Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
05.august 2015. a Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-14-38821
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi T. P. vastu põhivõlgnevuse 6029,77 euro, intressi 153,44 euro, viivise 265,91 euro ja lisanduva viivise nõudes 6933,31 eurot
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finants – registrikood 10746479, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn Esindaja: Kadri Timuska – OÜ Julianuse Õigusbüroo, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn e-post: [email protected] Kostja: T. P. – isikukood xxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post:
Kirjalik menetlus
550 (viissada viiskümmend) eurot.
2 (4)
soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hageja on hagiavalduses nõudnud tagaseljaotsuse tegemist (tl 23). Hagimaterjalid koos vastuse nõude ja vastavalt TsMS §-le 407 tagaseljaotsuse tegemise hoiatusega on kostjale isiklikult kätte toimetatud 21.03.2015. a (tl 49). Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Samuti ei ole kostja kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on arvestanud viivise summa seadusjärgses määras – 8,05 % aastas, s.o. 0,022% päevas) põhinõudest kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 575,80 eurot (hageja poolt kuni 15.12.2014 sissenõutavaks muutunud viivis 265,91 eurot + ajavahemiku 16.12.201405.08.2015.a eest arvestatud viivis 309,89 eurot). Edasi lisandub viivis protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud. TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu summas 450 eurot väljamõistmist. Riigilõivu tasumist on kontrollitud (tl 8, 36). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, 3 (4)
mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on hagiavalduses taotlenud menetluskuluna ka hageja esindustasu väljamõistmist kostjalt summas 639,12 eurot (tl 23). OÜ Julianuse Õigusbüroo poolt OÜ Aktiva Finantsile esitatud arvest nr 1785534 (tl 35) nähtub, et esindustasu T. P. kohtumenetluses on 639,12 eurot. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude kostjalt väljamõistmist taotletud ulatuses. Arvestades õigusabi mahtu, mis seisnes dokumentide komplekteerimises ja analüüsis ning hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises, samuti asjaolu, et tegemist on tüüpilise hagiga, milliseid hageja esindaja esitab kohtutesse massiliselt, peab kohus põhjendatud kuluks õigusabile 100 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 550 (450+100) eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täiutmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. See tähendab, et kui kostja ei tasu hagejale kohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulu- 550 eurot, on kostjal õigus nõuda viivist seaduses sätestatud määras, s.o käesoleval ajal 0,022 % päevas tasumata summalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.