Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
21.juuli 2015.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-14-60913
Tsiviilasi
Advokaadibüroo Hansa Law Office OÜ hagi J. H. (Hakk) vastu käenduslepingust tuleneva võlgnevuse ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
8576,63 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Advokaadibüroo Hansa Law Office OÜ – registrikood 11055205, asukoht Gonsiori 7 Tallinn Hageja esindaja: advokaat Sulev Tammemäe – e-post: [email protected] Kostja: J. H. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:
esindajad
Kirjalik menetlus
vastu
Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hageja on hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist (tl 3). Hagimaterjalid koos vastuse nõude ja vastavalt TsMS §-le 407 tagaseljaotsuse tegemise hoiatusega on kostjale isiklikult kätte toimetatud 17.03.2015.a (tl 49). Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Samuti ei ole kostja kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on hagiavalduses taotlenud lisanduva viivise väljamõistmist võlgnevuselt 7638,95 eurot alates 12.11.2014. a., s.o alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni võlgnevuse 7638,95 eurot täieliku tasumiseni määraga 0,05% päevas (tl 3). Hagiavalduse esitamise, s.o 11.11.2014. a seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 391,40 eurot. Kohus on arvestanud viivist lepingus määras, s.o 0,05% päevas põhivõlgnevuselt 7638,95 eurot ajavahemiku 12.11.2014. a. (hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast) kuni kohtuotsuse tegemiseni 21.07.2015.a. , s.o 252 päeva eest summas 957,60 eurot (7638,95 x 0,05% x 252). Seega kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 1349 (391,40 + 957,60 ) eurot. Edasi lisandub viivis protsendina põhinõudest – 3,80 eurot päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on 06.01.2015.a. hagi tagamisabinõuna kohaldanud kostjale kuuluvatele kinnisasjadele xxxxx ja xxxxxx hüpoteekide seadmist hageja kasuks hagihinna ulatuses. Tulenevalt TsMS § 442 lg 5 lahendab kohus otsuse resolutsiooniga ka rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Vastavalt TsMS § 386 lg 2 tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna käesolevas asjas kohus rahuldab hagi, tuleb jätta hagi tagamine kehtima kuni kohtuotsuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. 3 (4)
TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahaline suurus. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu summas 550 eurot väljamõistmist (tl 3 ). Riigilõivu tasumine on kontrollitud (tl 24). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks 550 eurot. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.