Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine isikust pärast tema surma

1(6)

2-17-12021

ebaseaduslikuks ja sellega omastatud pärija omand omaniku ebaseaduslikust omandi valdkonnast ehk omandist välja nõuda avaldaja kui uue omaniku valdusesse. Avaldaja palub kohut menetleda temast põlvnenud poja R.J.i kui Osaühingu Aerotest omaniku notariaalselt volitatud esindamisvolitaja J.J. esindusõiguste omavolilise seadusevastase tühistamise asjaolusid, millega likvideeriti tuntud osaühingu tegevus, mis oli notariaalselt asutatud 1998. a Tallinnas ja Viimsis. Avaldaja on esitanud ka menetlusabi taotluse riigilõivu ja ekspertiisitasudest vabastamiseks. Avaldaja esitas sarnase sisuga avalduse täiendatult korduvalt veel 31.08.2017 e-postiga ning 12.09.2017 paberkandjal allkirjastatult. 02.10.2017 määrusega kohus jättis J.J.i avalduse puuduste tõttu käiguta, kuna avaldusest ei olnud võimalik aru saada, kelle vastu see on esitatud ning mis nõuetes täpselt. Kohus selgitas, et põlvnemise tuvastamise nõue ja pärandihagi esitatakse hagiavaldusena, mis peab vastama menetlusdokumendile Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 38. peatükis sätestatud vorminõuetele ning TsMS §-s 363 sätestatud sisunõuetele. Hagiavalduses tuleb märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise (või rahuldamata jätmise) korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. Kohus selgitas ka, et TsMS § 442 lg 5 ja TsMS § 439 kohaselt ei saa kohus otsuse resolutsioonis lahendada poolte nõudeid, mida ei ole kohtule hagi esemena esitatud. Seetõttu on hagi esemeks hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuded. Hagiavalduse kirjeldavas osas tuleb esitada hagi alus, seda kinnitavad tõendid ja muud TsMS § 363 lg 1 p-des 2-5 ja lg-tes 3-6 nimetatud andmed. TsMS § 363 lg 1 p 3 järgi lisatakse hagiavaldusele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt (hagiavalduse tekstis), millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kohus selgitas avaldajale, et seoses pärimisõiguse tuvastamise nõudega ei ole kohtule arusaadav, kelle pärimist avaldaja soovib vaidlustada ja kas avaldaja on selles pärimisasjas õigustatud isik ja oleks pidanud olema pärija. Kinnistusraamatu andmebaasist nähtuvalt Pärnu, Tallinna mnt 16 kinnistu omanikud on olnud M.J. 1⁄2 osas ja R.J. 1⁄2 osas; edasi M.J. 2/4 osas, D.J. 1⁄4 osas, J.N.-J. 1⁄4 osas (s.t 26.03.2008 pärimisõiguse tunnistuse alusel on omanikena sisse kantud R.J.i pärijad (poeg ja abikaasa) kumbki 1⁄4 osas). Kohtule ei olnud selge, mida nimelt avaldaja soovib vaidlustada pärimisasjas. Mis huvi on avaldajal nõude esitamiseks? Kas avaldaja oli üks pärijatest? Samuti jääb kohtule selgusetuks, kuidas on asjakohane kinnistusosakonnale esitatud avaldus võltsitud allkirjadega Tallinna mnt 16 kinnisasja jagamiseks. 18.10.2017 esitas J.J. hagiavalduse, milles märgib menetlusosalistena kostja J.N.-J.’i ja kostja alaealise lapse D.J.’i. Avalduses palub J.J. seoses pärimisõigusliku nõudega kohtul tutvuda põhjalikult tema menetlusabi taotluse juurde lisatud pärimismaterjalidega ja: 1) tunnistada kehtetuks K.K. ebaseaduslik korruptsiooniline pärimistoiming, 2) tühistada kõik ebaseaduslikud notariaalsed tehingud tagasiulatuvalt, 3) tunnistada kehtetuks käesolev elektrooniline ebaõiglane isikute tahtevastane kinnistusraamatu registriosa ning muuta see õiglaselt koostatud muudatustega hageja kasuks. Hageja taotleb Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale esitatud 29.07.2005.a. avalduse allkirja võltsingu kindlaks tegemise ekspertiisi. Põlvnemise nõudega seoses J.J. taotleb D.J. põlvnemise tuvastamist DNA ekspertiisiga Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kaudu. 20.10.2017 esitas J.J. uuesti hagiavalduse, milles on täiendatud asjaolude kirjeldust ning muudetud nõuete sõnastust. Viimases kohtule esitatud hagiavalduse versioonis J.J. on seoses R.J.i pärimisasjaga, Tallinna mnt 16, Pärnus asuva kinnisasjaga ning D.J.’i põlvnemisega esitanud järgmised nõuded: 1) Hageja palub tunnistada kehtetuks K.K. ebaseaduslik korruptsiooniline pärimistoiming; 2) Hageja palub elektroonilise registriosa kinnistustoimiku tõestamatud ja olukorrale

2(6)

2-17-12021

mittevastavad seadusevastased kanded lasta tühistada uute olukorrale vastavate ja puuduolevate kannetega; 3) Hageja taotleb tunnistada kehtetuks käesolev elektroonilise registriosa ebaõiglane isikute tahtevastane registriosa, ning muuta see õiglaselt koostatud ja olukorrale vastavate muudatustega uute seaduslike kannetega, milles peab olema tehtud kanne teise omaniku registriosa kinnisasja koormatise kohta. 4) Hageja taotleb Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale esitatud 29.07.2005.a. avalduse allkirja võltsingu kindlaks tegemise ekspertiisitoimingut, mille järgi saab dokumenti lugeda seaduslikuks või seadusvastaseks. 5) Hageja palub kohut tühistada kõik ebaseaduslikud notariaalsed tehingud tagasiulatuvalt. 6) Hageja J.J. taotleb D.J. põlvnemise tuvastamist DNA ekspertiisiga Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kaasusega. 21.10.2017 saatis J.J. kohtule täiendava seletuse esitatud dokumentide kohta ning 22.10.2017 epostiga saatis kohtuasja juurde dokumendid varasema Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnaga toimunud kirjavahetuse kohta. Kohtu seisukoht ja kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud 20.10.2017 seisuga esitatud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et esitatud hagiavaldust ei saa menetlusse võtta ega läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras. 02.10.2017 määruses osundatud puudusi ei ole hageja kõrvaldanud ja jätkuvalt puuduvad vaatamata kohtu selgitustele selged ja konkreetselt sõnastatud nõuded ehk hagi ese – kohtul ei ole võimalik üheselt aru saada, missuguse pärimistoimingu tühistamist, millise registriosa kande parandamist soovitakse. Kuid ka juhul, kui hageja esitaks hagiavalduses kirjeldatud asjaolude alusel selged nõuded, kohtu hinnangul ei nähtu neist asjaoludest hageja seadusega kaitstavat õigust või huvi ning hagiga ei saa taotletud eesmärki saavutada. Lähtudes seadusest tulenevatest eeldustest, allpool kohus analüüsib eraldi iga J.J.i esitatud nõude esitamise võimalikkust hagiavalduses esitatud asjaolude kirjelduste ja nõuete pinnalt.

3(6)

2-17-12021

13-14 sätestatud seadusjärgse pärimise järjekorras oli D.J. kui R.J.i alaneja sugulane õigustatud pärima esimeses järjekorras, hageja J.J. aga teises järjekorras. Kuid isegi juhul, kui eeldada J.J.i põlvnemise hagi alusel, et D.J. ei olnud R.J.’i laps ja ei olnud õigustatud R.J.’i järelt pärima, millega hageja saaks olla õigustatud isikuks teise järjekorra pärijana ning hageja oleks saanud õigel ajal esitada nõude J.N.-J.’i pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks, siis ei oleks hageja J.J. siiski saanud vaidlustada D.J.’i põlvnemist (vt täpsemalt allpool kohtumääruse järgmine punkt). Seega hageja esitatud asjaoludel ei ole J.J.’i pärimisõiguslik nõue esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning selle hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

4(6)

2-17-12021

Pärnu Maakohtu 29.06.2004 otsusega rahuldati M.J.’i ja R.J.’i hagi M.L.’i vastu ning lõpetati M.L.’i kaasomand Tallinna mnt 16, Pärnus asuva kinnistu suhtes ja eelnimetatud kinnistamisavalduse alusel kanti 01.08.2005 kandega kinnistu 1⁄2 mõttelistes osades kaasomanikena sisse M.J. ja R.J.. 26.03.2008 kinnistamisavalduse ja 26.03.2008 pärimisõiguse tunnistuse alusel 02.04.2008 kandega kanti R.J.i asemel 1⁄4 mõttelise osa kaasomanikena sisse pärijad D.J. ja J.N.-J.. 12.07.2017 kinnistamisavalduse alusel on 13.07.2017 kandega M.J.’i asemel Tallinna mnt 16 kinnistu 1⁄2 mõttelise osa omanikuna sisse kantud J.J.. Seega on hageja saanud vaidlusaluste kannetega seotud kinnistu kaasomanikuks alates 13.07.2017, enam kui 12 aastat peale kaasomandi kohtuvaidlust ning enam kui 9 aastat peale katastriüksuste muudatuste kandeid. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Hageja vaidlustab Tallinna mnt 16 suhtes 2008.a toimunud katastriüksusteks jagamise tulemusel kinnistusraamatusse 2008. aastal, so 9 aastat enne J.J.i 2017.a omanikuks saamist tehtud kandeid. Hagiavaldusest ei ole võimalik välja lugeda, millised kanded ja miks on ebaõiged või puudu, kuidas nende kannetega on 13.07.2017 kinnisasja kaasomanikuks saanud hageja õigusi rikutud ning millistelt isikutelt nõuab hageja ebaõige kande parandamist, sh millised konkreetselt peavad olema kinnisturaamatusse tehtud parandused. Hageja poolt esile toodud väidetavad rikkumised jäävad perioodi, mil ta ei olnud Tallinna mnt 16 kinnistu kaasomanik.

5(6)

2-17-12021

(hagiavaldusele lisatud 25.07.2005 notariaalselt tõestatud M.J.i avalduse järgi 375 000 krooni) ja M.J. oleks pidanud saama kogu väljaostetud osa, so 2/3 mõttelise osa omanikuks, siis kohus selgitab, et selline tehing oleks olnud tollaste kaasomanike M.J.’i ja R.J.i vaheliste kokkulepete küsimus ning hageja, kes ei olnud ei kaasomandi lõpetamise kohtuvaidluses menetlusosaliseks ega notariaalsetes tehingutes tehingupooleks, ei saa neid asjaolusid vaidlustada. Eeltoodud asjaoludel kohus leiab, et tuginedes hagiavaldusele, sellele lisatud tõenditele ja eeldades nende õigsust, ei ole Tallinna mnt 16 Pärnus asuva kinnistuga seoses 2004 - 2009.a perioodi kinnistusraamatu kannete ja notariaalsete tehingute osas hageja õiguste rikkumine ja rikkumise kõrvaldamine taotletud viisil võimalik. Hageja ei ole 20.10.2017 seisuga esitatud hagiavalduses enam esitanud ega täpsustanud 11.08.2017 avalduses esitatud nõuet menetleda temast põlvnenud poja R.J.i kui Osaühingu Aerotest omaniku notariaalselt volitatud esindamisvolitaja J.J. esindusõiguste omavolilise seadusevastase tühistamise asjaolusid, millega likvideeriti tuntud osaühingu tegevus, mis oli notariaalselt asutatud 1998. a Tallinnas ja Viimsis. Kohus loeb, et hageja on nimetatud nõude esitamise kavatsusest loobunud ning pikemalt kohus nimetatud nõuet ei käsitle, kuid märgib, et selle nõude selle sisust ega eesmärgist ei olnud võimalik aru saada ning nõuet ei saaks menetleda. Seega kohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata, kuna puuduvad andmed, et hageja õigusi oleks rikutud ning hagiavaldusega ei ole hageja taotletavaid eesmärke võimalik saavutada (alus: TsMS § 371 lg. 2 p.1 ja 2). Koos hagiavaldusega ei võeta menetlusse ka menetlusabi taotlust. Siinkohal kohus ka märgib, et J.J.i 10.05.2017 riigi õigusabi ja menetlusabi taotluse lahendamisel tsiviilasjas nr 2-17-7300 on kohus temale juba pärimisõigusliku ja põlvnemisega seotud nõuete perspektiivitust selgitanud. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg.6)

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.