Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud Xxxxxx xxxxxx’i kanda. Xxxxxx xxxxxx’i poolt ettetasutud ekspertiisitasu 171 eurot kanda riigituludesse. Edasikaebekord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded, vastuhageja nõuded Kohtu menetluses on Xxxxx xxxxxhagi Xxxxx xxxxxalammääras elatise nõudes alates hagi esitamisest 08.05.2017.a ja tagasiulatuva elatise nõudes alates 01.01.2017.a kuni 07.05.2017.a. Kostja on tasunud elatist igas kuus 150 eurot, kuid see summa ei ole käesoleval ajal piisav. Kostja vastas hagile, et on tasunud hageja ülalpidamiseks igas kuus 150 eurot. Kostja avaldas, et on hakanud kahtlema selles, et Xxxxx xxxxxon tema poeg. Hageja emal olid suhted ka teiste meestega, kostja soovib DNA-ekspertiisi teostamist. Kostja esitas vastuhagi, milles palub tuvastada, et Xxxxx xxxxxei põlvne temast (või põlvneb temast). Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Põlvnemise vaidlustamise vastuhagi Perekonnaseaduse (PkS) § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PkS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isaks mees, kes on ta eostanud. PkS § 84 lg 1 p 3 kohaselt loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus. PkS § 94 lg 1 kohaselt isaduse tuvastab kohus, kui ühtki meest ei ole lapse isana kindlaks tehtud ja lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. PkS § 95 kohaselt isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Käesoleval juhul on vastuhagi esitanud lapse sünniakti kantud mees. Kohus määras asjas DNA-ekspertiisi. Vastuhagi rahuldamata jätmise aluseks on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi DNA-ekspertiisiakt nr 18E-GE0106 28.02.2018.a, millise kohaselt Xxxxx xxxxxbioloogiline isadus Xxxxx xxxxxsuhtes ei ole välistatud ja Xxxxxx xxxxxx saab 99,999999998% tõenäosusega olla Xxxxx xxxxxbioloogiline isa. Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et Xxxxx xxxxxpõlvneb Xxxxxx xxxxxxist, kes on kantud isana Xxxxx xxxxxsünniakti. Seega tuleb vastuhagi jätta rahuldamata ning kohtul on alus käsitleda elatise nõuet.

Elatise nõudmise hagi Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Kostja on hageja isa ja on kohustatud hagejat üleval pidama. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on tasunud hageja ülalpidamiseks igas kuus 150 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kostja polnud vabatahtlikult nõus tõstma elatise summat ja tasuma elatist elatise alammääras. Hageja on vanuses 9 aastat ja 7 kuud. Kostja on seni, alates veebruarist 2011.a tasunud hageja ülalpidamiseks elatist igas kuus 150 eurot. Veebruaris 2011.a oli hageja 2-aastane, on ilmne, et hageja kulud on seitsme aasta jooksul suurenenud ja ta vajab senisest suuremat elatist. Lapse vajaduste muutumisel last igapäevaselt kasvataval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt senisest suuremate kulude kandmist. Kostjal ei ole peale hageja teisi ülalpeetavaid. Mingeid erandlikke asjaolusid alla alammäära elatise väljamõistmiseks ei esine. Xxxxxx xxxxxxilt tuleb Xxxxx xxxxxsuhtes alammääras elatis välja mõista alates hagi esitamisest 08.05.2017.a. PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja elatise nõue on esitatud elatise alammääras tagasiulatuvalt perioodi 01.01.2017.a kuni 07.05.2017.a eest. 2017.a oli elatise alammäär 235 eurot. Kostja on igas kuus tasunud elatist 150 eurot. Hageja oli õigustatud tagasiulatuva elatise perioodil 01.01.2017.a kuni 07.05.2017.a (neli kuud ja 7 päeva) saama elatist 235 eurot kuus ja kokku 995 eurot. Hageja on tagasiulatuva elatise perioodil saanud kostjalt elatist 150 eurot kuus s.o kokku 635 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis 360 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja seaduslik esindaja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Menetluskuludeks on vastuhagilt tasutud riigilõiv 300 eurot ja ekspertiisikulu 171 eurot, mille kostja on ette tasunud. Ekspertiisikulu 171 eurot tuleb kanda riigi eelarvesse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.