MS hagi Swedbank AS ja FIE Igor Maruse (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 10.03.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): MS (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Terje Eipre Kostja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Raimo Juurikas Kostja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): FIE Igor Maruse (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 10.03.2015 otsus osas, milles maakohus jättis tunnustamata MS nõude FIE Igor Maruse (pankrotis) pankrotimenetluses summas 275 586,53 eurot ning jagas menetluskulud, määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis need välja.
2.Jätta muutmata Pärnu Maakohtu 10.03.2015 otsus osas, milles maakohus jättis tunnustamata MS nõude FIE Igor Maruse (pankrotis) pankrotimenetluses summas 905 284,94 eurot. 1(13)
4.1.Rahuldada MS hagi Swedbank AS ja FIE Igor Maruse (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo vastu nõude tunnustamiseks FIE Igor Maruse (pankrotis) pankrotimenetluses osaliselt.
4.2.Tunnustada MS nõuet 275 586,53 eurot FIE Igor Maruse (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus.
4.3.Jätta rahuldamata MS hagi Swedbank AS ja FIE Igor Maruse (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo vastu nõude tunnustamiseks FIE Igor Maruse (pankrotis) pankrotimenetluses summas 905 284,94 eurot.
4.4.Määrata MS menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 795,48 eurot.
4.5.Välja mõista solidaarselt FIE Igor Maruse (pankrotis) pankrotihaldurilt Ly Müürsoolt ja Swedbank AS-lt MS kasuks menetluskulud 795,48 eurot.
4.6.Määrata FIE Igor Maruse (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 3583 eurot.
4.7.Välja mõista MS-lt FIE Igor Maruse (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo kasuks menetluskulud 3583,01 eurot.
4.8.Määrata Swedbank AS menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 112,38 eurot.
4.9.Välja mõista MS-lt Swedbank AS kasuks menetluskulud 112,38 eurot.
4.10.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.02.05.2013 esitas MS (hageja) maakohtule Swedbank AS (kostja I) ja Igor Maruse (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo (kostja II) vastu hagi (täiendatud 25.08.2014 ja täpsustatud 09.02.2015), milles palus tunnustada hageja nõuet Igor Maruse pankrotimenetluses summas 1 180 871,47 eurot.
2.02.04.1993 laenulepingu alusel andis hageja Igor Marusele laenuks 23 000 000 krooni intressiga 3% aastas. Poolte vahel oli sõlmitud 04.01.1994 laenulepingu lisa nr 1, mille p 1 kohaselt Igor Marus oli kohustatud tasuma intressi 3% aastas koos laenu tagastamisega, s.o hiljemalt 10.01.2008. Laenulepingu lisa nr 2 sõlmimisega pikendati
2(13)
-
laenu tagasimakse tähtaega kuni 10.01.2013. Hageja andis Igor Marusele laenuraha alljärgnevalt: 206 185 DEM ehk 1 649 480 EEK 03.09.1992 võlakirja alusel; 375 000 DEM ehk 3 000 000 EEK 16.08.1993 võlakirja alusel; 177 338,92 USD ehk 283 920 DEM ehk 2 271 360 EEK kanti üle 29.12.1992; 366 690 USD ehk 597 338 DEM ehk 4 778 704 EEK kanti üle 25.02.1993; 355 690 USD ehk 597 419 DEM ehk 4 779 352 EEK kanti üle 26.02.1993; 11 000 USD ehk 18 073 DEM ehk 144 584 EEK kanti üle 01.03.1993; 489 000 USD ehk 815 065 DEM ehk 6 520 520 EEK kanti üle 19.03.1993. Laenulepingutest tulenev Igor Maruse võlgnevus on kokku 33 917 123 krooni, millest põhivõlg oli 23 000 000 krooni ja intressid 10 917 123 krooni.
3.Supremex Shipping & Chartering Inc ja Igor Maruse vahel oli 15.01.2001 sõlmitud laenuleping summas 500 000 USD, mille alusel väljastati laen alljärgnevalt: - 260 000 dollarit kandis Supremex Shipping & Chartering Inc üle Igor Maruse pangakontole nr 10010123503024 AS-s SEB Pank; - 240 000 dollarit andis Supremex Shipping & Chartering Inc üle Igor Marusele. Supremex Shipping & Chartering Inc ja hageja vahel sõlmiti 01.09.2009 tsessiooni leping, mille alusel Supremex Shipping & Chartering Inc andis hagejale üle 15.01.2001 laenulepingust tulenevad laenuandja õigused ja kohustused. Seega 27.10.2009 seisuga võlgnes Igor Marus hagejale laenuraha põhivõlgnevusena summas 7 238 232 krooni ja intressi summas 10 339 814 krooni, kokku 17 578 046 krooni.
4.02.03.2010 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati hageja nõuet summas 21 495 169 krooni II järgu nõudena. 30 000 000 krooni osas esitas vastuväite AS Swedbank. Pärnu Maakohtu 29.03.2011 otsusega tsiviilasjas 2-10-15129, mille põhjendusi muutis Tallinna Ringkonnakohus 10.05.2012 otsusega, jäeti rahuldamata hageja hagi kostja I vastu 30 000 000 krooni nõude tunnustamiseks Igor Maruse pankrotimenetluses. Otsus jõustus Riigikohtu 05.11.2012 määrusega.
5.Kostja I PankrS § 106 lg 2 järgi esitatud taotlusel toimunud võlausaldajate 02.04.2013 üldkoosolekul vaadati uuesti läbi hageja nõue summas 21 495 169 krooni, s.o 1 373 791,69 eurot, kuna nõue väidetavalt põhineb võltsitud andmetel. 02.04.2013 võlausaldajate üldkoosolekul tunnustati hageja nõuet summas 192 920,22 eurot. Kostja I ja kostja II esitasid vastuväite nõudele summas 1 180 871,47 eurot. Kostjate vastuväited
6.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
7.Kostja I vastuväidete kohaselt võttis Pärnu Maakohus 29.03.2011 otsuses tsiviilasjas nr 2-10-15129 järgmise seisukoha: „Esitatud tõenditest ei selgu raha tegelik üleandmine võlgnikule ja ebausutav on, et raha anti üle sularahas, sest jutt on tegelikult väga suurtest summadest. Juhul kui sellised summad oleks laekunud võlgniku arvele ja pank aastaid hiljem ei saa väljastada sellekohast kinnitust, siis peaks füüsilisest isikust ettevõtjal olema võimalik seda tõendada oma raamatupidamisdokumentidega. Antud juhul on hageja esitanud kohtule rea dokumente, mis ekspertide hinnangul on koostatud dokumendil olevast kuupäevast hilisemal ajal. Osa väidetavalt erineval ajal koostatud dokumente on koostatud samal ajal. See tähendab, et need võidi koostada ka ajal, kui pankrotimenetluses oli vaja esitada nõudeid võlgniku vastu. Äriregistri andmetel on võlgnik ja hageja olnud
3(13)
pikaajalised äripartnerid. Seda nii omavahel sõlmitud rendilepingute kaudu, mis on välja toodud kostja poolt, kui äriühingute kaudu (OÜ International Language and education centre Evenor, OÜ Telliskivi Invest jne). See tähendab, et tegemist on lähikondsetega PankrS § 117 mõistes. Asjaolu, et tegu oli lähikondsete vaheliste lepingutega näitab ka asjaolu, et hageja nõude aluseks olevad lepingud on vormistatud esialgselt laenuna ilma intresse arvestamata. Alles lisakokkulepetega on lepingutesse väidetavalt viidud intressi arvestus ja kuna ekspertiisi tulemusena leiti, et lepingu lisad on vormistatud üheaegselt (dateeritud erinevalt), siis ei saa neid tõenditena arvesse võtta. Kuna hageja ei ole tõendanud laenuna raha ülekandmist (üleandmist), v.a. 259 950 USD, võlgnikule, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.” Lähtuvalt eeltoodust tuvastas Pärnu Maakohus, et raha ülekandmine Supremex Shipping & Chartering Inc poolt Igor Maruse kontole on dokumentaalselt pangakonto väljavõttega tõestatud kokku üksnes summas 259 960 USD (2 732 049 krooni ehk 174 609,76 eurot). Hageja nõue on tõendamata ja põhineb võltsitud dokumentidel. Tõendamata on ka see, et hagejal üldse oli 1992. ja 1993. aastatel 581 185 DEM-i, et seda Igor Marusele laenata.
8.Kostja I vastuväidete kohaselt on tõendamata ka 15.01.2001 krediidiliini lepingu alusel Igor Marusele väidetavalt 27.08.2001 240 000 USD ehk 2 522 280 krooni taaskord sularahas üleandmine Ukraina territooriumil. Hageja nõuded ei kajastu ka Igor Maruse poolt perioodi 01.01.2008 kuni 31.12.2008 osas koostatud bilansis. Samuti tuleks kõrvalnõudeid vähendada põhinõude määrani.
9.Kostja I ja kostja II vastuväidete kohaselt on hageja hagiavalduses esitanud tunduvalt rohkem aluseid kui 06.11.2009 nõudeavalduses. Antud kohtuasja lahendamisel saab kohus lähtuda üksnes 06.11.2009 nõudeavalduses nõude alusena väljatoodud asjaoludest ja nõude ulatusest.
10.Kostja II vastuväidete kohaselt on Pärnu Maakohtu 29.03.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-15129 tuvastatud nõudeavalduse lisaks olevate dokumentide võltsimine. Ekspertiisaktiga nr DM-0190-10/3906 on leidnud tõendamist järgnevad asjaolud: (i) laenulepingu kuupäevaga 02.04.1993 koostamise aega määrata ei ole võimalik; (ii) laenulepingu 02.04.1993 lisa nr 1 kuupäevaga 16.08.1993 koostamisega aega määrata ei ole võimalik; (iii) laenulepingu 02.04.1993 lisa kuupäevaga 04.01.1994 koostamise aega määrata ei ole võimalik; (iv) kinnituskiri kuupäevaga 03.09.1992 ja kinnituskiri kuupäevaga 16.08.1993 on tõenäoliselt koostatud samaaegselt; (v) krediidiliini lepingu kuupäevaga 04.02.1993 koostamise aega määrata ei ole võimalik; (vi) krediidiliini lepingu 04.02.1993 lisa nr 1 kuupäevaga 02.09.1993, lisa nr 2 kuupäevaga 15.10.1999 ja lisa nr 3 kuupäevaga, 08.06.2000 on tõenäoliselt koostatud samaaegselt või varasema kuupäevaga 02.09.1993 lisa nr 1 on koostatud hiljem kui hilisema kuupäevaga 08.06.2000 lisa nr 3, seega nendel dokumentidel olevad kuupäevad ei ole vastavuses koostamise ajaga; (vii) dokument kuupäevaga 24.03.1993 on tõlge algdokumendist, samuti on tõlked ekspertiisiks esitatud loetelus 11-16 toodud dokumendis, mille puhul ei saa määrata nende koostamise aega nende tehniliste tunnuste ja materjali omaduste alusel, kuid laenulepingu 02.04.1993 lisa nr 2 kuupäevaga 04.01.1994, mis on aluseks ekspertiisiks esitatud tõlkele, sisu on kuupäevaga mittevastavuses, sest euro kurss Eesti krooni suhtes kehtestati alates 1. jaanuarist 1999. Kohus ei saa käesolevas menetluses samadele tõenditele antud hinnanguid hakata ümber hindama.
4(13)
Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
11.Pärnu Maakohus 10.03.2015 otsusega jättis hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt välja kostja I kasuks menetluskulud 145,95 eurot ja kostja II kasuks menetluskulud 6468,28 eurot.
12.Asjas on tuvastamist leidnud järgmised asjaolud: - 06.11.2009 esitas hageja FIE Igor Marus (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 51 495 169 Eesti krooni. - 02.03.2010 toimus FIE Igor Marus (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek nõuete kaitsmiseks (I nõuete kaitsmise koosolek). Võlausaldaja kostja I esitas nõudele vastuväite summas 30 000 000 Eesti krooni. Hageja esitas Pärnu Maakohtule kostja I vastu hagi nõude tunnustamiseks summas 30 000 000 krooni. - Pärnu Maakohtu 29.03.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-15129 jäeti hageja hagi kostja I vastu rahuldamata. Kohus luges mh tõendatuks, et raha ülekandmine Supremex Shipping & Chatering Inc. poolt Igor Maruse kontole on dokumentaalselt pangakonto väljavõttega tõestatud kokku üksnes summas 259 960 USD (2 732 049 krooni ehk 174 609,76 eurot). Tallinna Ringkonnakohus jättis 10.05.2012 otsusega maakohtu otsuse jõusse. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 05.11.2012 määrusega. - Kostja I taotlusel kutsus pankrotihaldur 28.11.2012 kokku võlausaldajate üldkoosoleku hageja nõude summas 1 373 791,69 eurot (21 495 169 krooni) uueks läbivaatamiseks tsiviilasjas 2-10-15129 tuvastamist leidnud asjaoludel, s.o põhjusel, et hageja nõude aluseks olevad dokumendid olid koostatud hilisema kuupäevaga ehk võltsitud ja ilmselt on ka ülejäänud hageja nõude aluseks olevad dokumendid koostatud hilisema kuupäevaga. - Võlausaldajate 02.04.2013 üldkoosolek, mis toimus 28.11.2012 ja 14.01.2013 üldkoosoleku jätkukoosolekuna, vaatas uuesti kostja I taotlusel läbi hageja varem tunnustatud nõude summas 21 495 169 krooni ehk 1 373 791,69 eurot. Hageja nõudele summas 1 180 871,41 eurot esitasid vastuväite kostja I ja kostja II.
13.Hageja ei ole nõuet veenvalt tõendanud. Tegemist on nõudega, mille osas on kohtud varasemalt muuhulgas tuvastanud, et selle nõude aluseks olevad dokumendid on osaliselt võltsitud. Hageja poolt rahasummade üle(k)andmine Igor Marusele on tõendamata. Hageja andis väidetavalt võlgnikule üle 581 185 DEM ehk 4 649 480 EEK kogu laenusummast kahe maksena ja sularahas ning seda aastatel 1992 ja 1993. Arvestades, et nii hageja kui ka Igor Maruse näol on tegemist füüsiliste isikutega ning 4 649 480 EEK ehk 297 155,93 EUR on ka tänasel päeval ehk rohkem kui 20 aastat hiljem väga suur rahasumma, rääkimata aastatest 1992 ja 1993, siis see väide on ebareaalne ja eluliselt ebausutav.
14.Tsiviilasjas 2-10-15129 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis läbiviidud dokumendiekspertiisiga (ekspertiisiakt nr DM-0190-10/3906) (I kd tl 147-150), millele rajas suures osas oma järeldused ka Pärnu Maakohus 29.03.2011 otsuses (I kd tl 142-146), tuvastati, et Igor Maruse poolt antud kinnituskirjad on koostatud tõenäoliselt samaaegselt. Nende andmise aega ei ole võimalik tuvastada. Seega on usaldusväärselt tõendatud hageja nõude aluseks olevate Igor Maruse kinnituskirjade võltsimine. Kohtud on tsiviilasjas 2-10-15129 kõiki hageja nõudeavalduse juurde esitatud tõendeid analüüsinud. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud äritegevuse skeem (I kd tl 19-20) ei vasta tõendi mõistele ja tuleb jätta tähelepanuta. Pärnu Maakohtu tsiviilasjas 2-10-15129 29.03.2011 tehtud otsuse järelduste kohaselt ei ole raha
5(13)
ülekandmise kohta kõnealusel ajavahemikul 29.12.1992 kuni 19.03.1993 tõendeid esitatud. Kohus rõhutas, et on üsna ebatõenäoline, et isik, kellele on ka tegelikult laenulepingust tulenev nõue võlgniku vastu, ei säilita raha võlgnikule ülekandmise kohta ülekandeid, mis sel ajal reeglina vormistati paberkandjal (I kd tl 142-146, otsuse lk 7 p 2.1 kolmas lõik).
15.04.02.1993 krediidiliini lepingu ja selle 02.09.1993 lisa nr 1 ja samuti krediidiliini lepingu 15.10.1999 lisa nr 2 ning 08.06.2000 lisa nr 3 osas jõudsid eksperdid, samuti eksperthinnangut analüüsinud Pärnu Maakohus 29.03.2011 otsuses järeldusele, et krediidiliinilepingu lisa 3 allkirjastati peale lisa nr 1 või lisaga 3 samaaegselt ehk siis need dokumendid on koostatud samaaegselt (otsuse lk 9 p 2.5. teine lõik). Järelikult ei ole hageja nõudeavalduse juurde lisatud hageja nõuet tõendavad dokumendid ehtsad, mistõttu ei saanud neid arvestada hageja nõude tunnustamisel.
16.Vastab tõele hageja väide, et laenulepingu 07.01.2008 lisa nr 2 eesti keelses tõlkes on lepingu koostamise kuupäevaks märgitud 04.01.1994, mitte 07.01.2008 nagu venekeelses versioonis kirjas, ning et tõenäoliselt ei ole eksperdile nimetatud dokumendi originaali hindamiseks esitatud, kuid nimetatud asjaolud ei ole kindlasti viinud eksperti ja kohtuid tsiviilasjas nr 2-10-15129 lõppkokkuvõttes ebaõige järelduseni. Otsuse on kohtud varasemas menetluses rajanud ikkagi kõigile asjas esitatud ja kogutud tõenditele kogumis ning tuvastatud asjaoludele.
17.Tallinna Ringkonnakohus märkis 10.05.2012 otsuses tsiviilasjas nr 2-10-15129 muuhulgas järgnevat: „Maakohus on tõendeid ja asjaolusid kogumis hinnates põhjendatult leidnud, et võlgniku kirjalikud kinnitused laenusummade kättesaamise kohta ei ole usaldusväärsed tõendid, mistõttu maakohus neid ei arvesta. Siinkohal on maakohus põhjendatult arvestanud, et niivõrd suurte summade sularahas üleandmine on kaheldav, et võlgnik ja hageja olid kauaaegsed äripartnerid ehk lähikondsed pankrotiseaduse mõttes, et võlgniku väidetav võlgnevus laenuandjate ees ei ole kajastatud tema bilansis 2008.a. kohta, ning seda, et dokumendiekspertiisi kohaselt vähemalt osa esitatud dokumentidest on intellektuaalse võltsimise tunnustega: eksperdid on järeldanud, et 03.09.1992 ja 16.08.1993 võlakirjad on tõenäoliselt koostatud samaaegselt...“. Ka käesolevas menetluses tuleb asuda samale seisukohale, kuna hagi aluseks olev nõudeavaldus ja esitatud tõendid kattuvad tsiviilasjas nr 2-1015129 esitatuga. Ka tsiviilasja nr 2-10-15129 menetluses analüüsis kohus läbi kõik hageja esitatud tõendid ja ei leidnud, et hageja nõue peaks olema suuremas ulatuses tunnustatud kui summas 259 960 USD.
18.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hageja kostjate menetluskulud.
19.Kostja I menetluskuludeks on põhjendatud määrata 145,95 eurot ja nimetatud summa hagejalt kostja I kasuks välja mõista.
20.Kostja II palus menetluskulud summas 7398,28 eurot rahaliselt kindlaks määrata ja mõista kulud hagejalt välja. Hageja vaidles kostja II menetluskuludele osaliselt vastu.
21.Kostja II esindaja on osalenud antud tsiviilasja menetluses algusest peale (esimene menetlusdokument koostatud 11.09.2013). Hageja praegune esindaja ei saa enda töömahtu võrrelda kostja II esindajate töömahuga. Kostja II esindaja on esitanud õigusabi arvetele lisaks ka põhjaliku õigusabi arvestuse (III kd tl 39-52), millest
6(13)
nähtub ka tasu arvestus kuupäevade lõikes ja on arusaadav, milliste menetlusdokumentide koostamisele ja õigusabi osutamisele aeg kulus (III kd lk 43, 51-52). Esitatud kuludokumentidest nähtub, et kostja II esindajad on erinevate menetlusdokumentide koostamisele ja muule õigusabile, sh 10.12.2013 eelistungil osalemisele (1,5 tundi) kulutanud kokku 50,26 tundi. Nimetatud ajakulu on põhjendatud. Kostja II on esitanud kohtule järgmised menetlusdokumendid: 11.09.2013 vastus hagiavaldusele; 05.12.2013 seisukohad hageja 28.11.2013 seisukoha osas; 30.12.2013 seisukohad hageja 06.12.2013 ekspertiisi taotluse ja hageja 19.12.2013 protokolli parandamise taotluse kohta; 05.03.2014 seisukohad hageja 28.02.2014 taotlusele hageja ja tunnistajate ülekuulamiseks ning vastuväitele kohtu tegevusele; arvamus hageja 22.08.2014 taotlusele tõendite kogumiseks ja hageja 22.08.2014 ja 25.08.2014 täiendavatele selgitustele; taotlus tõendi lisamiseks; menetluskulude nimekirjad. Hinnates kostja II esindaja kirjeldatud ja teostatud õigusabi toiminguid, vastavad need täies mahus toimiku materjalidele ja 14.01.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lisades märgitud õigusabi osutamiseks kulutatud aeg on olnud täies mahus vajalik ja põhjendatud. Antud juhul on tegemist piisava keerukusega õigusvaidlusega. Kostja II kulud 14.01.2015 kohtuistungil osalemisega seoses moodustavad 16.01.2015 esitatud kulunimekirja kohaselt 1186,68 eurot. Esindaja sõiduaeg 7,75 tundi advokaadi tunnihinnaga 120 eurot on põhjendamatu. Põhjendatud kuluks tuleb lugeda esindaja osalemist 14.01.2015 kohtuistungil 1,5 tundi summas 180 eurot ja sõidukulud 76,68 eurot, sh autokütus 60 eurot, sõiduauto ja 1 reisija praamipiletid Kuivastu-Virtsu liinil mõlemal suunal summas 16,68 eurot. Kuna hageja ei ole kostja II esindaja tunnitasu määrale vastu vaielnud, on esindaja tunnitasumäär 120 eurot põhjendatud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
22.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostjate kanda, või, kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks uue otsuse tegemist, saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
23.Maakohus ei ole igakülgselt, objektiivselt, kogumis ja vastastikuses seoses hinnanud tõendeid, millega hageja nõuet tõendas. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et makseid Igor Marusele ei tehtud hageja kontolt, mistõttu hageja ei saanud säilitada raha ülekandmise kohta maksedokumenti. Hageja palus kohtult korduvalt välja nõuda Norde Bank AS Eesti filiaalilt (end. Unibank) Igor Maruse konto väljavõtted, kuid maakohus ei rahuldanud hageja taotlusi. Maakohus on rikkunud menetlusõigusnorme. Hageja esitas vastuväite maakohtu tegevusele. Kui maakohus leidis, et hagiavalduse lisana esitatud Unibank AS väljavõttega ei ole piisavalt tõendatud asjaolu, et ülekanded tehti Igor Maruse kontole, oleks maakohus pidanud hageja taotlusel koguma täiendavaid tõendeid.
24.Maakohus on ekspertiisi tulemusi meelevaldselt tõlgendanud. Eksperdiarvamuses ei ole esitatud tõsikindlat järeldust, et Igor Maruse poolt antud kinnituskirjad on võltsimise tunnustega. Ekspertiisiaktis on üksnes kajastatud, et vaidlustatud dokumentide ja tõlgete valmistamise absoluutset aega ei saa määrata. Eksperdid ei tuvastanud, et kinnituskirjad valmistati samaaegselt. Dokumendid, millele tehti ekspertiis, ei ole hagejaga seotud ning neid polnud lisatud ka nõudeavaldusele ega käesolevas asjas hagi tõendamiseks esitatud. Hageja on rõhutanud, et tsiviilasjas nr 210-15219 ei ole arvesse võetud hageja seisukohta, mille kohaselt eksperdiarvamus ei
7(13)
olnud antud 02.04.1993 laenulepingu 07.01.2008 lisa nr 2 originaali, vaid eestikeelse tõlke kohta. Maakohtu järeldus dokumentide võltsituse kohta on vastuoluline ja ebaõige.
25.Hageja nõude uus läbivaatamine nõuete kaitsmise koosolekul oli PankrS § 106 lg-ga 2 vastuolus. Maakohus on jätnud arvestamata hageja väited, mille kohaselt tuleb igal juhul täiendavalt tunnustada kaitstud nõudelt arvestatava intressi nõuet.
26.Maakohtu põhjendus kostja II menetluskulude põhjenduse ja vajalikkuse osas on puudulik. Maakohus on lähtunud üksnes sellest, et dokument on esitatud või toiming tehtud. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja II esitatud arved ja spetsifikatsioonid ei kattu ja on võimatu aru saada, missuguse õigusabi arvestuse alusel on arved väljastatud. Kostja II menetluskulude nimekiri ei vasta detailsuselt TsMS § 176 lg-le 1. Vastustajate seisukohad
27.Vastustajad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
28.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja hagi osaliselt rahuldada.
29.Hageja väidete kohaselt tulenes tema nõue Igor Maruse pankrotimenetluses 02.04.2003 ja 15.01.2001 sõlmitud laenulepingutest. Nõudeavalduse (I kd tl 141) kohaselt oli 02.04.2003 laenulepingu alusel tasumata põhivõlg 23 000 000 krooni ja intressid 10 917 123 krooni ning 15.01.2001 lepingu järgi oli tasumata põhivõlg 7 238 232 krooni ja intressid 10 339 814 krooni. 02.03.2010 nõuete kaitsmise koosolekul vaidles kostja I vastu hageja nõudele 30 000 000 euro ulatuses ja selles osas on hageja hagi nõude tunnustamiseks jäetud rahuldamata. Kostja I taotlusel PankrS § 106 lg 2 alusel kokkukutsutud 02.04.2013 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati hageja nõuet summas 192 920,22 eurot. Nõudele summas 1 180 871,47 esitasid vastuväite kostjad (I kd tl 11-18).
30.Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti jätnud tunnustamata hageja nõude Igor Maruse pankrotimenetluses osas, mis tulenes 02.04.1993 laenulepingust. 02.04.1993 lepinguga seonduvalt on maakohus tuvastanud õigesti asjaolud ja hinnanud esitatud tõendeid ning põhjendatult leidnud, et hageja poolt raha (laenu) üleandmine Igor Marusele on tõendamata. Eeltoodud osas kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda.
31.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et õige on apellandi väide, et tsiviilasjas nr 2-10-15129 on kohus hinnanud üksnes 02.04.1993 laenulepingu viimase lisa tõlget. Hageja väitel ei olnud kohtule originaali esitatud ja tõlkel oli tõlkija eksimuse tõttu ebaõige kuupäev 04.01.1994 ning tegelikult oli lisa vormistatud 07.01.2008 (I kd tl 33, tõlge lk 34). Arvestades, et nõuded mõlemas tsiviilasjas on esitatud samadel alustel, siis ei ole kolleegiumi arvates veenev, et käesolevas tsiviilasjas on esitatud valguskoopia dokumendist ja selle tõlge, mille kuupäev on
8(13)
oluliselt erinev eelnevas menetluses esitatust. Eeltoodu muudab käesolevas menetluses esitatud tõendi mitteusaldusväärseks.
32.Maakohus on vaidlustatud otsuses leidnud, et lubatav ei ole olukord, et hageja esitab nõude tunnustamise menetluse ajal täiendavaid tõendeid, mida ta ei esitanud tsiviilasja nr 2-10-15129 menetlemisel, ning kohus ei saa käesolevas tsiviilasjas ümber hinnata tsiviilasjas nr 2-10-15129 tuvastatud asjaolusid ja tõendeid. Nende maakohtu järeldusega ringkonnakohus ei nõustu (TsMS § 5 lg 2, § 199 lg 1 p 5, § 230, § 232, § 243 lg 1, § 438 lg 1). PankrS § 107, mille kohaselt võib nõude tunnustamise hagi esitada samal alusel kui nõude puhul, mis oli esitatud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul, ei välista õigust esitada täiendavaid tõendeid. Samuti võivad erinevates menetlustes olla tõendid erinevad. Samas ei muuda eeltoodu maakohtu otsust 02.04.1993 laenulepingust tuleneva nõude osas ebaõigeks, kuna maakohus on poolte väidete aluseks olevaid tõendeid hinnanud.
33.Hageja on tsiviilasjas nr 2-10-15129 esitanud tõendeid (04.02.1993 krediidiliini leping), mida käesolevas menetluses esitatud ei ole, kuigi vaieldakse sisuliselt sama nõude (02.04.1993 lepingust tulenev nõue) tunnustamise üle, mis oli vaidluse esemeks ka tsiviilasjas nr 2-10-15129. Maakohus on vaidlustatud otsuses hinnanud tulenevalt eksperdi arvamusest ka 04.02.1993 krediidiliini lepingu võltsitust, mis ei ole iseenesest asjakohane, kuna vastavat tõendit kohtutoimikus ei ole. Samas märgib kolleegium, et kuna 29.03.2011 otsusest nähtuvalt oli 04.02.1993 krediidiliini leping ja selle lisad esitatud samadel alustel nõude tõendamiseks, siis selle võltsituse tuvastamine kinnitab maakohtu veendumust nõuet põhistavate dokumentide mitteusaldusväärsuse kohta. Maakohtu poolt 04.02.1993 krediidiliini lepingu hindamine ei ole toonud kaasa ebaõiget otsust.
34.Apellatsioonkaebuses ei ole viidatud ühelegi tsiviilasjas olemasolevale tõendile, millega hageja sooviks tõendada asjaolu, et hageja väidetavas ulatuses makseid 02.04.1993 lepingu täitmiseks Igor Marusele tehti kolmanda isiku kontolt. Õige on see, et laenu andmine võib toimuda ka viisil, kus kolmas isik, kes on laenuandjale võlgu, kannab laenuandja korraldusel laenu üle laenusaajale, kelleks käesolevas vaidluses on Igor Marus. Hageja peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama, et sellisel viisil ka toimiti. Kolleegium leiab, et hageja ei ole tõendanud, et äriühing Eurodek Copenhagen ApS on teinud ülekandeid Igor Marusele. Jyske Bank võlgnevusteatise kohaselt on ülekannetes näidatud arve 5005615844 omaja Ficom ApS (I kd tl 66-78). Ka ülejäänud maksete tegemise kohta esitatud dokumentidest ei tulene, et arve nr 5005615844, kuhu raha üle kanti, oleks kuulunud Igor Marusele. Sularahas laenu üleandmise kohta esitatud väidete osas nõustub kolleegium maakohtu otsuse põhjendustega, kuna nii suurte summade üleandmine sularahas füüsiliste isikute poolt ei ole usutav. Hageja ei ole kohtu ette tootnud asjaolusid, millest saaks järeldada, et tal oli laenu andmise ajal sellistes kogustes sularaha.
35.Apellatsioonkaebuse väited tõendite kogumise taotluste rahuldamata jätmise kohta maakohtu poolt, millega hageja oleks tõendanud 02.04.1993 lepingu järgse laenu üleandmist, ei anna alust teha maakohtust erinevat otsust. Apellatsioonkaebuses ei ole tõendite kogumise taotlust esitatud ja ringkonnakohtul puudub alus ilma vastava taotluseta iseseisvalt tõendeid koguda, sõltumata sellest, kas tõendite kogumine võiks tuua kaasa asjaolude teistsuguse tuvastamise ja teistsuguse otsuse tegemise.
9(13)
36.Maakohus on eksperdiarvamust (I kd tl 147-151) hinnanud ja hinnangut ammendavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nõude kohta koostatud dokumentide osaline võltsitus võib, arvestades ka muid asjaolusid, muuta nõude ebausutavaks.
37.15.01.2001 lepingust tuleneva nõude osas leidis apellant, et igal juhul tuleb tunnustada kaitstud nõudelt arvestatud intressi nõuet. Selles osas leiab kolleegium, et apellandi väited on õiged. Ülejäänud osas ei ole apellandi väited seonduvalt 15.01.2001 laenulepinguga (sularaha 240 000 USA dollarit üleandmine Ukrainas), põhjendatud.
38.Hageja esitas 06.11.2009 Igor Maruse pankrotimenetluses nõude, milles palus tunnustada muu hulgas 15.01.2001 krediidiliinilepingust (laenulepingust) tulenevat nõuet põhivõla 7 238 323 krooni (500 000 USA dollarit) ja intressi 10 339 814 krooni osas. 15.01.2001 leping oli sõlmitud Supremex Shipping & Chartering Inc ja Igor Maruse vahel ning laenuandja oli hagejale nõude 01.09.2009 lepinguga loovutanud (I kd tl 95-98 ja tõlge tl 99-101). Tsiviilasjas nr 2-10-15129 tuvastati, et 01.03.2001 ja 12.09.2001 kanti firma Supremex Shipping & Chartering Inc poolt Igor Marusele üle 259 960 USA dollarit. 02.04.2013 Igor Maruse võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul ei vaieldud vastu hageja nõude tunnustamisele summas 192 920,22 eurot. Kolleegium ei näe vastuolu tunnustatud nõude summa ja ülekantud laenusumma vahel, kuna ülekantud summa on nõuete kaitsmisel konverteeritud eurodeks. Ülejäänud kokkulepitud summa üleandmist (240 000 USD) sularahas on maakohus pidanud mitteusaldusväärseks ja kolleegium nõustub sellega. 15.01.2001 lepingu p 2.4 järgi tuli Igor Marusel laen tagastada 31.12.2010 (I kd tl 79-83, tõlge tl 84-88). 15.01.2001 lepingu lisa, mis on sõlmitud 27.08.2001, p 1 järgi tuli Igor Marusel alates 01.01.2002 tasuda laenult intressi 18% aastas (I kd tl 89-90, tõlge tl 91-92). Hageja on esitanud 22.08.2014 menetlusdokumendis (II kd tl 185) intressi arvestuse seisuga Igor Maruse pankroti väljakuulutamiseni ja selle kohaselt on intress 275 586,53 eurot. Kolleegium leiab, et tulenevalt 15.01.2001 lepingust ja selle 27.08.2001 lisast on hagejal õigus nõuda Igor Maruselt intressi. Kostjad hageja intressi arvestusele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja I on 17.09.2013 menetlusdokumendis palunud kõrvalnõudeid vähendada kuni põhinõude summani. Kolleegiumi arvates ei ole võimalik intressi nõuet vähendada, kuna tegemist ei ole leppetrahvi ega viivise nõudega, mille vähendamise alused tulenevad VÕS § 162 lg-st 1. Maakohtu otsus intressi nõude tunnustamata jätmise kohta on eeltoodu tõttu ebaõige ja hageja intressi nõuet tuleb tunnustada summas 275 586,53 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus.
39.Apellatsioonkaebuse väide, et hageja nõude uus läbivaatamine nõuete kaitsmise koosolekul oli PankrS § 106 lg-ga 2 vastuolus, ei ole õige. Eelviidatud sätte kohaselt juhul, kui pärast nõuete kaitsmist ilmneb, et kaitstud nõue põhineb võltsitud andmetel, vaatab nõuete kaitsmise koosolek võlausaldaja, võlgniku või halduril taotlusel nõude uuesti läbi. Kuna pärast esimest Igor Maruse pankrotimenetluses toimunud nõuete kaitsmise koosolekut ilmnes tsiviilasjas nr 2-10-15129 kohtu määramisel läbiviidud ekspertiisi tulemustest, et hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendavad dokumendid võivad olla võltsitud, siis oli alus kaitstud nõude tunnustamine võlausaldajate üldkoosolekul uuesti läbi vaadata.
40.Seoses maakohtu otsuse tühistamisega ja hagi osalise rahuldamisega tuleb tühistada ka menetluskulude jaotus. Kuna hagi kuulus rahuldamisele ja nõue tunnustamisele
10(13)
osaliselt ca 23% ulatuses, siis leiab kolleegium, et TsMS § 163 lg 1 ja § 165 lg 3 järgi tuleb kostjate nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluskuludest jätta hageja kanda 77% ja kostjate kanda hageja menetluskuludest solidaarselt 23%.
41.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 5 järgi, kui madalama astme kohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ja kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab kõrgema astme kohus vajaduse korral madalama astme kohtu kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse TsMS § 175 lg 3 põhjal, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 ning § 144 p-de 1 ja 2 järgi on riigilõiv, menetlusosalise sõidukulud ja lepingulise esindaja kulud menetluskulud.
42.Hageja menetluskulud on maakohtus vastavalt 16.01.2015 menetlusdokumendile (III kd tl 56-57) 1835,92 eurot, millest transpordikulud olid 179,67 eurot ja tasu lepinguliste esindajate teenuste eest 1656,25 eurot. Hageja ei ole lisanud oma kuludele käibemaksu. Lepingulised esindajad vandeadvokaat Terje Eipre ja vandeadvokaadi abi Reeli Kalme on täitnud oma kohustusi 13,25 tundi. Esindaja tunni hind ilma käibemaksuta on 125 eurot. Kostja II vaidles hageja menetluskuludele vastu ja leidis, et põhjendatud on lepingulise esindaja kulud 748,73 eurot ja esindaja sõidukulud 92,48 eurot (III kd tl 75-77). Kostja II leidis, et hageja menetluskulud on üle paisutatud ja kahe esindaja osavõtt kohtuistungist ei olnud vajalik. Lisaks on hageja maakohtule hagiavaldust esitades tasunud riigilõivu 250 eurot, mille kolleegium loeb põhjendatud ja vajalikuks.
43.Kolleegium nõustub, et arvestades tsiviilasja asjaolusid, ei olnud kahe lepingulise esindaja osavõtt asja arutamisest maakohtu 14.01.2015 istungil vajalik. Eeltoodu tõttu tuleb vähendada hageja esindajate transpordile kulunud summasid. Ühe esindaja lennukipilet on 61 eurot. Esitatud kviitungitest ja piletitest nähtuvalt on esindajad istungile jõudmiseks ja sealt lahkumiseks lisaks lennutranspordile kasutanud taksot ja bussitransporti. Pool nendest kuludest on 28,84 eurot. Kokku kuulub transpordile kulutatust hüvitamisele 89,84 eurot.
44.Hageja kulud õigusabile maakohtus on kokku 1656,25 eurot, õigusabi on osutatud 13,25 tundi ja tunni hind on 125 eurot ilma käibemaksuta. Arve nr 20140618 järgi on kulunud ajavahemikus 08.05-28.05.2014 hagimaterjalidega tutvumisele, nõupidamisele kliendiga ja taotluse koostamisele 3 tundi. Hageja vahetas menetluse kestel lepingulist esindajat ja seetõttu pidi uus esindaja vandeadvokaat Terje Eipre ennast kurssi viima vaidluse materjalidega. Eeltoodud ajakulu taotluses toodud mahus ei ole kolleegiumi arvates vajalik ja põhjendatud, kuna esindaja vahetamiseks objektiivset põhjust ei olnud. Kolleegium leiab, et põhjendatud ja vajalik ajakulu on 2
11(13)
tundi. Arve nr 20140817 järgi on hageja esindaja 22.08.2014 pidanud kliendiga nõu ja koostanud taotluse, milleks kulus 3,5 tundi. 25.08.2014 on esindaja kulutanud 0,5 tundi täiendava selgituse koostamisele. Kolleegium leiab, et eeltoodud ajakulu kokku 4 tundi on koostatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu arvestades põhjendatud. Arve nr 20141032 järgi on 11.09.2014 hageja lepinguline esindaja tutvunud 0,75 tundi kostjate vastustega ja 1 tunni kulutanud kostja I 11.09.2014 menetlusdokumendile vastuse koostamiseks. Kolleegium leiab, et ajakulu kokku 1,75 tundi on vajalik ja põhjendatud. Ajakulu jaanuaris 2015 on 4,5 tundi, millest kulus kostja II taotluse ja lisatud kohtulahendiga tutvumiseks 1 tund, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja sellega seonduvaks 2 tundi ning kohtuistungil osalemiseks 1,5 tundi. Kolleegium peab eeltoodud toiminguteks piisavaks 4 tundi. Seega on kokku hageja maakohtu menetluse põhjendatud ja vajalik ajakulu 11,75 tundi. Teenuse kirjeldustest ja ajakulust ei nähtu, et ühte ja sama toimingut oleks teinud kaks advokaati, mis oleks võinud põhjustada suurema ajakulu. Hagejale teenust osutanud advokaadi tunnihind 125 eurot ilma käibemaksuta on vastavuses osutatud teenuse kvaliteediga ja teenuse osutamise tavapärase hinnaga vastavas sektoris. Seega on hageja poolt maakohtus kantud vajalik ja põhjendatud kulu õigusabile 1468,75 eurot.
45.Kokku on hageja maakohtu menetluskulud 1808,59 eurot.
46.Ringkonnakohtu menetluses on hageja tasunud riigilõivu 300 eurot. Taotluse kohaselt on õigusabikulu 1875 eurot, kulunud tunde on 12,5, tunnihind 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Apellandi esindaja on kulutanud apellatsioonkaebuse koostamisele ja sellega seonduvatele tegevustele 7,5 tundi, ringkonnakohtu 26.06.2015 määrusega ja kostjate vastusega tutvumisele 2 tundi ja 20.07.2015 menetlusdokumendi koostamiseks 3 tundi. Kolleegium peab põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks apellatsioonkaebuse koostamiseks 7 tundi, ringkonnakohtu nõudega ja kostjate vastustega tutvumiseks 0,5 tundi ja 20.07.2015 menetlusdokumendi koostamiseks 1,5 tundi. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalik ajakulu apellatsioonimenetluses 9 tundi. Kolleegium märgib, et maakohtu menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotluses ei ole hageja palunud kuludelt käibemaksu arvestada, kuid apellatsiooniastmes on ta esitanud kulud koos käibemaksuga ja selgitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane. Seega apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suurus tuleb kindlaks määrata koos käibemaksuga. Kokku on vajalik ja põhjendatud kulu õigusabile 1125 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 1350 eurot. Apellatsiooniastme menetluskulud kokku on 1650 eurot.
47.Mõlemas menetluses kantud hageja menetluskulud on 3458,59 eurot, millest 23% on 795,48 eurot, mis tuleb solidaarselt välja mõista kostjatelt.
48.Kostja I menetluskulud maakohtu menetluses olid 145,95 eurot, mis koosnesid transpordikuludest esindaja maakohtu istungile sõitmiseks (III kd tl 62), ja selles osas ei olnud hagejal vastuväiteid. Kolleegium leiab, et kostja I vajalik ja põhjendatud menetluskulu maakohtu menetluses on 145,95 eurot. Hagejalt kuulub väljamõistmisele sellest 77% ehk 112,38 eurot.
49.Kostja II kulud õigusabile maakohtus on vastavalt 14.01.2015 esitatud nimekirjale ja selle lisadele (III kd tl 39-52) 6211,60 eurot ja õigusabi on osutatud 50,26 tundi. 16.01.2015 menetlusdokumendi kohaselt on 14.01.2015 kohtuistungiga seonduvad
12(13)
menetluskulud 1186,68 eurot, millest sõidukulu 76,68 eurot, ja teenuse osutamiseks kulus 9,25 tundi. Kokku on menetluskulud seega 7398,26 eurot. Hageja vaidles kuludele vastu ja leidis, et need peaks olema võrreldavad hageja kuludega ning samuti on osaliselt selgitamata, millistele toimingutele kulud tehti. 14.01.2015 kohtuistungi osas leidis hageja, et õigusabile kulunud ajast tuleb maha arvata sõiduaeg.
50.Kostjat II esindas maakohtu menetluse alguses vandeadvokaat Elise Vasemägi ja hiljem vandeadvokaat Kersti Kägi. Advokaadibüroo Aavik & Partnerid on kostjale II õigusabi osutanud lisaks käesolevale ka muudes asjades, mistõttu tuleb õigusabi kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel lähtuda lisaks kostjale II esitatud arvetest ka taotlusele lisatud arvestustest. Kolleegium leiab, et 2013. aasta kohta esitatud arvestusest (III kd tl 43), kus õigusabi osutamise ajaks oli toodud 24 tundi 22 min ja 16 sekundit, ei ole põhjendatud arvestada ajakulu hulka sõitu kohtuistungile 8 tundi. Põhjendatud ei ole ajakulu 38 min ja 38 sek toimingule nimetusega „tutvumine hageja menetlusdokumentidega“, kuna tutvumine dokumentidega toimub tavaliselt menetlusdokumentide vormistamisega seonduvalt. Kohtuistungiks ettevalmistamiseks on piisav, arvestades asja mahtu ja keerukust, 1 tund. Seega on kolleegiumi arvates vajalik ja põhjendatud aeg õigusteenuse osutamiseks 2013. aastal 15 tundi. 2014. a osutatud õigusabiteenuste kohta esitatud arvestuse (III kd tl 52) osas nõustub kolleegium hagejaga, et kulunud aja arvestus ei ole ülevaatlik ja seda on raske seostada tehtud menetlustoimingutega ja esitatud arvetega. Kolleegiumi arvates on põhjendatud kulu menetlusdokumendi mahtu ja keerukust arvestades hageja 27.02.2014 taotlusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks 3,5 tundi, 29.04.2014 istungiks ettevalmistamiseks 1,5 tundi, 26.08.2014 istungi ettevalmistamiseks 1,5 tundi. Hageja 22.08.2014 ja 25.08.2014 menetlusdokumentidele vastamiseks on põhjendatud ajakulu 7 tundi ja muudele toimingutele seoses tsiviilasja arutamisega (nõupidamised kliendiga ja muu taoline) 1 tund. Seega on kokku põhjendatud ajakulu 2014. aastal 14,5 tundi. 14.01.2015 kohtuistungiga seonduva menetluskulu osas leiab kolleegium, et vajalik aeg kohtuistungil osalemiseks on 1,5 tundi. Põhjendatud ajakulu ei ole sõiduaeg 7,75 tundi. Kokku on hageja esindamiseks kulunud põhjendatud ja vajalik ajakulu 31 tundi. Tunnitasu 120 eurot on kooskõlas teenuse kvaliteediga. Maakohtus kantud põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja tasu on 3720 eurot. Sõidukulu 153,36 eurot kahele kohtuistungile Kuressaarde jõudmiseks kuulub hüvitamisele. Kokku menetluskulud suurus 3873,36 eurot.
51.Kostja II menetluskulud ringkonnakohtus on taotluse kohaselt 1050 eurot ja ajakulu on 8,5 tundi. Kolleegium leiab, et põhjendatud ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja selle vastuse kootamiseks on 6 tundi, mille eest on vajalik ja põhjendatud kulu, arvestades, et advokaadi tunnitasu on 130 eurot, 780 eurot.
52.Kokku on kostja II menetluskulud 4653,36 eurot, millest kuulub 77% ehk 3583,01 eurot väljamõistmisele hagejalt.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.