Hageja Xxxx(isikukood xxxx) Hageja seaduslik esindaja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja Valentina Timofejeva Kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja lepinguline esindaja Natalja Kutepova Kohtuistungil 15.03.2018
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagiavaldus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja palub 26.06.2017 kohtule esitatud hagiavalduses välja mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks elatis 425 eurot alates 26.06.2017 kuni 29.06.2026. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt igakuine elatis tagasiulatuvalt alates 26.06.2016 kuni 12.2016 summas 1 325,83 eurot. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Poolte kooselust sündis xxxx tütar Xxxx. Pooled ei ela alates 2012. aastast koos. Kostja ei maksnud 2013. aasta jooksul kordagi elatist. Alates 2014 – 2016 maksis väga harva 100-150 eurot kuus. Hageja majanduslik olukord on raske, kuna hagejal on lampjalgsus ning hageja normaalseks arenguks on tarvis abivahendeid, so jalatugesid.
Täiendavate abivahendite maksumus moodustab 215 eurot, riiklik sotsiaaltoetus moodustab 50%, so 107,50 eurot. Kostja keeldus andmast rahalist abi jalatugede ostmiseks. Perioodil juuni 2016 kuni detsember 2016 ei tasunud kostja hagejale elatist. Hageja seaduslik esindaja töötab OÜ-s Xxxxkeskmise töötasuga 531,50 eurot kuus.
3.Hageja igakuised keskmised vajadused on 850 eurot, mis koosnevad toidukuludest 200 eurot; kulud riietele, sh spordi- ja kooliriided 131 eurot; pikapäevarühma kulu 20 eurot; toidukulud koolis 26,45 eurot; täiendavate inglise keele tundide eest tasu koolis 17 eurot; basseinikulud 55 eurot; basseinitarvete kulud 8,80 eurot; koolilaste laager 75 eurot; muuseumikulud 3 eurot; üritused (sünnipäevad, kino) 25 eurot, Telia AS teenuste kulud 9,97 eurot; Elisa AS teenused 18,60 eurot; tahvelarvuti interneti kulu 14,51 eurot; järelmaksuga mobiiltelefoni ostmise kulud 12,50 eurot; eluruumi üür koos kommunaalkuludega 67 eurot, tallatoed 125 eurot; ravimid 7,60 eurot; hügieenitarbed 7,10 eurot; raamatud, mänguasjad 22,75 eurot ja koolitarbed 24,45 eurot.
4.15.03.2018 toimunud kohtuistungil täpsustas hageja enda nõuet ja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis alates aprillist 2018 miinimummääras, käesoleval ajal 250 eurot. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista kuni täisealiseks saamiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja ei võta hagi õigeks ning ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Kostja leiab, et puudub seaduslik alus kostjalt elatise väljamõistmiseks, kuna kostja täidab ülalpidamiskohustust. Kostja maksab hagejale elatist pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruses summas igakuiselt. Hageja nõue elatise väljamõistmise kohta tagasiulatuvalt alates 2016. aasta juunist kuni 2016. aasta detsembrini on põhjendamata. Asjaolu, et kostja on hageja isa, on tuvastatud 24.01.2017 kohtuotsusega. Seega puudus kostjal enne 2017. aasta jaanuari kohustus tasuda hagejale elatisraha.
6.Kostja ei nõustu nõutava igakuise elatise summa suurusega 425 eurot ning leiab, et see on ilmselgelt ülepaisutatud ja põhjendamatu. Ei ole eluliselt usutav ega tõendatud, et hageja ülalpidamiskulud moodustavad 850 eurot igakuiselt. Hageja esitatud tõend jalatoe vajaduse kohta on väljastatud 2015. aastal, puuduvad andmed selle kohta, et hagejal esinevad käesoleval ajal kulutusi vajavad tervisehäired. Kostja on seisukohal, et ei esine ühtegi asjaolu, mille alusel võib järeldada, et hageja ülalpidamiskulud ületavad Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
7.15.03.2018 toimunud kohtuistungil leiab kostja, et kuivõrd kostja täidab ise vabatahtlikult ja regulaarselt ülalpidamiskohustust, siis ei ole alust kohtuotsuse tegemiseks. Seadus ütleb, et elatis mõistetakse kohtulikult välja ka vanemalt, kes ei täida ülalpidamiskohustust. Kostja teeb seda alates isaduse tuvastamisest ehk jaanuarist 2017 nõuetekohaselt. Võlgnevus ei tekkinud pahatahtlikkusest, vaid inimliku eksituse tõttu. Kostja ei pööranud tähelepanu asjaolule, et miinimumpalk on muutunud ja see on elatisega seotud. Kostja kannab võlgnevuse 45 eurot üle.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära pooled ning hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Kohus analüüsib esmalt igakuist elatise nõuet ja võtab seejärel seisukoha tagasiulatuva elatise nõude osas.
9.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 2 on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele
vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
10.PKS § 96 alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Igakuine elatis lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast (PKS § 101 lg 1), mis on 2017. aastal 235 eurot ja 2018. aastal 250 eurot kuus. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides
11.Kohtule esitatud sünni tõendiga on tõendamist leidnud, et Julia Normanil ja kostjal on ühine alaealine tütar Xxxx(hageja), sündinud 29.06.2008 (tl 7). Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ela hagejaga koos. Riigikohus on märkinud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda regulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt riigikohtu lahendid 3-2-1-57-04, p 9 ja 10; 3-2-1-108-07, p 11). Vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-159-12, p 11). Kohtupraktika kohaselt saab elatishagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Samas juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine, aga ka (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-33-11, p 18).
12.Seega tuleb elatise väljamõistmiseks tuvastada, kas kostja on hageja ülalpidamiskohustuse rikkunud. Kohtuliku arutamise käigus leidis tuvastamist, et kostja on alates 17.01.2017 kuni 31.12.2017 tasunud hagejale elatist miinimummääras (tl 34, 55-56). Perioodi- 01.01.2018 – 31.03.2018 tasus kostja hagejale igakuiselt elatist 235 eurot (tl 56). 15.03.2018 toimunud kohtuistungil selgitas kostja esindaja, et kostja tasus viimased kuud (jaanuar – märts 2018) 15 eurot vähem, kuna ta ei seostanud miinimumpalga muutmist elatise tõusuga, kuid edaspidi on ta valmis maksma 250 eurot. Kohtule 19.03.2018 esitatud maksekorraldusest nähtuvalt tasus kostja 15.03.2018 alates 2018 aasta algusest vähemtasutud elatise 45 eurot (tl 58). Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kostja on täitnud seadusest tulenevat kohustust miinimumelatise tasumise osas. Seega ei ole kostja rikkunud hageja ülalpidamiskohustust ning igakuise elatise nõue rahuldamisele ei kuulu. Kohtul ei ole ka alust eeldada, et kostja ei täida kohustust õigel ajal ning sellest tulenevalt ei ole põhjendatud ka hagi rahuldamine tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks.
13.Järgmisena analüüsib kohus tagasiulatuva võlgnevuse nõuet. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis alates 26.06.2016 kuni 31.12.2016 summas 1 325,83 eurot. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel PKS § 108 lg 1 alusel tuleb lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13).
14.Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad PKS § 82 kohaselt laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 p 2 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud ning loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on isaduse omaks võtnud. Seega tulenevad vanema ja lapse vastastikused
õigused ja kohustused mh lapse põlvnemisest isaduse omaksvõtuga. Riigikohus on selgitanud, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-07, p 10). See ei tähenda aga seda, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus PKS § 70 lg 1 järgi elatise üldjuhul välja alates elatisehagi esitamisest, PKS § 70 lg 2 järgi erandina ka aasta eest enne hagi esitamist. Sellest tulenevalt ei saa vanemalt, kellest laps põlvneb, nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid PKS § 70 lg 1 järgi saab kohus esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-36-08, p 13). Rahvastikuregistri väljavõttest nähtuvalt tuvastati hageja põlvnemine kostjast kostja poolse isaduse omaksvõtuga ning isaduse omaksvõtu kanne tehti 09.01.2017 (tl 65). Seega tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt elatist alates isaduse omaksvõtu kande tegemisest ning tagasiulatuv elatise nõue rahuldamisele ei kuulu.
MENETLUSKULUD
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
16.Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulude jaotuse osas kohaldada TsMS § 162 lg-t 4. Kohtu hinnangul oleks poolte menetluskulude jätmine hageja kanda tema suhtes äärmiselt ebaõiglane olukorras, kus hagejal tuleb kasutada oma rahalisi vahendeid enda ülalpidamiseks, mitte menetluskulude eest tasumiseks. Elatise nõude puhul ei ole tegemist õiguslikult keerulise vaidlusega. Elatise nõude puhul asjaolude väljatoomiseks ei ole vajalik kvalifitseeritud õigusalane nõustamine Samuti on Riigikohus märkinud, et poolte poolt menetluses lepingulistele esindajatel kulutatud märkimisväärse summa oleks saanud kasutada oma laste ülalpidamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 2-16-135, p 14). Seetõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
17.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.