi ette, et tema nõudmine on 250€ kuus. Suhtlemine ja "kompromissi" leidmine on antud isikuga võimatu. Peale selle on kostja maksnud korrapäraselt elatist, kuni detsembri kuuni, kui kostja jäi töötuks. Lisaks ei ole kostjal võimalik elatist maksta, sellepärast et hetkel kostja on töötu ja tal puudub igasugune sissetulek. Detsembri kuu elatise kostja maksis sularahas.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
4.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus pidas võimalikuks TsMS § 414 lg 1 järgi asja sisulist lahendamist kostja osavõtuta. Kostja on kohtuistungi toimumise ajast teadlik – kostjale on kohtukutse kätte toimetatud avaliku e-toimiku kaudu 13.03.2018 /tl 82/ ning kutses on mh selgitatud istungilt puudumise tagajärgi. Kostja on teatanud on teatanud 02.04.2018 .a e-kirjaga /tl 83/, et tal ei ole võimalik istungil osaleda, kuna see on liialt kulukas. Kostja ei ole taotlenud istungi edasilükkamist. Antud asjas nõuab hageja 27.12.2017 esitatud hagis kostjalt miinimummääras elatise väljamõistmist alates 27.12.2017.a.kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vaidleb hagile vastu, väites, et hetkel ta on töötu ja tal puudub igasugune sissetulek.
5.PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS §-s 96 sätestatud ülalpidamiskohustus tekib seoses põlvnemisega. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad vastavalt PKS §-le 82 laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Seega tulenevad vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused mh lapse põlvnemisest. Kohtule esitatud sünnitõendi /tl 3/ ning rahvastikuregistri andmete /väljatrükk tl 4/ kohaselt on kostja hageja isa ning poolte vahel ei ole selles osas ka vaidlust.
6.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist
2-17-19243 seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad PKS § 102 lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
7.Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on selgitanud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel.
8.Käesolevas asjas on alaealise igapäevased vajadused hagiavaldusest nähtuvalt 645 eurot kuus /tl 1 pöördel/, kuid hageja on taotlenud elatise väljamõistmist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuuruses. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (nt Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14).
9.Riigikohus on seisukohal, et vanem peab eelkõige täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (Riigikohtu 13. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13; 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 10; 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1118-12, p 15). Riigikohus on 25. aprill 2018 kohtuotsuses tsiviilasjas 2-16-100215 jäänud varasemale seisukohale, et piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks.
10.Kostja ei ole tõendanud, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. Rahvastikuregistrist ei nähtu, et kostjal oleks teisi alaealiseid lapsi peale hageja. Kostja ei ole väitnud, et tema tervislik seisund ei võimaldaks tal töötada. Sotsiaalkindlustusameti teatel ei ole kostjale määratud toetusi ega pensioni /tl 65/, mis annaks tunnistust vähenenud töövõimest. Kostja endise tööandja XXXXXXXXX teatise /tl 53/ kohaselt on kostja tööleping lõppenud korralise ülesütlemisega töötaja algatusel. Seega käesoleval juhul on töölt lahkumine olnud kostja valik, mitte kostjast sõltumatutest asjaoludest tingitud. Nähtuvalt kostja palgatõendist perioodi 14.11.2016 – 29.12.2017 /tl 55/ ning kostja pangakonto väljavõtetest perioodil 27.05.2017 – 27-12.2017 /tl 27-41/ on kostja teeninud töötasu ligikaudu Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära ulatuses.
11.Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga
2-17-19243 samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, nt vajadusel müües oma vara. Kohtu poolt kinnistusraamatusse tehtud päringu andmetel /tl 18/ kostjale kinnisvara ei kuulu, samuti ei nähtu liiklusregistrist, et kostjale kuuluks mootorsõidukeid /tl 19/. Töötukassa teatise /tl 62/ kohaselt on kostja töötuna arvele võetud alates 30.01.2018 ning talle on määratud töötutoetus alates 06.02.2018 kuni tööle asumiseni, kuid mitte kauemaks kui 270 päevaks, päevamääraga 5,31 eurot. Kostja enda kinnitusel /tl 83/ on tema igakuine sissetulek ligikaudu 140 eurot, millest 91 eurot kulub „suitsudele“ ning 30.50 eurot telefoniarve maksmisele. Kohtu hinnangul on kostja vaba valima, millised on tema kulud ning millist elustandardit ta peab endale piisavaks, kuid kostja valikud ei vabasta teda alaealise lapse ülalpidamise kohustusest seaduses sätestatud minimaalmäära ulatuses.
12.Arvestades kostja varasemat töötasu, on kohus seisukohal, et eelduslikult on kostja võimeline ka edaspidi teenima sissetulekut vähemalt töötasu alammäära ulatuses. Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et käesolevas asjas ei esine erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse vähendada elatist alla alammäära. Eeltoodud põhjendusi arvestades rahuldab kohus L K hagi O K vastu elatise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (mis 2017. a oli 235 eurot kuus ning alates 01.01.2018 on 250 eurot kuus) kuni hageja täisealiseks saamiseni.
13.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades asjaolu, et käesoleval juhul oli tegemist alaelise hagejaga, kes nõudis oma isalt ülalpidamiseks elatist ja kohus selle nõude rahuldas, jätab kohus menetlukulud kostja kanda. Kuna elatise nõue on riigilõivuvaba ning tsiviilasja toimikust ei nähtu, et pooled oleksid kandunud muid menetluskulusid, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna teadaolevaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.