2-17-19455
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. aprill 2018.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-19455
Tsiviilasi
Xxxhagi Xxxvastu kostjalt suurendamise nõudes
Tsiviilasja hind
998,91 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja: Xxx(isikukood xxx3, elukoht xxx, e-post xxx) Kostja: xxx(isikukood xxx elukoht xxxk, e-post xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Piret Pallo (Advokaadibüroo LMP, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
väljamõistetud
elatise
2-17-19455
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Hagejal menetluskulud puuduvad. Kostja lepingulise esindaja kulud jäävad kostja enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Xxxesitas 07.12.2017.a hagi Xxxvastu kostjalt välja mõistetud elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduses palutakse kostjalt välja mõista igakuine elatis suurendatud määras 250 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja on 18.04.2018.a menetlusdokumendis hagi õigeks võtnud ning nõustunud hagis esitatud nõudega.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama sätte kolmas lõige täpsustab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on 18.04.2018.a menetlusdokumendis hagi õigeks võtnud ning nõustunud hagis esitatud nõudega. Kohus võtab avalduse toimikusse ning lahendab selle kohtuistungit pidamata. Kohus peab põhjendatuks märkida, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2017.a oli alammääraks 235 eurot ning alates 2018.a on selleks 250 eurot). Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Tartu Maakohus on 10.02.2010.a lahendiga (tsiviilasjas nr 2-09-59687) kostjalt hageja kasuks välja mõistnud elatise 139,01 eurot (2175 krooni) kuni lapse täisealiseks saamiseni 15.11.2020.a. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis suurendatud määras hagiavalduse esitamisest alates, s.o 30.12.2017.a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse (TsMS § 468 lg 1 p 1). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
2-17-19455 Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramise osas tsiviilasja toimiku materjalidest. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise muutmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Kohus on tsiviilasja toimiku põhjal tuvastanud, et hagejal puuduvad ka muud menetluskulud. Kostja lepingulise esindaja kulud jäävad kostja enda kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.