2-17-17151/9 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

9.Kohus ei määra tsiviilasjas nr 2-17-17151 menetluskulusid kindlaks hagejal nende puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Xxxxning Xxxxasusid peale pikaajalist tutvust koos elama aastal 2004. Kostja ja hageja seadusliku esindaja kooselust sündis 2012 aastal poeg, Xxxx. Kostja ja hageja seadusliku esindaja kooselu lõppes pöördumatult 2016.a. augustikuust, millal kostja kolis hageja seaduslikule esindajale kuuluvast korteromandist välja. Peale kooselu lõppu jäi hageja elama emaga ning ema ülalpidamisele. Kostja ja hageja seaduslik esindaja leppisid kokku, et kostja asub lahuselava vanemana tasuma hagejale elatist ning seda hiljemalt iga kalendrikuu 10.ndaks kuupäevaks. Kostja küll asus elatist tasuma, kuid tegi seda oluliselt väiksemas summas kui miinimummääras elatis, kaootiliselt (mitte tasudes iga kuu) ning summades, mis oli kostjale meelepärased. Kuigi hageja seaduslik esindaja on palunud kostjal tasuda miinimummääras elatist, ei ole kostja sellega nõustunud ning on asunud hoopiski survestama hageja seaduslikku esindajat mitte elatist nõudma, mistõttu on ilmne, et hageja ei kavatse vabatahtlikult asuda tasuma hagejale elatist seadusest tulenevas miinimummääras. Kostja kohtub lapsega keskmiselt 2-4 korda kalendrikuus ning ajal, mil see on kostjale sobilik, teatades kohtumise soovist ette mõningatel juhtudel vaid päev või kaks. Hageja seaduslik esindaja on seisukohal, et lapse huvides ei saa olla olukord, kus lapse esmavajaduste katmine on tulenevalt kostja käitumisest raskendatud või hageja ema peab täitma lapse ülalpidamise kohustust sisuliselt ainuisikuliselt. Samuti ei saa pidada lapse huvidega kooskõlas olukorda, kus lapse eest reaalselt ning igapäevaselt hoolt kandval vanemal ei ole võimalik planeerida hagejale

2-17-17151 tehtavaid kulutusi ning ei saa olla ükski kuu kindel, millises summas kostja täidab oma ülalpidamiskohustust ning kas kostja plaanib oma kohustust üldse täita. Kuivõrd kostja on alates 2016 septembrikuust maksnud elatist seaduses ettenähtust väiksemas määras, nõustumata maksma ettenähtud summat, samuti on ta elatist maksnud ebakorrapäraselt (10. kuupäeva asemel näiteks 19. kuupäeval või 30. kuupäeval), on tegemist ülalpidamiskohustuse rikkumisega, mistõttu ongi hageja käesoleva hagi esitanud. Esmavajalikud kulutused hagejale on keskmiselt kokku summas 562,50 eurot ühes kalendrikuus, st. millest kummagi vanema kohustuseks lapse ülalpidamisel on seega 282 eurot, mis ületab selgelt seadusest tuleneva miinimummääras elatise. Lisaks ülaltoodule omab tähtsust asjaolu, et hageja puhul on tegemist lapsega, kellel on vajalik logopeedi teenus ning seda minimaalselt üks kord nädalas. Kuivõrd alati ei ole võimalik saada sobivat tasuta aega, lisandub igakuiselt esmavajaduse katmiseks muu võimaluse puudumisel ka tasuliste vastuvõttude maksumus (15 eurot/külastus). Samuti on hageja emale avaldatud, et hageja tervislikust seisundist lähtudes oleks hea, kui hagejal oleks võimalus külastada logopeedi kaks korda nädalas, senise ühe korra asemel. Hageja ema on seisukohal, et hagejal oleks võimalik külastada logopeedi vajalikud kaks korda nädalas, kui kostja tasuks hagejale elatist õigel ajal ning vähemalt seadusest tulenevas miinimummääras, mis on ka üheks elatise kindlaksmääramise nõudega kohtusse pöördumise põhjuseks. Hageja palub mõista alates hagi esitamisest Xxxxvälja igakuine elatis muutuva suurusena miinimummääras, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale Xxxx ́e ülalpidamiseks kuni Xxxx ́e täisealiseks saamiseni. Hageja soovib, et ülalpidamiseks välja mõistetud elatis tuleks kanda iga kuu 10. kuupäevaks Xxxxarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX AS-s Luminor Bank. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 3 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas tuleb jätta menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 164 lg 3 alusel. Kuivõrd hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ning menetluskulude nimekirja ning kohtule nähtub kohtutoimiku materjalidest, et hagejal puuduvad menetluskulud, jätab kohus tsiviilasjas nr 2-17-17151 menetluskulud kindlaks määramata.