Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXXXXXXXXXXXXXXXXX).

ASJAOLUD

07.05.2015 esitas XXXOÜ (registrikood XXX) avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 21.05.2015 kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Ajutine haldur esitas 16.06.2015 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine haldur on tuvastatud, et võlgnikul puudub igasugune turuväärtust omav vara, mis võimaldaks katta edasisi pankrotimenetluse kulusid, kohustusi on kokku vähemalt 33 496,90 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on käesoleval hetkel püsivalt maksejõuetu, tema vara ei kata tema kohustusi ning puuduvad igasugused väljavaated sellisel kujul tegevuse jätkamiseks (PankrS § 1 lg 2 ja lg 3). XXXOÜ majandustegevuse jätkamine või

tervendamine ei ole ajutise halduri hinnangul seega enam võimalik. Ajutise halduri hinnangul tuleb võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajaks lugeda 2014.a. oktoobrikuud, mil Maksu- ja Tolliamet koostas maksuotsuse suurendades võlgniku käibemaksukohustust kokku summas 24 908,33 eurot. Maksuotsuse tulemusel kasvas võlgniku maksukohustus määras, millega võlgnik oma äriplaanis ja igapäevases majandustegevuses ei olnud arvestanud ja mille tasumiseks puudusid võlgnikul vahendid. Samas on võlgnik probleemide ja makseraskuste tekkimisel pankrotiavalduse esitamise asemel lõpetanud kogu majandustegevuse ning andnud äriühingu üle XXX ning tema poolt juhitud äriühingule. Ajutise halduri hinnangul võib sellist XXX poolset eesmärgipärast tegutsemist käsitleda juhtimisveana. XXX ei ole teinud ajutisele haldurile teadaolevalt ühtegi pingutust maksukohustuse täitmiseks kasvõi osaliselt või maksukohustuse ajatamiseks. XXXOÜ maksejõuetuse põhjusteks tuleb ajutise halduri hinnangul muuhulgas lugeda seetõttu ka juhatuse juhtimisvead. 18.06.2015 kohtuistungil kuulas kohus ära võlgniku ja ajutise pankrotihalduri. Võlgnik midagi lisada ei soovinud. Ajutine haldur jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankroti juhul, kui võlausaldajad tasuvad kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 2500 eurot. Kohus määras 19.06.2015 kohtumäärusega XXXOÜ (registrikood XXX) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 15.07.2015 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud. Ajutine haldur palub võlgniku dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liikme XXX (isikukood

XXX).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul puudub igasugune turuväärtust omav vara, mis võimaldaks katta edasisi pankrotimenetluse kulusid, kohustusi on kokku vähemalt 33 496,90 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui

võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 19.06.2015 kohtumäärusega määras kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Maksu- ja Tolliamet esitanud kohtule 30.06.2015 taotluse XXXOÜ äriregistrist kustutamise tähtaja edasilükkamiseks kuue kuuni. Maksuhaldur esitas 05.06.2015 maksukorralduse seaduse § 1361 lg 1 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, millega maksuhaldur alustas ühtlasi ka XXXOÜ endise juhatuse liikme XXX (ik XXX) suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse. Tallinna Halduskohus rahuldas 09.06.2015.a kohtumäärusega nr 315-1433 maksuhalduri taotluse. Kuna maksuvõla kolmandalt isikult sissenõudmiseks vajaliku vastutusotsuse koostamise eeltingimuseks on juriidilise isiku õigusvõime olemasolu (vastutusotsus peab olema koostatud ajal, mil äriühing on registreeritud äriregistris), siis palub Maksu- ja Tolliamet PankrS § 29 lg 8 alusel XXXOÜ pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata pikendada XXXOÜ äriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni. Kohus peab Maksu- ja Tolliameti taotlust põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus, et ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo likvideerib XXXOÜ kuue kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta (PankrS § 29 lg 8). Enne kuue kuu möödumist lubada ajutisel halduril esitada XXXOÜ äriregistrist kustutamise avaldus üksnes Maksu- ja Tolliameti kirjalikul nõusolekul. PankrS § 29 lg 8 alusel kohustab kohus Maksu- ja Tolliametit tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks 396,25 eurot. Rahasumma kohtu deposiiti tuleb tasuda hiljemalt 29.07.2015 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank ASis, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis või EE513300333522160001 Danske Bank AS-is. Makse selgituses märkida „deposiit likvideerimiskulude katteks kohtuasjas nr 2-15-6996“. Kohtule esitada määratud tähtaja jooksul maksekorraldus või maksmise kontrollimist võimaldavad andmed. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Ajutine haldur palub võlgniku dokumentide hoidjaks määrata võlgniku juhatuse liikme XXX . Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme XXX (isikukood XXX). Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 960 eurot (s.h käibemaks) ning

vajalikud kulud summas 55 eurot (s.h käibemaks). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 960 eurot (10 h x 80 eurot= 800 eurot + käibemaks 160 eurot) ning kulude katteks 55 eurot (s.h käibemaks 9,17 eurot). PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus mõistab ajutise halduri tasu välja võlgnikult. Riigi vahenditest määrab kohus ajutisele haldurile ajutise halduri tasu hüvitamise 397 euro ulatuses (s.o käibemaksuga 476,40 eurot). PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.