Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-18-2726 Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Sisulised asjaolud 20.02.2018 esitas hageja S.U. oma seadusliku esindaja J.T. kaudu Pärnu Maakohtule hagi V.U.’i vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja esindaja ja kostja kooselust sündis S.U.. Pere elab lahus 2016. a detsembrist. Kostja ei asunud pärast lahkuminekut lapse kasvatamist toetama. Hageja esindaja on pöördunud kostja poole lapse ülalpidamiskulude kohaseks täitmiseks, pärast mida on kostja elatist tasunud, kuid mitte täiel määral. Kostja tasus üksnes 2017. a oktoobri eest elatist summas 235 eurot, novembrist 2017 kuni veebruarini 2018 tasus kostja elatist 200 eurot kuus. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras ja seda ka hagi kohtusse esitamiseks aasta tagasiulatuvalt, s.o alates 20.02.2017. Tagasiulatuvalt taotleb hageja ajavahemiku 20.02.2017-19.02.2018 eest 1840,50 eurot (235/28*9=75,5+7*2351645+35+35+50). Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega on kostjale kätte toimetanud isiklikult allkirja vastu 15.03.2018, kostja hagile tähtaegselt vastanud ei ole. Kohtuotsuse põjendused Perekonnaseadus (edaspidi PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2018. a 250 eurot kuus. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Riigikohus on oma 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-117-16 asunud seisukohale, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel. Antud juhul ei ole kostja vastavat taotlust esitanud ega ka hagile muul viisil vastu vaielnud.

2-18-2726 Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud vastavalt PKS § 97 p 1; § 99 lg 1, 2; § 100 lg 1, § 108; kostjale on hagimaterjalid isiklikult kätte toimetatud 20.02.2018 ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi. Kostja ei ole osalenud lapse ülalpidamises piisavalt ja kohustuse mittetäitmisel on kohtul lähtuvalt lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista. Seega on õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatusraha alates 20.02.2018 igakuuliselt PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus mõistab kostjalt lapse kasuks välja elatise alates 01.04.2018 igakuiselt PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.2018. a 250 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja ei ole osalenud lapse ülalpidamises piisaval määral ka aasta enne hagi kohtule esitamist, s.o. perioodil 20.02.2017 – 19.02.2018. Hageja seaduslik esindaja on kohtule kinnitanud, et kostja on tasunud vaid 2017. a oktoobri eest elatise summas 235 eurot, novembrist 2017. a kuni veebruarini 2018. a 200 eurot kuus. Seega on põhjendatud elatise nõue ka üks aasta enne hagi esitamist. Hagi on kohtule esitatud 20.02.2018. Tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 tuleb maakohtul otsuse selguse ja täidetavuse huvides hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis tagasiulatuva perioodi eest ühekordse summana välja mõista. Seega kohus mõistab kostjalt V.U.’ilt alaealise lapse S.U.’i kasuks välja elatusraha alates 01.04.2018. a igakuuliselt PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.2018. a 250 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni ning kogu tagasiulatuva elatise mõistab kohus lapse kasuks välja kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana. Elatise miinimummäär 2017. a oli 235 eurot kuus. Eeltoodu alusel kohus mõistab V.U.’ilt alaealise lapse S.U.’i kasuks välja ühekordse summana elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt perioodi 20.02.2017 – 19.02.2018 eest kokku summas 2140,50 eurot (s.o 20. – 28. veebruari 2017. a eest 75,50 eurot, 2017. a märtsi – 2017. a septembri eest kokku 1645 eurot, 2017. a novembri eest 35 eurot, 2017. a detsembri eest 35 eurot, 2018. a jaanuari eest 50 eurot, 2018. a veebruari eest 50 eurot ja 2018. a märtsi eest 250 eurot). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.