Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest s.o 05. augustist 2015.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja selle põhjendused Ecovill Grupp UÜ on 30.12.2013.a esitanud kohtusse hagi Fallemark Ehitus OÜ vastu võlgnevuse summas 1478 eurot, viivise summas 44,26 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt teostas hageja 2013. aasta augustis kostjale puistevilla paigaldustööd, esitades selle kohta 19.08.2013. a arve summas 2178 eurot maksetähtajaga 23.08.2013. a (tl 6). Kostja tasus 08.10.2013. a arvest 700 eurot, ülejäänud summa oli hagiavalduse esitamise hetkeks tasumata. Hageja on kostjat korduvalt võlgnevusest teavitanud (tl 12). Eeltoodu alusel taotles hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel kostjalt kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivis väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja on 23.12.2014.a esitanud hagile vastuväite (tl 34), mille kohaselt on kostja hagejale võlgnetava summas 1478 eurot täielikult tasunud (maksekorraldused tl 36-38). Kostja hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud viivise arvestus õige, kuna põhisummalt arvestatud viivise määr ei vasta seaduses kehtestatud viivisemäärale. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks, et hagihinnast tulenevalt on tegemist TsMS § 405 sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga. Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 6, 7, 9 ja 10 kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel; loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist, teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning tunnistada asjas tehtud lahendi viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta.

2 (4)

Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi (tl 2831, 39, 42, 45). Käesolevas asjas ei ole pooltel vaidlust selles, et kostja kohustus hagejale tasuma puistevilla paigaldamise tööde eest 2178 eurot maksetähtajaga 23.08.2013. a ning et kostja tasus 08.10.2013. a nimetatud summast 700 eurot (tl 37). Hagiavalduse esitamise seisuga oli hagejale tasumata 1478 eurot. Kuivõrd kohtuotsuse tegemise hetkeks on kostja võlgnevuse hagejale täielikult tasunud, makstes 07.01.2014.a hageja kontole 1000 eurot (tl 36) ja 20.12.2014.aastal 478 eurot (tl 38), kuid hageja ei ole esitanud avaldust nõude vähendamiseks, tuleb jätta hagi osaliselt – 1478 euro väljamõistmise nõudes rahuldamata. Hagi kuulub rahuldamisele viivise väljamõistmise osas, kuna asjaolu, et kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega on tõendatud. VÕS § 100 järgi loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt VÕS § 94 lg 1 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 19.08.2013. a Fallemark Ehitus OÜ-le esitatud arvel nr.13081901 (tl 6) on märgitud viivise määr 0,4% päevas, mis on kõrgem kui vastavalt VÕS § 94 lg 1 arvutatav seadusjärgne viivisemäär. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja kostjalt viivist alates 24.08.2013. a kuni tagastamata võlasumma täieliku tasumiseni 8% tagastamata võlasummalt aastas, s.o 0,022% tagastamata võlasummalt päevas. Kostja on oma vastuväites leidnud, et viivise määr ei vasta seaduses kehtestatud viivisemäärale ning et viivise arvestus ei ole õige, kuid ei ole täpsustanud, milles viivisemäära seadusele mittevastavus või ebaõige arvestus seisneb. Kohus leiab, et kuivõrd hageja poolt taotletud viivisemäär 8% aastas ehk 0,022% päevas on madalam nii arvel märgitud (0,4% päevas) kui ka seadusjärgsest (kõnealusel perioodil vahemikus 8,15-8,5% aastas) viivisemäärast, on põhjendatud viivise väljamõistmine hagiavalduses taotletud määras. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest tasuda hagejale viivist alljärgnevalt:

3 (4)

1) alates 24.08.2013. a kuni 08.10.2013. a 45 päeva eest summalt 2178 eurot 0,022% päevas – 21,56 eurot; 2) alates 08.10.2013. a. a kuni 07.01.2014. a 91 päeva eest summalt 1478 eurot 0,022% päevas – 29,59 eurot; 3) alates 07.01.2014. a kuni 20.12.2014. a 347 päeva eest summalt 478 eurot 0,022% päevas – 36,49 eurot. Kokku tuleb kostjal seega tasuda hagejale viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest summas 87,64 eurot. Menetluskulude jaotus ja sissenõudmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukuludeks on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 176 lõike 5 kohaselt tuleb menetlusosalisel kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja on hagiavalduses nimetatud kinnituse andnud (tl 23). Menetluskuludue jaotuse kohaselt tuleb käesolevas asjas kostjal kanda hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduse kohaselt riigilõivust summas 175 eurot (tl 23), riigilõivu tasumist kinnitab maksekorraldus (tl 5). Seega kuulub riigilõiv summas 175 eurot kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seega käesolevas asjas menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata ei saa.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.