2.Välja mõista U.T.lt (T., isikukood xxxxxxxxxxx) elatis perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.2018. a 250 eurot) alates 01. märtsist 2018. a igakuuliselt alaealise lapse E.T. (T., isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx. a.
3.Välja mõista U.T.lt alaealise lapse E.T. kasuks ühekordse summana elatise võlgnevus tagasiulatuvalt perioodi 01.12.2016 – 30.11.2017 eest kokku summas 269 (kakssada kuuskümmend üheksa) eurot.
Elatis tuleb kostjal tasuda hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks lapse seadusliku esindaja A.L. (L., isikukood xxxxxxxxxxx) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX AS Swedbank, märkides selgitusse „E.e elatis“.
5.Elatist makstakse kalendrikuu eest ette. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
Tsiviilasi nr 2-17-16761 tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.
Hageja nõue ja hagi asjaolud
1.09.11.2017 esitas hageja E.T. nimel tema seaduslik esindaja, last kasvatav vanem A.L. Pärnu Maakohtule hagiavalduse U.T. vastu elatise ja elatise võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt kasvatab A.L. last, kostja maksab elatist, kuid ebaregulaarselt. Kostja vähendab elatise summat oma nägemuse järgi, nt kui annab taskuraha, kui sõidutab oma sõidukiga poega (poeg õpib Xxxxxxxxxxx Kutsehariduskeskuses), siis arvestab kulud välja ja võtab need summad elatisrahast maha. Ajavahemikul 01.12.2017 kuni 03.11.2017 on kostja jätnud pojale elatist maksmata 425.00 eurot: 2016 detsember kandmata 35.00 eurot, 2017 jaanuar kandmata 55.00 eurot, 2017 veebruar kandmata 20.00 eurot, 2017 märts kandmata 125.00 eurot, 2017 aprill kantud 10.00 eurot rohkem, 2017 mai kandmata 25.00, 2017 juuli kandmata 55.00 eurot, 2017 juuli kantud õige summa, 2017 august kantud õige summa, 2017 september kantud õige summa, 2017 november jäetud kandmata 120.00 eurot. Hageja andmetel kostjal on 2 toimivat ettevõtet, kostjal ei ole rohkem ülalpeetavaid ega laenu- v muid kohustusi. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates 01.12.2017.a seadusega kehtestatud miinimummääras ning varasema perioodi eest alates 01.11.2016 kuni 03.11.2017 tasumata elatise võlgnevuse summas 425 eurot. Hagiavaldusele on lisatud kontoväljavõte 01.11.2016 – 07.11.2017 hageja kontole laekunud elatise summade kohta ning tõend hageja õppimise kohta Järvamaa Kutsehariduskeskuses põhihariduse baasil statsionaarses õppes kuni juunini 2020.a. Kostja vastus ja menetluse edasine käik
2.18.12.2017. a esitatud vastuses kostja U.T. tunnistab hagi miinimummääras edasise elatise väljamõistmise nõudes, kuid vaidleb vastu tagasiulatuva perioodi eest elatisevõla nõudele summas 425 eurost, leides, et elatisest mahaarvamised selles summas lapse kulude katteks on olnud põhjendatud, kuna kostja kandis teatud perioodil märkimisväärseid ülalpidamiskulusid. Kui laps viibib kostja kui lahuselava vanema juures, siis katab kostja kulud aja eest, mil laps tema juures on, sõidutab poega kooli ja tagasi, annab taskuraha. Kostja arvates hagejale ei ole kahju tekkinud ning ei esine kaalukaid asjaolusid, miks peaks elatist tagantjärele maksma. Kostja on nõus edaspidi igal kuul hagejale maksma elatist miinimummääras mahaarvamisi tegemata. Selle hagiosa kohta vastuväiteid ei ole ja ei soovi elatise vähendamist. Kuna kostja palgapäev on iga kuu kümnes päev, siis soovib, et elatise maksmine toimuks samuti sel päeval Kostja lisab hagi vastusele palgatõendid ning pangakonto väljavõtte perioodi 01.11.2016 – 30.11.2017 kohta.
3.08.01.2017 istungil selgitas kostja vaidlusalusel perioodil tehtud kulutusi, pooled jäid oma seisukohtadele ja kompromissile ei jõudnud. Hageja es. A. L. kinnitas, et peale hagi esitamist on kostja tasunud elatist ühel korral 235 eurot ja selle võib arvestada detsembrikuu elatiseks. 19.01.2018 ja 15.02.2018 esitas kostja täiendavad andmed kulude tasaarvestamise kohta ja andmed menetluseajal elatise tasumise kohta summas 735 eurot. Kostja selgitusel vaidlusalusel perioodil oli tal kulusid kokku 495 euro eest, millest 425 euro võrra vähem maksis elatist: 1) 2016. aasta detsembris 35 eurot — 17. ja 18.12 viibis hageja kostjaga; 2) 2017. aasta jaanuaris 55 eurot19.01 sõit Paikusele ning 28.01 oli Kilingi-Nõmmes; 3) 2017. aasta veebruaris 20 eurot; 4) 2017. aasta märtsis 125 eurot — veebruari lõpus ja märtsi alguses oli hageja seaduslik esindaja reisil, hageja viibis kostja järelvalve all, sõitis 10 korda Kilingi- Nõmme ja Paikuse vahel (Kilingi-Nõmmest Säreverre 200 km, Paikusele 90 km; 5) 2017. aasta aprillis 10 eurot — viibis 27.04 Kilingi-Nõmmes; 6) 2017. aasta mais 25 eurot — 15.05 ning 27.-28.05 Kilingi-Nõmmes; 7) 2017. aasta juunis 55 eurot — 5.2 (5)
Tsiviilasi nr 2-17-16761 9.06, 11.06, 17.06 ja 20.06 sõidutas Kilingi-Nõmme ja Paikuse vahel; 8) 2017. aasta novembris 170 eurot — hageja seadusliku esindaja reisi tõttu sõidutas hagejat Kilingi-Nõmmest Paikusele ja Säreverre. Sõidukulude arvutuse aluseks on asjaolu, et kostja sõidab autoga Renault Master, mis võtab 100 km läbimiseks 10-12 liitrit diislit (Suvel vähem, külmal ajal rohkem), keskmine kütusekulu 10 l / 100 km.
02.02.2018 arvamuses hageja vähendas elatisevõla nõuet parandatud arvutuste põhjal 15 euro võrra, so 410 euroni, muus osas jääb hagi juurde, menetluse kestel tasutud elatise kohta leiab, et kogu detsembris 2017 tasutud summa 285 eurot on makstud detsembrikuu eest ning jaanuaris 2018 on elatisest tasumata 50 eurot. 15.02.2018. a teatas hageja seaduslik esindaja kohtule, et kostja on veebruarikuu 2018 elatise 250 € hagejale tasunud ning lisas konto väljavõtte. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja poolte kirjalike seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
5.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. Elatist saab üks vanem teiselt nõuda alaealise lapse nimel kuni lapse täisealiseks saamiseni. PKS § 100 lg 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning lapse ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale. Riigikohus (nt lahendis nr 3-2-1-159-12) on selgitanud, et perekonnaseaduse järgi on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb.
6.Jooksva elatise suurus ja väljamõistmine. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2016. a 215,00 eurot, alates 01.01.2017. a 235,00 eurot, alates 01.01.2018 250,00 eurot). PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostjal U.T.l, kes ei ela hagejaga koos, on hageja ees ülalpidamiskohustus eeltoodud seadusjärgses miinimummääras. Kostja on kirjalikus vastuses hagi õigeks võtnud PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras elatise maksmise nõudes alates 01.12.2017 ning on seda kohustust kohtumenetluse ajal ka nõuetekohaselt täitnud. Hageja esitatud pangakonto väljatrükist nähtuvalt (tl. 64) tasus U. T. 02.12.2017 elatist 235 eurot, mille osas hageja esindaja A. L. istungil (protokoll tlk. 53) on kinnitanud, et summa võib arvestada detsember 2017 3 (5)
Tsiviilasi nr 2-17-16761 elatiseks. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega selles, et 16.12.2017 tasutud 50 € on detsembrikuu elatise osa, vaid leiab, et tegemist on jaanuari 2018 elatise ettemaksega. Seega 16.12.2017 ja 10.01.2018 maksetega (vastavalt 50 € ja 200 €) on kostja täitnud elatise maksmise kohustuse ka 2018 jaanuarikuu eest ning 08.02.2018 maksekorralduse summas 250 € väljatrükiga (tlk. 80) on tõendatud 2018 veebruari kuu eest elatise tasumine. Seega on seadusega kooskõlas ja kuulub rahuldamisele hageja nõue välja mõista kostjalt elatusraha PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.2018. a 250,00 eurot) alates 01.03.2018 igakuuliselt lapse E.T. ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Arvesse võttes kostja palgapäevaga seotud kostja taotlust ja juhindudes TsMS § 445 lg.1 , elatis tuleb tasuda last kasvatava vanema, A.L. pangakontole hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks.
7.Tagasiulatuva perioodi elatise võlgnevus. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab perioodi 01.11.2016 – 30.11.2017 eest saamata elatist summas 410 €. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja pidi hagejale elatist maksma miinimummmääras ning on tasunud hagetava perioodi 01.11.2016 – 30.11.2017 jooksul elatist vanemate kokkuleppe alusel ema kontole 1895 eurot ja lapse kontole veel 730 eurot, kokku 2586 eurot (tõendatud konto väljatrükkidega tlk. 9, 11 ja 35). Samuti ei ole pooltel vaidlust, et kostja on maksnud hagejale rahas elatist vähem, kui seadusjärgne miinimumäär ette näeb ja vaidlust ei ole ka vähemmakstud summas. Kostja leiab aga, et on vähemmakstud summa ulatuses andnud hagejale ülalpidamist muul viisil ja võis kulutused elatisesummast maha arvata. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu ning nõuab võla tasumist. Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja selgitustega istungil ning tutvunud kostja 19.01.2018 arvamuses toodud arvutustega, leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt. Hageja on istungil (tlk. 52-54) omaks võtnud, et käis 2017.a märtsis reisil 2 nädalat ning 2017.a oktoobris reisil 1 nädala. Kostja arvutuste järgi oli kostjal sellega seoses sõidukulusid (10 x Paikuse ja Kilingi-Nõmme vahet) summas 125 eurot, kuna käis tööpäevadel iga päev kodust Kilingi-Nõmmest lapse juurde Paikusele, viis lapse süüa jms. Samuti oli kostjal hagetaval perioodil erinevatel kuudel lapse Kilingi-Nõmme ja Paikuse vahet sõidutamise kulusid seoses sellega, et laps viibis kostja juures (dets 2016 35 €, 2017 jaanuaris 55 €, veebruaris 20 €, aprillis 10 €, mais 25 €, kokku 270 €). Kohus leiab, et lapse ema reiside ajal lapse vaatamas ja kontrollimas käimine ning muudel aegadel lapsega suhtlemiseks lapse enda juurde sõidutamine tuleb lugeda kostja enda kuluks lapse hoolduskohustuse täitmisel ning neid kulusid ei saa arvata elatise katteks. Kui vanemad ei ela koos, tuleb lapse suhtlemisõiguse tagamiseks vajalikud nn külastuskulud üldjuhul kanda vanematel võrdselt ning neid ei loeta ülalpidamise kohustuse täitmise osaks. Kohus leiab siiski, et põhjendatud on elatisest maha arvata oktoobris 2017, ema reisi ajal kostja poolt lapsele antud nädala söögiraha 50 eurot, mille asjaolusid kostja kirjeldas küllalt täpselt ning millisele maksele hageja istungil otseselt vastu ei vaielnud. Samuti on põhjendatud maha arvata elatisest kostja sõidukulud oktoobris 2017 - lapse viimine Säreverre kooli ja sealt koju toomine (Kiling-Nõmme - Xxxxxxxxxxx), kokku 2 sõitu ning sõidukulud kevadel 2017 seoses põhikooli lõpetamise eel lapse eraõpetaja juurde sõidutamisega (6 x Paikuse – Kilingi-Nõmme). Hageja esindaja on nimetatud sõitude toimumise istungil õigeks võtnud. Kohus Googlemapsi andmete alusel (https://www.google.ee/maps?source=tldsi&hl=en ) arvestab sõidupikkuste osas KilingiNõmme – Paikuse –Kilingi-Nõmme distantsiks 80 km ning Kilingi-Nõmme – Xxxxxxxxxxx – Kilingi-Nõmme distantsiks 215 km. Kohus nõustub veebis avalikult kättesaadavate andmete põhjal kostja kütusekulu arvestusega diiselsõiduki puhul keskmiselt 10 liitrit/100km ning 4 (5)
Tsiviilasi nr 2-17-16761 kütusehinnaga vähemalt 1 euro/liiter (nt https://www.1182.ee/fuelprices järgi diiselkütuse keskmine hind Eesti tankalates oli vähemalt 1,10 €). 2 sõitu Säreverre ning 6 sõitu Paikusele moodustavad kokku kilometraažilt 910 kilomeetrit ((2x215=430 km) + (6 x 80=480 km)), mille läbimiseks vajalik kütusekulu moodustab 91 eurot (910:100 x 10). Sega on kohtu hinnangul põhjendatud maha arvata kostja elatise võlast lapse sõidutamisel tehtud kulud 91 € ning eraldi antud toiduraha 50 €, kokku 141 eurot, millega kostja võlg hageja ees vaidlusalusel perioodil moodustab 269 eurot (410 – 141=269 €). Eeltoodud asjaoludel ja põhjendustel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks kindla summana välja elatise võlgnevuse perioodi 01.11.2016 – 30.11.2017 eest summas 269 eurot ning jätab hageja nõude rahuldamata 141 euro osas. Menetluskulud 8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg.1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kostja võttis hagi edasiulatuva elatise nõude osas kohe õigeks ning tagasiulatuva elatise võlgnevuse osas rahuldab kohus hagi osaliselt, siis on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda ja hageja menetluskulusid lepingulisele esindajale kohus kindlaks ei määra. Samuti hageja hagiavalduse koostamisel ei kasutanud lepingulist esindajat ja võttis esindaja peale seda kui kostja oli hagi edasiulatuva elatise osas õigeks võtnud ja vaidlus oli ainult elatise võlgnevuses 425 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.