2.2.R T arveldusarvetel 10.04.2017. a seisuga olevad rahalised vahendid;
2.3.* sõlmitud laenulepingust nr * ja (10.04.2017. a seisuga summas * eurot).
selle
lisadest tulenevad kohustused
3.M T teeb kõik endast oleneva, et kokkuleppel * vabastada R T laenulepingust nr * ja selle lisadest tulenevatest laenusaaja kohustustest. R T kohustub vastava nõude saamisel esitama * esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva möödumisel nõude saamisest mistahes vajaliku tahteavalduse eelviidatud M T kohustuse täitmiseks või laenusumma ennetähtaegse tagastamise võimaldamiseks
4.R T kohustub täitma kõik laenulepingust nr * ja selle lisadest tulenevad kohustused * ees hiljemalt 5 tööpäeva jooksul arvates M T poolt kompromissi punktis 3 sätestatu saavutamisest ja punkti 7 sätestatud kohustuste täitmisest.
5.R T kinnitab, et laenulepingute nr * ja * tagamiseks kinnisasjale * (katastritunnus *, registriosa nr *) seatud hüpoteegid ei taga hetkel ega ka tulevikus hüpoteegipidajaga sõlmitavatest muudest võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid kohustusi.
6.Laenulepingust nr * ja selle lisadest tulenevate kohustuste täitmisel on R T kohustatud esitama hüpoteegipidajale avalduse laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise tagamiseks kinnisasjale * (katastritunnus *, registriosa nr *) seatud hüpoteegi kustutamiseks ja tegema endast kõik muu oleneva, et nimetatud eesmärki saavutada. M T kohustub vastava nõude saamisel osutama mistahes kaasabi, sh andma mistahes vajalikke tahteavaldusi eelviidatud R T kohustuse täitmiseks.
7.Enamsaadud ühisvara eest kohustub M T tasuma R T’le omandi kaotuse eest hüvitise summas 40000 eurot R T arvelduskontole nr * hiljemalt 40 päeva jooksul arvates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest.
8.R T kohustub vabastama kinnisasja * (katastritunnus *, registriosa nr *) kõigist oma isiklikest asjadest ja andma kinnisasja valduse, sh kõik R T käes olevad võtmed üle M T’le 5 päeva jooksul arvates punktis 7 sätestatud hüvitise tasumisest M T poolt, kuid hiljemalt 40 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest.
9.Pooled kinnitavad, et käesolevaga fikseeritud kompromiss on lõplik ning neil puuduvad kompromissi sõlmimise järgselt üksteise vastu mistahes varalised või muud nõuded või pretensioonid, mis tulenevad või võivad tuleneda poolte abielu ajal sõlmitud tehingutest, sh tsiviilasjas nr 2-17-11402 esitatud asjaoludest, mis on pooltele kompromissi sõlmimise hetkel teada. II. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega. III. Pärnu Maakohtul tagastada R T'le peale käesoleva kohtumääruse jõustumist 1⁄2 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 (ükssada viiskümmend) eurot R T arvelduskontole nr *. IV. Pärnu Maakohtul tagastada M T'le peale käesoleva kohtumääruse jõustumist 1⁄2 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 (ükssada viiskümmend) eurot M T arvelduskontole nr *. V. Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
Vastavalt kompromisslepingule jäävad menetlusega seotud kõik kulud poolte endi kanda ehk selle poole kanda, kes on vastava kulu kandnud või võtnud endale kohustuse kulu kandmiseks ning nad ei nõua vastastikku teineteiselt menetluskulude hüvitamist. Edasikaebamise kord Vastavalt kompromisslepingule ei ole kohtumäärus edasikaevatav.
1.Hagiavaldused 27.07.2017. a esitas hageja M T Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja R T vastu ühisvara jagamise nõudes. Hageja on kohtu nõudmisel täpsustanud hagi 01.09.2017. a ja 05.09.2017. a ning esitanud kohtu nõudmisel hagi tervikteksti 12.09.2017. a. Hagiavaldusega palub jagada M T ja R T ühisvara. 01.09.2017. a esitas hageja R T lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja M T vastu ühisvara jagamise nõudes. Hageja on kohtu nõudmisel täpsustanud hagi 14.09.2017. a ning esitanud ka hagi tervikteksti. Hagiavaldusega palub hageja jagada R T ja M T ühisvara.
2.Kompromissleping 22.02.2018. a esitasid pooled kohtule lepinguliste esindajate poolt digitaalselt allkirjastatud alljärgneva kompromisslepingu. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas Kärdla menetluses on M T ja R T ühisvara jagamise hagid. Pooled avaldavad, et on pidanud asjas läbirääkimisi ja soovivad lahendada ühisvara jagamise küsimused kohtuliku kompromissilepinguga. Hageja ja kostja, kinnitades, et omades tagasi võtmatut tahet ning võimekust täita kompromissilepingu kõiki tingimusi, on sõlminud käesolevaga heas usus kohtuliku kompromissilepingu (edaspidi nimetatud ka kompromiss) alljärgnevas.
1.Lõpetada ühisomand ja jätta M T ainuomandisse:
1.1.kinnisasi * (katastritunnus *, registriosa nr *) koos selles oleva inventariga;
1.2.sõiduauto Audi A4 Avant, registreerimisnumbriga *;
1.3.M T arveldusarvetel 10.04.2017. a seisuga olevad rahalised vahendid;
1.4.* sõlmitud laenulepingust nr * ja selle lisadest tulenevad kohustused (10.04.2017. a seisuga summas * eurot).
2.2.R T arveldusarvetel 10.04.2017. a seisuga olevad rahalised vahendid;
2.3.* sõlmitud laenulepingust nr * ja selle lisadest tulenevad kohustused (10.04.2017. a seisuga summas * eurot).
3.M T teeb kõik endast oleneva, et kokkuleppel * vabastada R T laenulepingust nr * ja selle lisadest tulenevatest laenusaaja kohustustest. R T kohustub vastava nõude saamisel esitama * esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva möödumisel nõude saamisest mistahes vajaliku tahteavalduse eelviidatud M T kohustuse täitmiseks või laenusumma ennetähtaegse tagastamise võimaldamiseks
4.R T kohustub täitma kõik laenulepingust nr * ja selle lisadest tulenevad kohustused * ees hiljemalt 5 tööpäeva jooksul arvates M T poolt kompromissi punktis 3 sätestatu saavutamisest ja punkti 7 sätestatud kohustuste täitmisest.
5.R T kinnitab, et laenulepingute nr * ja *tagamiseks kinnisasjale *(katastritunnus *, registriosa nr *) seatud hüpoteegid ei taga hetkel ega ka tulevikus hüpoteegipidajaga sõlmitavatest muudest võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid kohustusi.
6.Laenulepingust nr *ja selle lisadest tulenevate kohustuste täitmisel on R T kohustatud esitama hüpoteegipidajale avalduse laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise tagamiseks kinnisasjale *(katastritunnus *, registriosa nr *) seatud hüpoteegi kustutamiseks ja tegema endast kõik muu oleneva, et nimetatud eesmärki saavutada. M T kohustub vastava nõude saamisel osutama mistahes kaasabi, sh andma mistahes vajalikke tahteavaldusi eelviidatud R T kohustuse täitmiseks.
7.Enamsaadud ühisvara eest kohustub M T tasuma R T’le omandi kaotuse eest hüvitise summas * eurot R T arvelduskontole nr * hiljemalt 40 päeva jooksul arvates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest.
8.R T kohustub vabastama kinnisasja *(katastritunnus *, registriosa nr *) kõigist oma isiklikest asjadest ja andma kinnisasja valduse, sh kõik R T käes olevad võtmed üle M T’le 5 päeva jooksul arvates punktis 7 sätestatud hüvitise tasumisest M T poolt, kuid hiljemalt 40 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest.
9.Pooled kinnitavad, et käesolevaga fikseeritud kompromiss on lõplik ning neil puuduvad kompromissi sõlmimise järgselt üksteise vastu mistahes varalised või muud nõuded või pretensioonid, mis tulenevad või võivad tuleneda poolte abielu ajal sõlmitud tehingutest, sh tsiviilasjas nr 2-17-11402 esitatud asjaoludest, mis on pooltele kompromissi sõlmimise hetkel teada. Muud menetluslikud küsimused.
10.TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppega määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobuvad TsMS § 661 lg 4 alusel kompromissi kinnitava ja antud menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.
11.Menetlusega seotud kõik kulud jäävad poolte endi kanda ehk selle poole kanda, kes on vastava kulu kandnud või võtnud endale kohustuse kulu kandmiseks ning nad ei nõua vastastikku teineteiselt menetluskulude hüvitamist.
12.Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise tagajärgedest vastavalt TsMS §dele 430 ja 432.
13.Pooled soovivad kompromissi kinnitamist ja menetluse lõpetamist kirjalikus menetluses istungit pidamata.
14.Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mitte mingisugust õiguslikku tähendust. Sellisel juhul loevad pooled kompromissi algusest peale kehtetuks ja pooltel puudub õigus tugineda kompromissile ja/või selles sätestatule mistahes võimalikes omavahelistes vaidlustes.
15.R T palub kohtul, tuginedes TsMS §-le 150 lg 2 p 1, tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool, s.o 150 eurot R T arvelduskontole *.
16.M Ta palub kohtul, tuginedes TsMS §-le 150 lg 2 p 1, tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool, s.o 150 eurot M T arvelduskontole *. Pooled paluvad kohtul kinnitada kohtulik kompromiss ülaltoodud tingimustel ja lõpetada kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-17-11402.
3.Kohtu seisukoht
3.1.Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
3.2.TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad TsMS § 661 lg 4 alusel loobuda määruskaebuse esitamise õigusest.
3.3.Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. Kohus märgib vaid, et seoses haldusreformiga on alates 25.10.2017. a muutunud ühisomandis oleva kinnistu aadress, milleks on käesoleval ajal *.
3.4.TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
3.5.TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
4.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et menetlusosaliste kantud menetluskulud jäävad täies ulatuses poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. M. T ja R. T on taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et 1⁄2 riigilõivu kuulub tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Nii M. T kui ka R. T tasusid hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 300 eurot. Kohus on kontrollinud riigilõivude laekumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist vastavalt taotletule tagastada 1⁄2 tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot R T arvelduskontole nr * ja 1⁄2 tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot M T arvelduskontole nr *.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.