2-17-18355
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. märts 2018.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-18355
Tsiviilasi
XXX hagi XXX vastu tagasiulatuva elatise nõudes ning edasise ülalpidamiskohutuse täitmiseks kohustamiseks
Tsiviilasja hind
2250 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post [email protected]) Kostja: XXX (isikukood XXX, viibimiskoht XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
2-17-18355 Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
XXX esitas 07.12.2017.a hagi XXX vastu tagasiulatuva elatise nõudes ning edasise ülalpidamiskohutuse täitmiseks kohustamiseks. Hagiavalduses palutakse kostjalt välja mõista elatis 235 eurot kuus ning seda ka tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist. Kostja on 05.02.2018.a vastuses hagi õigeks võtnud ning nõustunud hagis esitatud nõuetega.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama sätte kolmas lõige täpsustab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on 05.02.2018.a kirjalikus vastuses hagi õigeks võtnud ning nõustunud hagis esitatud nõuetega. Kohus võtab avalduse toimikusse ning lahendab selle kohtuistungit pidamata. Kohus peab põhjendatuks märkida, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2016.a oli elatise alammääraks 215 eurot, 2017.a oli selleks 235 eurot). Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostjalt tuleb ajavahemiku 07.12.2016.a kuni 06.12.2017.a eest hageja kasuks välja mõista elatis summas 2803,98 eurot (s.o 173,50 eurot 2016.a eest + 2630,48 eurot 2017.a eest). Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis summas 235 eurot alates 07.12.2017.a kuni hageja täisealiseks saamiseni. PKS § 100 lg 4 kohaselt tuleb elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel kindaks otsuse täitmise viisi – jooksev elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette hagejate seadusliku esindaja XXXi poolt määratavale arvelduskontole. Samuti tuleb XXXi poolt määratavale arvelduskontole täita tagasiulatuvast elatisnõudest tulenev kohustus. Kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse (TsMS § 468 lg 1 p 1). Menetluskulude jaotuse osas lähtub kohus TsMS § 168 lg-st 6. Kõnesolevast sättest tuleneb, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul on kostja hagi kohe õigeks võtnud. Samas
2-17-18355 nähtub, et kostja ei ole endal lasuvat ülalpidamiskohustust õigeaegselt täitnud. See on omakorda andnud hagejale aluse pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole. Kohus jätab käesoleva tsiviilasja menetluskulud kostja kanda TsMS § 168 lg 6 alusel. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleksid menetluses kulusid kandnud. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille jaotamise viisi peaks kohus kindlaks määrama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.