nende Hageja XXXX (isikukood XXXX), seaduslik esindaja XXXX (isikukoodXXXX,e-postXXXX),lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova (e-post [email protected]) Kostja XXXX (isikukood XXXX, e-post XXXX), lepinguline esindaja Meelis Tomson
Kohtuistung
16.02.2018
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja XXXX Hageja lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova Kostja XXXX
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Suurendada Harju Maakohtu 12.09.2007 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-5767 kohtuotsusega hageja XXXX ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust. Lugeda kostjalt XXXX hageja XXXX ülalpidamiseks alates 21.06.2017 kuni 31.12.2017 väljamõistetud elatise suuruseks 185 eurot kuus ja alates 01.01.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 28.01.2021, väljamõistetud elatise suuruseks 195 eurot kuus.
3.Perioodil 21.06.2017 kuni 16.03.2018 kostja XXXX poolt hageja XXXX ülalpidamiseks tasutud elatise summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
4.Elatise võlgnevus tuleb tasuda hageja ema XXXX arveldusarvele nr XXXX . Igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette vastava kuu 15. kuupäevaks hageja ema XXXX arveldusarvele nr
XXXX .
Menetluskulude jaotus
5.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu Asjaolud ja hagejate nõue
1.Hageja XXXX (edaspidi hageja) palub suurendada kostjalt XXXX (edaspidi kostja) hageja ülalpidamiseks Harju Maakohtu 12.09.2007 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-07-5767 välja mõistetud elatist ning välja mõista kostjalt hageja kasuks alates 21.06.2017 pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus (perekonnaseaduse § 101 lg 1) kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis tasuda hageja ema arveldusarvele XXXX Swedbankis. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Harju Maakohtu 12.09.2007 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-07-5767 on muudetud 05.01.2004 Tallinna Linnakohtu otsusega kostjalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust ja välja mõistetud kostjalt hageja ülalpidamiseks elatis 115 eurot (1800 krooni) igakuiselt alates 12.02.2007 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
3.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostjalt välja mõistetud elatis 115 eurot ei rahulda enam hageja vajadusi. 2007 oli hageja 4-aastane laps, kes käis lasteaias ja veetis enamuse vaba aega koos oma emaga ning, kelle elu piirdus mõningate ürituste ja sündmustega. Käesoleval ajal on hageja 14-aastane poiss, kes käib koolis, täiendõppes (eesti ja inglise keele tunnid, matemaatika), tegeleb spordiga, veedab aega sõpradega (kino, ujumine, üritused jne). Hageja vajab suhtlemiseks, arenemiseks ja meelelahutamiseks nutitelefoni, arvutit ja muid moodsaid seadmeid. Lisaks on muutunud suuremaks kulud söögile, riietele ja jalatsitele. Seega on hageja vajadused oluliselt muutunud. Hageja elab koos emaga ja hageja kulud ühes kuus on umbes 796 eurot: toit 200 eurot, riided ja jalanõud 80 eurot, eluasemekulud (kommunaalarved, küte, elekter, internet) 105 eurot, ravimid ja hügieenitarbed 30 eurot, sidekulud 6 eurot, koolikohustus 4 eurot, eesti keele täiendõpe 80 eurot, matemaatika täiendõpe 70 eurot, eesti keele täiendõpe 100 eurot, poksi trenn 30 eurot, meelelahutus 30 eurot. Hageja käib ka IT koolis kursustel, mille kulu on 48 eurot kuus. Kuna hageja nõuab miinimumelatist, siis ei pea hageja kulusid tõendama. Hageja ema töötab äriühingus XXXX bruto töötasuga 635 eurot.
4.Puuduvad alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Tõendamata ja paljasõnalised on kostja väited, et kostja tervislik seisund ei võimalda kostjal tööd leida. Kostja on kohustatud hankima nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vahendeid. Kostja on töövõimeline meesterahvas, kes on juhatuse liige äriühingus XXXX . Arvestades kostja elustandardit ei ole usutav, et kostjal puudub igasugune sissetulek. Hageja leiab, et kostja varjab enda sissetulekuid. Kostja ei registreeri tahtlikult kinnisvara ja muud vara enda nimele, vaid oma ema ja abikaasa nimele. Hagejale teadaolevalt kasutab kostja arveldamiseks oma ema arvelduskontot ning on registreerinud oma sõiduauto ema nimele. Kostja ema elab aga juba 12 aastat Soome Vabariigis.
5.Usutavad ei ole kostja esitatud vajadused kostjaga koos elava lapse osas. Usutav ei ole, et 1aastasele lapsele, kes toitub rinnapiimast, kulub toidule 180 eurot kuus. Usutav ei ole ka, et laps kasutab XXXX . Usutavad ei ole ka vajadused riietele ja jalanõudele. Lisaks ei ole kostja tõendanud, milline on kostja abikaasa sissetulek ja palju lapse ema lapsele kulutab. Kostja vastuväited
6.Kostja on võimeline tasuma hageja ülalpidamiseks elatist 130 eurot kuus.
7.Kostjal on lisaks hagejale veel kaks alaealist last, kellest üks elab koos kostjaga ja, kellest ühele on kostja kohustatud tasuma igakuist elatist 180 eurot kuus, mida kostja viimasel ajal ei ole olnud suuteline tegema. Elatist on maksnud kostja ema. Kui kostja peaks hakkama tasuma hagejale igakuist elatis praegu kehtivas minimaalmääras, siis jääks kostja juures elav laps tunduvalt halvemasse olukorda kui hageja. Kostjal puudub igasugune vara ja hetkel seoses halva tervisliku seisundiga ka töökoht. Kostjal ja kostja abikaasal on sõlmitud abieluvaraleping, mis sätestab abikaasade varasuhte liigina lahusvara.
8.Kostjaga koos elava lapse vajadused ühes kuus on: toit 180 eurot; riided 50 eurot; jalanõud 40 eurot; eluasemekulud 80 eurot; ravimid ja hügieen 30 eurot; mänguasjad 30 eurot; mähkmed 60 eurot. Kokku 470 eurot. Kostjaga koos elav laps ei toitu rinnapiimast, vaid muudest toiduainetest.
9.Hageja ei ole tõendanud oma vajadusi, hageja on üksnes välja toonud oma kulud. Kostja leiab, et hageja emal on paremad varalised võimalused hageja üleval pidamiseks. Hageja elustandard näitab, et hageja sissetulekud on suuremad. Hageja on olnud suuteline ostma kinnisvara ja sõiduauto. Lisaks on hageja ema olnud suuteline võtma endale käesolevas asjas esindaja. Hageja ema saab ka lapsetoetust, mida tuleb arvestada elatise välja mõistmisel. Kohtu põhjendused
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja XXXX on hageja XXXX isa. Harju Maakohtu 12.09.2007 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-07-5767 on muudetud 05.01.2004 Tallinna Linnakohtu otsusega kostjalt hageja ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust ja välja mõistetud elatis 115 eurot (1800 krooni) kuus alates 19.02.2007 kuni 28.01.2021 (tl 9-11).
13.Hageja palub muuta elatise suurust, mida kostja maksab 12.09.2007 kohtuotsuse alusel ja mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis seaduses sätestatud miinimummääras. Hagiavalduse esitamise hetkel moodustas elatise miinimummäär perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 alusel 235 eurot, alates 01.01.2018 on miinimummäär 250 eurot.
14.Hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 alusel. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Riigikohtu 09.06.2017 otsuse nr 3-2-1-35-17 p 32 ja ka 20.06.2017 otsuse nr 3-2-1-67-17 p 9 kohaselt võib üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks
olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (vt Riigikohtu lahendid kohtuasjades 3-2-1-35-17, p-d 32, 36; 3-2-1-124-15, p 11).
15.Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormist 08.09.2017 kohtumääruses (tl 59-60).
16.Hageja põhjendab elatise suuruse muutmist asjaoluga, et hageja vajadused ja kulud on suurenenud. 12.09.2007 tehtud kohtuotsuse ajal oli hageja 4-aastane laps, kelle vajadused olid minimaalsed. Käesoleval ajal on hageja 14-aastane koolipoiss, kes vajab arenemiseks, suhtlemiseks ja meelelahutuseks enam, kui 4-aastane laps. Hagejal on tulnud juurde kulud koolikohustuse täitmisele, trennidele, täiendõppele, suhtlemisel sõpradega. Suurenenud on kulud riietele ja jalanõudele ning toidule.
17.Kostja on võimeline tasuma hageja ülalpidamiseks elatist 130 eurot. Kostjal puudub igasugune vara ja töökoht. Kostja tervislik seisund ei võimalda kostjal tööl käia. Kostjal on lisaks hagejale veel kaks ülalpidamist vajavat alaealist last, kellest ühele tasub kostja ema abiga elatist 180 eurot kuus (tl 76) ning kellest teine laps elab koos kostjaga. Kostja põhiväiteks, miks kostja ei ole võimeline tasuma hagejale ülalpidamist miinimummääras on asjaolu, et kostjaga koos elav laps jääks sellisel juhul oluliselt halvemasse olukorda kui hageja. Kostja palub ka arvestada, et hageja ema saab peretoetust.
18.Esmalt tuvastab kohus asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-07-5767 12.09.2007 otsuse tegemisel. Otsusest (tl 9-11) nähtub, et otsuse tegemise ajal olid hageja kulud ühes kuus 437 eurot (6830 krooni): toit 128 eurot (2000 krooni), riided ja jalanõud 96 eurot (1500 krooni), lasteaed 44 eurot (690 krooni), tervishoid 32 eurot (500 krooni), kütus autole 45 eurot (700 krooni); treeningud ja muud isikliku arengu kursused 32 eurot (500 krooni), juuksur 3 eurot (40 krooni). Eluasemele kulus 755 eurot (11 808 krooni), millest pangalaenu osamakse 669 eurot (10 471 krooni), elekter 70 eurot (1100 krooni) ja vesi 15 eurot (237 krooni). Otsuse tegemise ajal viibis hageja ema kuni 2006 jaanuarini lapsehoolduspuhkusel ja ei töötanud. Otsuse tegemise ajal puudus kostjal vallas- ja kinnisvara. Tervisliku seisundi tõttu oli kostja sunnitud töölepingu lõpetama ja oli arvel töötuna alates 28.05.2007 ning tema sissetulekuks oli töötu abiraha. Otsuse alusel mõisteti kostjalt hageja ülalpidamiseks välja, arvestades 4-aastase lapse vajadusi ja vanemate võimalusi, 115 eurot (1800 krooni).
19.Käesolevas hagis palub hageja muuta kostjalt välja mõistetud elatise suurust ja mõista kostjalt välja elatise alates hagi esitamisest miinimummääras. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.
20.Kohus asub seisukohale, et hageja on tõendanud, et muutunud on 2-07-5767 otsuse tegemise ajal esinenud asjaolud. Hageja on tõendanud, et hageja vajadused on võrreldes 2007 oluliselt suurenenud. Hageja vajadused ühes kuus on 819 eurot: eluase 105 eurot, toit 200 eurot, riided ja jalanõud 80 eurot, koolikohustuse täitmine 40 eurot, treeningud (poks) 30 eurot, tervishoid, hügieen ja juuksur 30 eurot, muud kulud (meelelahutus, sidekulud) 36 eurot, täiendõpped (eesti keel, matemaatika, inglise keel, IT kool) 298 eurot. Kostja vaidlustab hageja eluasemekulud ja täiendõppe kulud. Kostja leiab, et hageja peaks kandma 3-toalises korteris üksnes 1/3 kuludest. Hageja ei ole tõendanud, et hageja vajab täiendõpet ning tegemist ei ole esmavajadustega. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja eluasemekulud on suured ja, et hageja ei ole tõendanud täiendõppe
vajadust. Kohus toetab hageja seisukohti, et eluasemekulud 105 eurot 3-toalises korteris on mõistlikud. Lisaks on usutav, et lapsed vajavad täiendõpet enda arendamiseks ning, et täiendõpped on kallid, seega leiab kohus, et on põhjendatud hageja kulud ning on tõendatud, et hageja vajadused on võrreldes 2007 aastaga muutunud. Lisaks on elatise miinimummäär võrreldes 12.09.2007 kohtulahendi tegemise ajaga oluliselt muutunud. Kohtu hinnangul annab aluse kostjalt väljamõistetud elatise suurendamise nõude esitamiseks ka õigusliku olukorra muutus, mille kohaselt on elatise miinimummäär käesoleval hetkel võrreldes 2007 oluliselt muutunud, kuid hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatis ei ole suurenenud.
21.Kostja palub elatise välja mõista alla miinimummäära, kuna kostjaga koos elav laps jääb muidu oluliselt halvemasse olukorda kui hageja. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt Riigikohtu lahendid kohtuasjades 3-2-1-174-16, p 13; 3-2-135-17, p 28.1).
22.Edasi tuvastab kohus, kas esinevad alused elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära.
23.Puudub vaidlus, et kostjaga elab koos tema 2-aastane poeg XXXX (tl 22). Kohtul tuleb seega käesoleval juhul kindlaks teha, millised on XXXX vajadused ning, millised on kostja ja tema abikaasa võimalused.
24.XXXX vajadused ühes kuus on 470 eurot: toit 180 eurot, riided 50 eurot, jalanõud 40 eurot, eluasemekulud 80 eurot, ravimid ja hügieen 30 eurot, mänguasjad 30 eurot ja mähkmed 60 eurot. Kohus ei nõustu hagejaga, et kulud toidule, eluasemele ja riietele ei vasta 2-aastase vajadustele. Üldteada on, et lastetoit ja riided on kallid. Eluasemekulud on aga võrreldavad hageja kuludega eluasemele. Seega on kohus seisukohal, et tegemist on mõistlike ja põhjendatud kuludega, mis vastavad 2-aastase lapse vajadustele.
25.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et XXXX elab koos kostja ja oma emaga. Seega tuleb kohtul tuvastada ka XXXX ema XXXX võimalused XXXX ülalpidamiseks. Kohus on tuvastanud, et kostja ja tema abikaasa on sõlminud 23.07.2013 notariaalse abieluvaralepingu, milles on märgitud varasuhte liigiks lahusvara (tl 71-73). Kohus on tuvastanud, et kostja abikaasale kuulub kinnistu asukohaga XXXX (tl 56), kostja abikaasa on osanik ja juhatuse liige äriühingutes XXXX (tl 179) ja alates 19.02.2018 juhatuse liige XXXX OÜ-s, mille osanikuks on XXXX OÜ (tl 192). Kostja abikaasa saab vanemahüvitist 412 eurot ja peretoetust keskmiselt 70,62 eurot kuus ning igakuised laenu tagastusi endale kuuluvast äriühingust XXXX OÜ keskmiselt 552 eurot kuus. Kohus on tuvastanud, et kostja on juhatuse liige XXXX -s (tl 53), millel käive oli 01.09.2017-30.11.2017 73 529,50 eurot ning võlgnevused puuduvad (tl 178 ja pöördel). Väljamakseid ei ole kostjale Maksu- ja Tolliameti andmetel tehtud viimase 6 aasta jooksul (tl 54). Kinnisvara kostja nimele ei ole registreeritud (tl 55). Kostja on vastutav kasutaja (omanik XXXX ) 03.05.2007 registreeritud sõiduautol XXXX ning kasutaja 12.03.2012 registreeritud sõidukil XXXX (omanik XXXX ), 02.01.1974 registreeritud sõidukil XXXX
(omanik XXXX ) (tl 57-58), kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et kostja sõidukeid ei kasuta. Kostjale kuuluvatel arvelduskontodel rahalised vahendid puuduvad ning tehinguid tehtud ei ole (tl 90-91, 95-97). Kostja selgituste kohaselt peab teda osaliselt üleval tema ema, kes aitab tasuda ka elatist lapsele XXXX . Arvestades kostjale ja tema abikaasale kuuluvaid äriühinguid, kinnisasja, ei ole kostja põhistanud piisavalt, et kostjaga koos elav laps jääks hagejale elatise maksmisel miinimummääras oluliselt kehvemasse olukorda, kui seda on hageja. Kohus märgib, et arvestada tuleb ka asjaoluga, et XXXX on 2-aastane ja hageja 14-aastane ning nende vajadused erinevad märkimisväärselt, mis nähtub ka kohtu ette toodud vajadustest, millest hageja vajadused on 819 eurot kuus ja XXXX omad 470 eurot kuus. Seega on kohus seisukohal, et tõendamata on, et kostjaga koos elav laps jääks oluliselt kehvemasse olukorda kui hageja. Muid PKS § 102 lg 2 esitatud asjaolusid elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära ei ole kostja esile toonud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et kostja oleks töövõimetu. Kuna kostja ei ole tuginenud asjaolule, et kostja teine laps XXXX , kelle kasuks on välja mõistetud elatis 180 eurot kuus (tl 76), jääks halvemasse olukorda, siis kohus ei hinda XXXX vajadusi.
26.Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et PKS-i § 101 lg 1 ettenähtud määras elatise tasumisel hagejale osutuks kostjaga koos elav poeg vähemkindlustatuteks kui hageja või, et sellega kaasneks laste ebavõrdne olukord.
27.Kuna kostja on märkinud, et tema varaline seisund ei võimalda elatise maksmist miinimummääras, siis on kohus seisukohal, et käesolevas asjas tuleb hinnata ka hageja ema ja kostja varalist seisundit. PKS § 105 lg 3 alusel mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.
28.Kohus on tuvastanud kostja varalise seisundi punktis 26. Hageja ema varalise seisundi osas on kohus tuvastanud, et hageja ema XXXX töötab äriühingus XXXX töötasuga keskmiselt 625 eurot kuus bruto (tl 6-5); hageja emale kuulub kinnistu asukohaga XXXX (tl 47); seoses äriühingutega puuduvad (tl 48); hageja emale kuulub 02.07.2007 registreeritud sõiduauto XXXX (tl 49). Hageja emal AS-is Coop Pank erinevad maksekontod, millede jääk on seisuga 31.10.2017 1323,13 eurot ja 4837,35 NOK ja tähtajaline hoius, mille jääk on 830,85 eurot. Kostja on selgitanud, et tegemist on kogutud summadega (tl 182 pöördel). Hageja ema sai 2017 peretoetust 50 eurot ja alates 2018 55 eurot. Lisaks omab hageja ema arvelduskontot Danske Bank AS Eesti filiaalis (tl 98-108), mille jääk seisuga 30.10.2017 on 156,32 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades kohtu ette toodud asjaolusid ja kohtu poolt tuvastatud, on kostja ja hageja ema varaline seisund võrdne ning isikud on kohustatud tasuma hagejale ülalpidamiseks elatist võrdsetes osades. Asjaolu, et kostja ei ole endale leidnud täiendavat tööd, ei tähenda, et kostja varaline seisund erineb hageja ema omast. Kohus on seisukohal, et kostjal on võimalus pöörduda hagejale elatise maksmiseks abi saamises ka oma ema ehk hageja vanaema poole. Lisaks on kostjal endal võimalik oma sissetulekuid suurendada töötasu suurendamise tulemusel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-12 rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike.
29.Kostja on ka esitanud väite, et hageja ema saab peretoetust ja palunud võtta seda arvesse elatise kindlaksmääramisel. Riigikohus on märkinud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb ja seda on pooltega arutatud (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p‐d 11 ja 13). Kohus on seisukohal, et arvestades, et
hageja emal ei ole lisaks hagejale alaealisi ülalpeetavaid lapsi ning, et kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale veel kaks alaealist last, siis on käesoleval juhul põhjendatud võtta arvesse asjaolu, et hageja ema saab peretoetust ja mõista kostjalt elatise välja miinimumelatisest väiksemas summas. Hagiavalduse esitamise hetkel moodustas elatise miinimummäär perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 alusel 235 eurot, alates 01.01.2018 on miinimummäär 250 eurot. Puudub vaidlus, et peretoetus oli 2017 50 eurot ja alates 01.01.2018 55 eurot. Seega eeltoodust tulenevalt kuulub hageja nõue rahuldamisele osaliselt.
30.Eeltoodust tulenevalt tuleb muuta kostjalt 12.09.2007 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-5767 hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatist selliselt, et kohustada kostjat tasuma alates 21.06.2017 kuni 31.12.2017 hageja ülalpidamiseks elatist summas 185 eurot kuus ja alates 01.01.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 28.01.2021, elatist summas 195 eurot kuus. Perioodil 21.06.2017 kuni 16.03.2018 kostja poolt hageja ülalpidamiseks tasutud elatise summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Elatis tuleb tasuda hageja ema arveldusarvele nr XXXX . Menetluskulude jaotus
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.