Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-13-61857 14. juuli 2015, Narva
Kohtuasi
Osaühingu (edaspidi lühend OÜ) SVŠ Veod (pankrotis) hagi osaühingu (edaspidi lühend OÜ) International Veod vastu võlgnevuse nõudes 28 109,59 € Hageja: OÜ SVŠ Veod (pankrotis) (registrikood 10547320) Hageja seaduslik esindaja: pankrotihaldur Tarmo Villman (isikukood XXX) Kostja: OÜ International Veod (registrikood 11049564) Kostja lepinguline esindaja volikirja alusel: Igor Sumarok (isikukood XXX) Hagimenetlus 22.06.2015, kohtuistungil
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Tsiviilasi nr 2-13-61857
Hoiatus kostjale: kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Käesoleva lahendi täitmise nõue aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut. Käesolevas punktis nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavalduse kohaselt OÜ-le SVŠ Veod (edaspidi nimetatud “võlgnik”) nimetati tsiviilasjas nr 2-13-7479 4.3.2013. a. ajutine pankrotihaldur. Viru Maakohtu 27.3.2013. a määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Tarmo Villman. Võlgniku juhatuse liikmeks on S Š , ik XXX, Võlgniku nõukogu liikmeks L Š , ik XXX, ning kuni 28.2.2013. võlgniku kõik osad olid S Š ja L Š ühisomandis vastavalt kuni 1.7.2010. kehtinud PKS § 14 lg 1. Võlgnik ja OÜ International Veod (edaspidi nimetatud „kostja“) sõlmisid 1.3.2010.a. üürilepingu (edaspidi nimetatud „Üürileping“), millega lepiti kokku kinnisasjade XXX Narva ja Elektrijaama tee 65 Narva üürile andmises Kostjale tähtajaga 1.3.2010.a. ning kostja kohustus tasuma üüri kokku 12 000 krooni ehk 766,94 eurot (üürilepingu punktid 1.1, 3.1, 3.2, 6.1.). Võlgnik oli kinnisasja XXX Narva omanik kuni 4.5.2011.a. ja kinnisasja XXXX Narva omanik kuni 3.5.2011.a.. Alates 19.1.2010.a. Kostja juhatuse liikmeks L Š . Maksu- ja Tollamet nõuab Võlgnikult raskeveokimaksu tasumist Raskeveokimaksu seaduse § 3 lg 11 ja § 5 alusel, kuna Võlgnik on Maanteeameti liiklusregistri andmebaasis märgitud sõidukite 2(19)
Tsiviilasi nr 2-13-61857
vastutavaks kasutajaks. Maksu- ja Tolliamet nõuded esitatakse iga kvartal. Maksu- ja Tollamet nõuab Võlgnikult raskeveokimaksu tasumist järgnevatelt veokitelt: XXX. Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi andmetel nimetatud veokite omanikuks OÜ International Veod. Võlgnik on märgitud registris nimetatud sõidukite vastutavaks kasutajaks. Maksu- ja Tollamet nõuab Võlgnikult seonduvalt nimetatud sõidukitega raskeveokimaksu tasumist ja seda järgnevalt (OÜ International Veod omandis olevate sõidukite juurde on tehtud käsitsi vastav märge): 2010.a. 3.kvartali raskeveokimaks summas 8 100 EEK (517,68 €); 2010.a. 4.kvartali raskeveokimaks summas 8 100 EEK (517,68 €); 2011.a. 1.kvartali raskeveokimaks summas 517,30 EUR; 2011.a. 2.kvartali raskeveokimaks summas 487 EUR; 2011.a. 3.kvartali raskeveokimaks summas 559,70 EUR; 2011.a. 4.kvartali raskeveokimaks summas 555,70 EUR; 2012.a. 1.kvartali raskeveokimaks summas 525,40 EUR; 2012.a. 2.kvartali raskeveokimaks summas 525,40 EUR, 2012.a. 3.kvartali raskeveokimaks summas 593,60 EUR; 2012.a. 4.kvartali raskeveokimaks summas 660,00 EUR; 2013.a. 1.kvartali raskeveokimaks summas 660 EUR. Tasumata üüri välja mõistmise nõue Vastavalt Võlaõigusseaduse § 271 üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hageja on seisukohal, et Kostja on jätnud tasumata Üürilepingus kokku lepitud üüri. Vastavalt Üürilepingu punktile 3.8. üür kuulus tasumisele Võlgniku arveldusarvele. Võlgniku raamatupidamises (sh pangaväljavõtetes) ei ole ühtegi tõendit, et Kostja oleks tasunud üüri, samuti ei nähtu ühtegi tõendit, et Võlgnik oleks Kostjale esitanud ühtegi arvet. Kuivõrd asjaolu näol, et Võlgnik ei ole raha saanud ja Võlgnik ei ole esitanud Kostjale ühtegi arvet üüri tasumiseks, on tegemist negatiivse asjaoluga, siis puudub hagejal võimalus tõendada, et Võlgnik ei ole raha saanud ja Võlgnik ei ole Kostjale esitanud arvet. Asjaolu, et Võlgnik ei ole esitanud Kostjale arveid üüri tasumiseks, ei vabasta Kostjat üüri tasumise kohustusest. Kostjal tulnuks tasuda üüri alates 1.3.2010.a. ning seda kuni 30.4.2011.a., kokku 14 kuud. Igakuiselt kuulunuks tasumisele üür summa 12b000 EEK ehk 766,94 eurot. Seega Kostja on jätnud Võlgnikule tasutama üüri summas 10b737,16 EUR. Hageja nõuab Kostjalt 10b737,16 EUR tasumist. Vastavalt üürilepingu punktile 8.1. on Võlgnikul õigus nõuda viivist 0,5% õigeaegselt maksmata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Vastavalt VÕS § 82 lg 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingus kokku lepitule. Käesolevaks hetkeks on möödunud võlakohustuse täitmise tähtaeg. Hageja on seisukohal, et Kostja poolt üürihinna tasumata jätmine on käsitletav võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmisena ja vastavalt VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 saab hageja nõuda kohustuse 10 737,16 EUR täitmist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 viimasele lausele ja üürilepingu punktile 8.1. on Võlgnikul õigus nõuda viivist 0,5% õigeaegselt maksmata summalt ehk 10 737,16 eurolt iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja nõuab Kostjalt viivise tasumist alates hagiavalduse kätte saamisele järgnevast 31 päevast kuni põhivõla 10 737,16 euro tasumiseni ja seda arvestusega 0,5% päevas põhivõlalt summas 10 737,16 eurot, kuid mitte suuremas summas kui põhivõla nõue.
Nõue seoses raskeveokimaksuga
3(19)
Tsiviilasi nr 2-13-61857
Maanteeameti liiklusregistris on Võlgnik kantud Kostja omandis olevat sõidukite kasutajaks. Vastavalt RVMS § 3 lg 11 ja § 5 Maksu- ja Tolliamet nõuab Võlgnikult raskeveokimaksu tasumist. Maksu- ja Tolliamet on esitanud Võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles nõuab raskeveokimaksu tasumist summas 8 458,16 eurot. Maksu- ja Tolliameti nõudeavalduse lisaks oleva Võlgniku maksuvõlgade tekkepõhise saldopäringu kohaselt nõutav raskeveokimaks 8 458,16 eurot sisaldab ka perioodi 2010.a. 3.kvartal kuni 2013.a. 1. kvartal eest nõutavat raskeveokimaksu. Võlgnik ei kasuta, samuti tema valduses ega omandis ei ole neid sõidukeid, milledelt maksuhaldur nõuab raskeveokimaksu tasumist perioodil 3.kvartal 2010. kuni 1.kvartal 2013. Kuivõrd asjaolu näol, et Võlgniku kasutuses ega valduses ei olnud nimetatud sõidukid, on tegemist negatiivse asjaoluga, siis puudub hagejal võimalus tõendada, et Võlgnik ei ole nende sõidukite kasutajaks ega valdajaks. Võlgniku raamatupidamises ei ole ühtegi tõendit, et Kostja oleks Võlgnikule tasunud raskeveokimaksu mida maksuhaldur nõuab Võlgnikult, samuti ei nähtu ühtegi tõendit, et Võlgnik oleks Kostjale esitanud ühtegi arvet/nõuet vastava summa tasumiseks. Kuivõrd asjaolu näol, et Võlgnik ei ole nõudnud Kostjalt maksusumma hüvitamist ja Kostja ei ole hüvitanud Võlgnikule nõutavat raskeveokimaksu, on tegemist negatiivse asjaoluga, siis puudub hagejal võimalus tõendada, et Võlgnik ei ole saanud Kostjalt raha ja Võlgnik ei ole Kostjale esitanud nõuet määratud maksusumma hüvitamiseks. Vastavalt Maksu- ja Tolliamet raskeveokimaksu teatistega Võlgnikule, Maksu-ja Tolliameti nõudevalduse ja selle lisaks oleva maksuarvestuse kaardiga on tõendatud, et maksuhaldur on nõudnud Võlgnikult 6 115,46 euro tasumist. Hageja on seisukohal, et õiguslikus tähenduses Võlgniku ja Kostja vahel on olnud tegemist teise isiku kohustuse täitmisest tulenev nõudega VÕS § 1041 mõttes või alternatiivselt on tegemist käsundita asjaajamisega VÕS § 1018 mõttes. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-80-04). Võlgniku kanda on pandud raskeveokimaksu tasumise kohustus, kuid raskeveokid milledelt nõutakse vastavat maksu ei ole Võlgniku omandis ega kasutuses, seega Kostja on Võlgniku arvelt rikastunud. Vastavalt VÕS § 1042 lg 1 on pankrotihaldur õigustatud nõudma kulutuste summas 6 115,46 € hüvitamist. Samuti on Kostja saanud raskeveoki kasutamisest hüve. Raskeveokimaksu tasumise kohustuse Võlgniku peale panemine vastab raskeveoki kasutaja kui soodustatud isiku ehk Kostja huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi. Selle sätte lõige 1 p 2 sätestab: Kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Raskeveokimaksu tasumise kohustuse panek Võlgniku kanda oli Kostja ehk soodustatu huvi ja tahe. Õigustatud käsundita asjaajamise korral tuleb VÕS § 1023 lg 1 alusel hüvitada asjaajamisel tehtud kulutused, s o need kulutused, mida soodustatu säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest. Kostja on säästnud 6 115,46 € tasumise kohustuse, mille tasumist Hageja nüüd nõuab. Käesoleval juhul ei oma tähtsust, et Võlgnik ei ole veel tasunud raskeveokimaksu. Maksu- ja Tolliameti nõudeavalduse ja selle lisaga on tõendatud, et maksuhaldur nõuab kohustuseks oleva 4(19)
Tsiviilasi nr 2-13-61857
raskeveokimaksu tasumist Võlgnikult. PankrS-st tulenevast erisusest tingituna kohustuse täitmine toimub PankrS sätestatud korras. Vastavalt RVMS § 5 lg 2 sätestatud tähtajale tuli Võlgnikul tasuda raskeveokimaksu perioodil alates 1.7.2010 kuni 31.03.2013.a. ning maksetähtajad jäävad 15.7.2010. ja 15.1.2013. vahele. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheks protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
5(19)
Tsiviilasi nr 2-13-61857
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja on esitanud hagiavalduse 31.12.2013. TsMS § 124 lg 1 esimese lause kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Tulenevalt TsMS § 133 lg-test 1 ja 2 hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Käesolevas menetluses on hagihinnaks 28 109,59 €, mis on saadud põhinõudele 10 737,16 € vastavalt TsMS § 133 lg 2 liidetud 1 aasta viivise summa, kuid mitte suuremas summas kui põhivõla nõue ning põhinõudele 6 115,46 € vastavalt TsMS § 133 lg 2 liidetud 1 aasta viivise summa (arvestus: 10737,16+10737,16+6115,46+6115,46*8,5%).
Kostja hagi ei tunnista (I. kd, tl I. kd, tl 101-104). Vastuseks hagiavaldusele teatas kostja, et puuduvad alused, mis annaksid hagejale õiguse esitada hagiavalduse kostja vastu. Kostja on seisukohal, et puudub alus üüri võlgnevuse sissenõudmiseks, sest võlgnevus üüri osas puudub. Kostja tasus üüritasu oma nõude tasaarvestamise teel Võlgniku nõudega üüri osas. Kostja rõhutab asjaolule, et seoses asjaoluga, et võlgniku arveldusarved olid arestitud, siis tasaarvestamist võimaldas võlgnikule teostada oma majandustegevuse. VÕS § 197 lg 1 ja 2 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Perioodil alates 31.03.2010.a kuni 31.12.2010.a väljastas võlgnik kostjale arved summas 300 000 krooni, ehk 19 173, 49 eurot. Perioodil alates 31.03.2010.a kuni 30.06.2010.a tasus kostja üüriarved otseselt võlgniku arveldusarvele. Põhjusel, et võlgniku arveldusarved olid arestitud, siis võlgniku ja kostja kokkuleppe alusel, alates 31.07.2010.a kuni 31.12.2010.a tasus kostja võlgniku eest võlgnikule kolmandate isikute poolt väljastatud arved. Perioodil alates 31.03.2010.a kuni 31.12.2010.a tasus kostja üüriarved ja täitis võlgniku kohustused kolmandate isikute ees kogusummas 328 700 krooni, ehk 21 007,76 eurot. 6(19)
Tsiviilasi nr 2-13-61857
Perioodil alates 31.01.2011.a kuni 30.04.2011.a väljastas võlgnik kostjale arved summas 3 067,77 eurot. Hageja täitis võlgniku kohustused kolmandate isikute ees summas 3 067,77 eurot. Põhjusel, et pooled tasaarvestasid oma nõudeid (üürilepingust tulenevad ja kolmandate isikute ees täidetud kohustused kostja poolt) teineteiste vastu, puudub hagejal õigus esitada nõue üürilepingust tulenevate igasuguste tasude tasumiseks. Seoses asjaoluga, et raskeveokimaksu tasumise nõue on esitatud sobimatu isikule, puudub hagejal õigus esitada nõue kostja vastu. EMTA arvutab raskeveokimaks registris olemasolevate andmete alusel. Enne pankrotimenetluse alustamist arvutas EMTA võlgnikule raskeveokimaks summas 6 115,46 eurot, mis on EMTA nõude võlgniku pankrotimenetluses. Pankrotihaldur on seisukohal, et kuna nimetatud maksu tasumise kohustus langeb kostjale, siis peab kostja hüvitama nimetatud summad võlgnikule. Oma hagis väidab hageja, et võlgnik ei kasuta, samuti tema valduses ega omandis ei ole neid sõidukeid, millelt nõuab maksuhaldur raskeveomaksu tasumist perioodil 3.kvartal 2010.a kuni 1. kvartal 2013. PankrS § 101 lg 1 kohaselt on haldur kohustatud kontrollima esitatud nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu. PankrS § 103 lg 2 kohaselt loetakse nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus tunnustatuks, kui sellele ei vaidle nõuete kaitsmise koosolekul vastu haldur ega ükski võlausaldaja, samuti siis, kui vastuväite esitanud võlausaldaja või haldur nõuete kaitsmise koosolekul vastuväitest loobub. Kui selleks on alust, on haldur kohustatud nõuete kaitsmise koosolekul nõudele või pandiõigusele vastu vaidlema. Põhjuste esinemisel, mis annavad aluse esitada vastuväide nõudele või pandiõigusele, on halduri kohustuseks see läbiviidaval koosolekul esitada (PankrS § 103 lg 1 ja 2). Juhul, kui on alust vastuväite esitamiseks ja haldur vastuväidet ei esita, võib see olla halduri vastutuse aluseks, kuna sellisel juhul rikutakse nõuded nõuetekohaselt esitanud võlausaldajate õigusi, ehk valesti esitatud nõude tunnustamine sellele vastu vaidlemata võib vähendada teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist ja võib kahjustada kolmandaid isikuid. Juhul, kui pankrotihalduri arvates raskeveokimaks on arvestatud võlgnikule valesti, ehk maksud on arvutatud sobimatu isikule ja EMTA esitas oma nõude võlgnikule põhjendamatult, siis pidi pankrotihaldur PankrS sätete alusel esitama vastuväide esitatud nõude vastu. Kuna pankrotihalduril on kohustus nõuete kaitsmise koosolekul nõudele või pandiõigusele aluse olemasolu korral vastu vaielda, siis juhul, kui pankrotihaldur ei ole seda kohustust täitnud ja sellega on tekitatud kahju võlausaldajale või kolmandale isikule, tuleb pankrotihalduril tekitatud kahju hüvitada. Kuivõrd pankrotihaldur ei ole esitanud vastuväidet EMTA poolt esitatud nõude vastu, siis loeks tema võlgniku vastu esitatud nõude põhjendanuks. Sellisel juhul tuleb rahuldada tunnustatud nõude võlgniku pankrotivara arvelt, mitte aga esitada nimetatud nõude kostjale. Vastuväide esitamisel pankrotihalduri poolt laseks EMTA-l õiguse tõendada nõude olemasolu võlgniku vastu või juhul, kui EMTA andmetel raskeveokimaksu tasumise kohustus langeb autode kasutajatele, siis peaks tema esitama vastava nõude veoautode kasutajate vastu eraldi menetluses, mitte Hageja pankrotimenetluses.
7(19)
Tsiviilasi nr 2-13-61857
Kuna hagejal puudub õigus esitada nõude hagis nimetatud summade väljamõistmiseks, siis puudub temal õigus viiviste tasumist nõuda. Tuginedes kõikidele ülalnimetatud asjaoludele, leiab kostja, et hagiavaldus on alusetu, põhjendamatu, mistõttu tuleb hagiavaldus rahuldamata jätta. Kostja esitas kohtule taotlus tagatise andmise kohustamiseks eeldatavate menetluskulude katteks (I. kd, tl 175-176), mille kohaselt ei ole vaidlust selles, et hageja on maksejõuetu, mida tema ise kinnitab oma hagis. Viru Maakohus 23.03.2015 määrusega (II. kd, tl 15-21) rahuldas OÜ International Veod taotlus menetluskulude katteks tagatise andmiseks osaliselt, kohustades OÜ-d SVŠ Veod (pankrotis) tasuma OÜ International Veod menetluskulude katteks tagatist summas 800 (kaheksasada) eurot hiljemalt 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. OÜ SVŠ Veod tasus tagatis menetluskulude katteks summas 800 eurot 7.04.2015 (II. kd, tl 49).
Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (I. kd, tl 123-125) kostja vastusest jääb ebaselgeks, kas OÜ SVŠ Veod ja OÜ International Veod vahel oli sõlmitud tasaarvestuse kokkulepe või mis viisil toimus vastastikuste nõuete tasaarvestus. Kostja väited tasaarvestuse toimumisest on tõendamata ja need on paljasõnalised. Hageja valduses ei ole tasaarvestuse kokkulepe ega ole ka ühtegi muud tõendit, et Kostjal olnuks nõuet OÜ SVŠ Veod vastu, et tasaarvestatav Kostja nõue oleks üldsegi olnud esitatud ja et tasaarvestus oleks ka üldsegi olnud toimunud. Hageja valduses ei ole OÜ SVŠ Veod raamatupidamise dokumente. OÜ SVŠ Veod juhatuse liige S Š , kes on Kostja juhatuse liikme L Š abikaasa teatas 26.4.2013 ja 21.11.2013, et tal ei ole võimalik Võlgniku pankrotihaldurile üle anda SVŠ Veod raamatupidamise dokumente. Samas vastavad dokumendid peaksid asuma OÜ-s International Veod, kellelt hageja ei saa neid omakorda välja nõuda. Seetõttu hageja taotleb kohtult tõendite kogumist. Kostja väidab, et SVŠ Veod OÜ pangakontod olid arestitud, samas kostja oma väidet ei tõenda. Hageja ei eita, et alates 2011.aastal olid SVŠ Veod OÜ pangakontod arestitud, kuid Kostja väide seonduvalt 2010.aastaga on tõendamata. Seetõttu ei ole eluliselt ka usutavad Kostja väited, et SVŠ Veod OÜ olnuks vajadus arveldada OÜ International Veod kaudu. Kostja väitel on ta SVŠ Veod OÜ eest tasunud Mark Oil OÜ ja A-Sektor OÜ arveid 6.10.2010., 19.10.2010., 10.11.2010., 12.11.2010., 16.11.2010. kokku summas 208700 EEK. Majandustegevuse registri andmetel (http://mtr.mkm.ee/) Mark Oil OÜ tegeleb vedelkütuse müügiga ja A-Sektor OÜ tegeleb masinate remondiga. Hageja väidab, et Mark Oil OÜ ja ASektor OÜ müüdava/osutatava kaupade/teenuste tarbimiseks puudusid SVŠ Veod OÜ võimalused, kuna puudusid võimalused nimetatud kauba/teenuse kasutamiseks ning tegelikult oli kauba/teenuse saajaks OÜ International Veod. Kuna Kostja oli ise kauba/teenuse ostjaks/tarbijaks, siis oli tal ka endal vastava kauba/teenuse eest tasumise kohustus. Hageja tõendab nimetatud väidet järgnevaga: kohtutäitur Krista Järvet 20.4.2010.a. Võlgniku vara enampakkumise aktiga (vt lisa 3), millest nähtub Võlgniku autode ja haagiste müük. Viru Maakohtu 27.3.2013. a määrusega tsiviilasjas nr 2-13-7479 OÜ SVŠ Veod pankroti välja kuulutamisest (vt hagiavalduse lisa nr 2) on tõendatud, et OÜ SVŠ Veod omanduses ei olnud enam mingeid transpordivahendid
8(19)
Tsiviilasi nr 2-13-61857
Mark Oil OÜ poolt tarniti kütus eeldatavalt aadressil Elektrijaama tee 65 Narva, mis oli Kostja valduses (tõendatud hagiavalduse lisa nr 5) ja A-Sektor OÜ remontis Kostjale kuuluvat seadet. Nimetatut saab Hageja tõendada ainult tõenditega, mis on Mark Oil OÜ ja A-Sektor OÜ valduses. Kuna Hageja ei saa nimetatud isikutelt vastavaid tõendeid kätte, siis hageja taotleb kohtult tõendite kogumist. Kostja väitel on ta OÜ SVŠ Veod eest 24.3.2011.a. tasunud ERAA arve. Hagejal ei ole teada, mis arvega on tegemist ning hagejal ei ole võimalik ka seda iseseisvalt välja selgitada (põhjus vt punkt 2). Hageja on 23.1.2014. teinud ERAA-le teabenõude, kuid vastust veel ei ole saanud. Seetõttu palun Hageja kohtult võimaldada esitada oma seisukoht nimetatud kohustuse kandmise osas peale kohtu määratud tähtaega. Kostja väitel on ta OÜ SVŠ Veod eest 17.5.2011.a. tasunud XXX Korteriühistu arve. Hagejal ei ole teada, mis arvega on tegemist ning hagejal ei ole võimalik ka seda iseseisvalt välja selgitada (põhjus vt punkt 2), kuid võib eeldada et tegemist on korteriühistu arvega korteriomandi omanikule, mis esitatakse vastavalt KÜS ja RPS toodule. SVŠ Veod OÜ oli XXX Narva asuva korteriomandi omanik (vt hagiavalduse lisa nr 6). Hageja väidab, et Kostjal endal oli vastava korteriühistu poolt esitatava arve ehk korteriga seonduva kulu tasumise kohustus. Nimetatud väide on tõendatud 1.3.2010.a. üürilepingu (vt hagiavalduse lisa nr 5) punktis 3.4. kokku lepituga. Kostja esitatud SVŠ Veod OÜ arvete kohaselt SVŠ Veod OÜ ja Kostja on kokku leppinud üüritasu muutmises. Vastavalt 1.3.2010.a. üürilepingu (vt hagiavalduse lisa nr 5) punktile 3.1 ja 3.2 üüritasu suuruseks kokku 12000 EEK kuus. Kostja esitatu kohaselt 30000 EEK kuus. Vastavalt VÕS § 13 lg 2 ja 3 tuleb seda olukorda mõistab, et SVŠ Veod OÜ ja Kostja olid kokku leppinud üürilepingu tingimuste muutmises, mille kohaselt alates 1.3.2010.a. kuni 31.12.2010.a. oli üüritasu suuruseks 30000 EEK kuus. Kuna hageja esitas oma nõude arvestusega 12000 EEK kuus, siis hageja esitab kostja vastu täiendava nõude (seda peale Kostjalt välja nõutavate tõendite saamist (täpsemalt punktis 9)). Hageja on seisukohal, et Kostja väited tema nõuetest SVŠ Veod OÜ vastu ei ole usaldusväärsed. Kostja esitatud SVŠ Veod OÜ arved ja nende arvete seos pangaülekannetega ei ole kontrollitavad usaldusväärsetest kolmandate isikute allikatest ega SVŠ Veod OÜ dokumentidest (SVŠ Veod OÜ dokumente ei ole Hagejale üle antud (vt punkt 2)). Kostjal on võimalik esitada kohtule igasuguseid S Š allkirjaga SVŠ Veod OÜ dokumente, kuna neid ei ole võimalik võrrelda SVŠ Veod OÜ raamatupidamise dokumentidega. Seetõttu tuleb Kostja väidetesse ja esitatud tõenditesse suhtuda kriitilisel. Hageja täiendab omi seisukohti peale taotletavate tõenditega tutvumist. Kuna Hagejal puuduvad SVŠ Veod OÜ raamatupidamise dokumendid, siis Hageja taotleb tuginedes TsMS § 236 lg 2, § 239 lg 1, § 279 lg 2 kohtult tõendite kogumist. Kostja sisuliselt soovib vaidlustada Maksu- ja Tolliameti nõuet, kuigi vastavalt PankrS § 104 lg 1 sellise nõude vaidlustamine ei ole peale nõuete tunnustamist enam lubatav. Maksu- ja Tolliamet nõue on SVŠ Veod OÜ pankrotimenetluses 17.7.2013.a. tunnustatud. Raskeveokimaksu arvestamist ja tasumist reguleerib RVMS. Raskveokimaksu, kui ühe paljudest maksudest sissenõudmist reguleerib MKS. Kostja ei ole põhistanud oma väidet, et Maksu- ja Tolliamet oleks SVŠ Veod OÜ-lt, kui sobimatult isikult nõudnud raskeveokimaksu. OÜ SVŠ Veod puhul oli tegemist maksumaksjaga RVMS § 3 lg-te, 1, 11, 2 alusel. RVMS § 5, 6 tulenevad raskeveokimaksu maksmise tähtajad ja maksmise kord.
9(19)
Tsiviilasi nr 2-13-61857
Käesoleval juhul puuduvad alused raskeveokimaksule vastu vaielda, kuna seda on arvestatud ja nõutud Võlgnikult vastavalt RVMS-s ja MKS-s sätestatule. RVMS ja MKS ei võimalda Maksuja Tolliametil esitada raskeveokimaksu tasumise nõuet sõiduki omaniku vastu, kuna maksunõuete esitamine toimub vastavalt RVMS § 3 lg-test 1 ja 11 toodule, mille järgi kuulub kohaldamisele lg 11 toodud erand. Kuna Maksu- ja Tolliamet nõuab SVŠ Veod OÜ raskeveokimaksu tasumist, siis maksuhalduril ei ole seda maksu enam võimalik nõuda Kostjalt. Raskeveokimaksu tasumise kohustuse Võlgniku peale panemine vastab Kostja, kui soodustatud isiku huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi. Vastavalt VÕS § 1041 on SVŠ Veod OÜ õigustatud nõudma Kostjalt kulutuse hüvitamist, kuna Kostja on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud. Viru Maakohus 18.03.2015 määrusega (I. kd, tl 1-5) rahuldas osaliselt hageja taotlus tõendite kogumisest.
Kostja seisukoha kohaselt (I. kd, tl 179-180) oma seisukohas väidab hageja, et kostja väited tasaarvestuse toimumisest on tõendamata ja need on paljasõnalised, kuna hageja valduses ei ole tasaarvestuse kokkulepet ega muud dokumenti, mis tõendaks, et tasaarvestus oleks ka üldsegi toimunud. Kostja teatab, et tegemist on suulise tasaarvestuse kokkuleppega ning kokkuleppe täitmine on tõendatud kostja poolt esitatud ja käesolevat asja puudutavate dokumentidega: arved ja arvete tasumise kviitungid. Hageja leiab jätkuvalt, et kostja kohustuseks on tasuda raskeveokimaks hageja eest. Samal ajal teatab hageja, et mingil põhjusel soovib kostja vaidlustada EMTA nõuet. Vastavalt PankrS § 104 lg 1 ei ole sellise nõude vaidlustamine peale nõuete tunnustamist enam võimalik. Kostja ei vaidle EMTA nõudele vastu, kuna see on esitatud pädevale ja kohustatud isikule, ehk hagejale. Käesoleva seisukoha juurde lisab kostja EMTA ametliku seisukoha raskeveokimaksu arvestamise kohta. Sellest tulenevalt arvestatakse maks registriandmete alusel, ning registri andmete kohaselt on maksud õigesti arvestatud hagejale. Raskeveokimaksu arvestamise seisukohalt ei oma tähendust asjaolu, et isik ei ole veokit kasutanud, maksu määramise õiguslikuks aluseks on sõiduki registreerimine liiklusregistris. Kostja on seisukohal, et ei ole pankrotihalduri pädevuses kehtestada iseseisva maksude arvutamise praktikat, ega metoodikat, mis erineb EMTA poolt väljatöötatud praktikast ja metoodikast. Seda enam, juhul kui EMTA nõue on tunnustatud ning seda ei saa vaidlustada, siis see on õiguspäraselt esitatud nõude hageja vastu. Juhul, kui pankrotihalduril olid kahtlused raskeveomaksu arvutamise osas, siis PankrS sätete alusel pidi tema esitama vastava vastuväite EMTA nõude vastu. Haldur seda teinud ei ole. Käesoleval juhul püüab haldur arusaamatutel põhjustel hagejale esitatud nõuet rahuldada mittepädeva isiku ehk kostja arvelt. See viitab oma poolt halduri pahatahtlikule tegevusele.
10(19)
Tsiviilasi nr 2-13-61857
Juhul, kui pankrotihaldur ei ole nõus arvutatud raskeveokimaksuga, siis lähtudes esitatud EMTA seisukohast, oli temal õigus pöörduda EMTA poole maksuvõlgnevuse kustutamiseks või ajatamiseks. Kuna liiklusregister ei tee üldjuhul kandeid tagasiulatuvalt, siis olukorras, kus pankrotihaldur on tuvastanud, et liiklusregister on jäänud veoki omandi või kasutaja kohta kanne tegemata, kuid tegelikult on omandiõigus üle läinud või kasutusõigus lõppenud, saab seda kinnitavate tõendite olemasolul taotleda maksuhaldurilt raskeveokimaksu tühistamist perioodi eest, mil maksu määramiseks alus (vastavalt RVMS § 3) puudus. Ainuüksi väide, et isikul puuduvad veokid, ei ole põhjuseks raskeveokimaksu tühistamiseks.
Hageja seisukoha kohaselt (I. kd, tl 186-189) kostja seisukohast: Kostja teatab, et tegemist on suulise tasaarvestuse kokkuleppega ning kokkuleppe täitmine on tõendatud kostja poolt esitatud ja käesolevat asja puudutavate dokumentidega: arved ja arvete tasumise kviitungid. Hageja seisukoht: Kostja väide suulise tasaarvestuse kokkuleppe olemasolust on tõendamata. Vastavalt VÕS § 198 tasaarvestus eeldab avalduse tegemist teisele poolele. Pankrotihaldur OÜ SVŠ Veod esindaja kinnitab, et sellist avaldust pole esitaud ega pole ka saadud. Kostja seisukohast: Kostja ei vaidle EMTA nõudele vastu, kuna see on esitatud pädevale ja kohustatud isikule, ehk hagejale. Hageja seisukoht: Seega poolte vahel puudub vaidlus, et raskeveokimaksu pidi Maksu- ja Tolliametile tasuma SVŠ Veod OÜ. Kostja seisukohast: Raskeveokimaksu arvestamise seisukohalt ei oma tähendust asjaolu, et isik ei ole veokit kasutanud, maksu määramise õiguslikuks aluseks on sõiduki registreerimine liiklusregistris. Kostja on seisukohal, et ei ole pankrotihalduri pädevuses kehtestada iseseisva maksude arvutamise praktikat, ega metoodikat, mis erineb EMTA poolt väljatöötatud praktikast ja metoodikast. Seda enam, juhul kui EMTA nõue on tunnustatud ning seda ei saa vaidlustada, siis see on õiguspäraselt esitatud nõude hageja vastu. Juhul, kui pankrotihalduril olid kahtlused raskeveomaksu arvutamise osas, siis PankrS sätete alusel pidi tema esitama vastava vastuväite EMTA nõude vastu. Haldur seda teinud ei ole. Käesoleval juhul püüab haldur arusaamatutel põhjustel hagejale esitatud nõuet rahuldada mittepädeva isiku ehk kostja arvelt. See viitab oma poolt halduri pahatahtlikule tegevusele. Hageja seisukoht: Poolte vahel puudub vaidlus, et raskeveokimaksu tasumise kohustus Maksuja Tolliametile on SVŠ Veod OÜ. Kui poolte vahel on erinev arusaam sellest, kas asjaolu et seda maksu peab tasuma SVŠ Veod OÜ annab SVŠ Veod OÜ-le õigust omakorda nimetatud maksuga seonduvaid kulutusi sisse nõuda vara omanikuks olevalt OÜ-lt International Veod või mitte. Tegemist on hetkel keeruka õigusliku olukorraga, kuna on teadma milliste kokkulepete aluse oli SVŠ Veod OÜ kantud Maanteeameti vararegistrisse sõidukite vastutava kasutajana. SVŠ Veod OÜ poolt nõude esitamisel Kostja vastu saab olla õiguslikuks aluseks teise isiku kohustuse täitmisest tulenev nõudega VÕS § 1041 mõttes või alternatiivselt on tegemist käsundita asjaajamisega VÕS § 1018 mõttes või alternatiivselt alusetust rikastumisest tuleneva nõudega VÕS § 1027 mõttes. Pankrotihaldur ei vaidle vastu asjaolule, et Maksu- ja Tolliamet nõuab SVŠ Veod Oü-lt raskeveokimaksu. Seetõttu on puudunud ka põhjust vaielda vastu maksuhalduri nõudele raskevokimaksu osas. Käesolevas menetluses Kostja lähtub seisukohast, et kuna registrisse on kantud kasutajana SVŠ Veod OÜ, siis SVŠ Veod OÜ peab ka seda raskeveokimaks maksma ning SVŠ Veod OÜ ei saa olla mingeid nõudeõigusi OÜ International Veod vastu seoses tasutava raskeveokimaksuga. Kostja vastav seisukoht ei vasta mitte mingile loogikale ega ole ka seaduslik. SVŠ Veod OÜ ei saanud mitte mingit hüve sellest, et ta oli kantud transpordivahendite vastutavaks kasutajaks, samuti sellest et tal tekkis maksukohustus. Hoopiski OÜ International Veod sai hüve sellest, et SVŠ Veod OÜ oli kantud transpordivahendite vastutavaks kasutajaks, kuna seeläbi ei esitatud talle ka raskeveokimaksu tasumise nõuet. Kuna 11(19)
Tsiviilasi nr 2-13-61857
maksunõuet OÜ International Veod ei esitatud, siis ei pidanud ta ka seda maksu tasuma, samuti ei pidanuks ta tasuma võimalike maksuintresse. Käesoleval juhul raskeveokimaksu ja maksuintresside kohustus jäeti SVŠ Veod OÜ kanda. Hageja on seisukohal, et SVŠ Veod OÜ oli teadlikult kantud registrisse OÜ International Veod omandis olevate transpordivahenite kasutajana, et vastavat maksu ei nõutaks Kostjalt, vaid SVŠ Veod OÜ-lt. Seda kõike olukorras, kus SVŠ Veod OÜ oli maksejõuetu juba 1.7.2010.a. seiga (2010.a. 3.kvartali algus). SVŠ Veod OÜ maksejõuetus on tõendatud Viru Maakohtu 27.3.2003.a. määrusega (vt hagiavalduse lisa nr 1) SVŠ Veod OÜ pankroti välja kuulutamise kohta tooduga. Hageja seisukoha kohaselt (II. kd, tl 59-61) kostja ei ole käesoleva hetkeni esitanud mitte ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks. OÜ International Veod esitatud maksekorralduste selgitustes toodud sõnad „SVŠ Veod OÜ“ ei tõenda, et tegemist oleks SVŠ Veod OÜ esitatud arve(te) tasumisega. Maksu- ja Tollamet nõuab Võlgnikult raskeveokimaksu tasumist Raskeveokimaksu seaduse § 3 lg 11 ja § 5 alusel, kuna Võlgnik on Maanteeameti liiklusregistri andmebaasis märgitud sõidukite vastutavaks kasutajaks. Vaidlust ei ole, et OÜ SVŠ Veod on märgitud Maanteeameti liiklusregistris järgnevate sõidukite kasutajaks: XXX (hagiavalduses ja järgnevates menetlusdokumuntides hageja märkis valesti sõidu registrinumbri tähekombinatsiooni ESS asemel EES); XXX Vaidlust ei ole, et seoses nimetatud sõidukitega raskeveokimaksu pidi Maksu- ja Tolliametile tasuma SVŠ Veod OÜ ja vaidlust ei ole summa arvestuse õigsuses (et summad summad on õigesti määratud ja kogusummad on õiged). Vaidlus on ainult selles, kas SVŠ Veod OÜ on nõudeõigus OÜ International Veod vastu seoses SVŠ Veod OÜ poolt Maksu- ja Tolliametile tasumisele kuuluva raskeveokimaksuga. OÜ International Veod ei ole kordagi nimetanud, et OÜ International Veod ja SVŠ Veod OÜ vahel olnuks mingeidki kokkuleppeid seoses eelmainitud sõidukitega. Hageja on seisukohal, et Maanteeameti kiri 20.03.15 nr 28-7/15-00191/010 ei ole asjakohane tõend, kuna selles esitatakse andmed käesoleva hetke seisuga. Käesolev vaidlus seondub perioodiga 01.07.2010.a. kuni 31.03.2013. Maanteeameti kirjaga 23.03.15 nr 28-7/15-00191/013 teatati, et: Käesolevaga teatame Teile, et liiklusregistris on fikseeritud faktilised andmed sõidukite registrisse kandmise, kustutamise ning omaniku ja kasutaja (te) kohta. Lisa andmeid või avaldusi millega taotletakse transpordivahendite kasutajaks kandmist liiklusregistrisse liiklusregistris ei ole. Nimetatud Maanteeameti 23.03.2015 vastusest jääb ebaselgeks, mis õiguslikul alusel oli OÜ SVŠ Veod kantud registrisse OÜ International Veod omandis olevate transpordivahendite vastutajaks kasutajaks, kuid kuna puuduvad eraldi lisaandmed ja avaldused, millega taotletakse OÜ SVŠ Veod kandmis registrisse transpordivahendite kasutajaks, siis sellest on üheselt järeldatav et OÜ SVŠ Veod kanti registrisse vastutavaks kasutajaks samade avaldustega, millega oli kantud registrisse transpordivahetute omanikena OÜ International Veod ning seejuures ei olnud OÜ International Veod ja SVŠ Veod OÜ vahel sõlmitud mitte mingeid kokkuleppeid (näiteks kasutuslepinguid või omandireservatsiooniga müügilepinguid) ning SVŠ Veod OÜ oli kantud registrisse vastutavaks kasutajaks ilma SVŠ Veod OÜ nõusolekuta. Kasutaja registrisse kandmist reguleeris alates 01.07.2011.a. Majandusja kommunikatsiooniminister 03.03.2011 määrus nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“. Perioodil 01.01.2010-30.6.2011 reguleeris registrisse kandmist Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. augusti 2004. a määrus nr 175 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise eeskiri” (RTL 2004, 116, 1815; RT I 2010, 65, 485). Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. augusti 2004. a määruse nr 175 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise eeskiri” § 2 punkti 9 kohaselt vastutav kasutaja on juriidiline või füüsiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu 12(19)
Tsiviilasi nr 2-13-61857
alusel, ja kelle andmed on kantud liiklusregistrisse. Vastutav kasutaja on ka Eestis elamisluba mitteomava füüsilise isiku või Eestis registreerimata juriidilise isiku poolt määratud esindaja, kes on Eesti kodanik, Eestis elamisloa saanud füüsiline või Eestis registreeritud juriidiline isik. Perioodil 1.07.2011 kuni 11.1.2014 kehtinud Majandus- ja kommunikatsiooniminister 03.03.2011 määrus nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 2 punkt 16 kohaselt vastutav kasutaja (registreerimistunnistuse omanik) – eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või -õiguse saanud füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutava kasutajana registrisse. Perioodil 2010-2014 Maanteeameti (enne 18.9.2010. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse) registris tehti kandeid vastavalt 24.08.2004 ja 03.03.2011 määrustega kehtestatud kordade § 3 lg 1 ja lg 2 p 5 alusel ainult omaniku või õigustatud isiku taotluste alusel, seejuures ei olnud nõutav kasutajana registrisse kantava isiku nõusolek. Alates 05.09.2014 kehtinud „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 31 lg 2 oli vajalik vastutava kasutaja registrisse kandmiseks esitada vastutava kasutaja nõusolek vähemalt kirjalikus või sellega võrdsustatud elektroonilises vormis. Alates 05.09.2014 tekkis ka vastutaval kasutajal võimalus eelnimetatud korra § 31 lg 5 alusel taotleda enda registrist kustutamist. Kasutades seadusandluses kuni 05.09.2014 esinenud lünka, OÜ International Veod kasutas võimalust, et vabaneda raskeveokimaksuga seonduvast rahalisest kohustusest Eesti Vabariigi eest ning leida nn maksuohver, kelle kanda jääks vastav kohustus. Kuna SVŠ Veod OÜ juhatuse liige S Š on OÜ International Veod juhatuse liikme L Š abikaasaks, ja kuna vastavalt ÄS § 180 g 1 juhatuse esindab ja juhib osaühingut, siis SVŠ Veod OÜ oma juhatuse liikme S Š kaudu ei ei vaielnud vastu ega esitanud ka mitte mingeid vastuväiteid OÜ International Veod tegevusele seoses SVŠ Veod OÜ kandmisega registrisse kostja omandis olevate transpordivahendite vastutavaks kasutajaks. Asjaolu, et OÜ International Veod vabanes raskeveoki maksumise kohustusest Eesti Vabariigi ees, ei vabasta OÜ International Veod rahalisest kohustuses SVŠ Veod OÜ ees. Hageja jääb oma esitatud nõuete juurde ning taotleb: 1) rahuldada hagi ja mõista välja kostjalt OÜ International Veod (Registrikood 11049564) OÜ SVŠ Veod (pankrotis) (registrikood 10547320) kasuks 16852,62 EUR; 2) mõista välja kostjalt OÜ International Veod (Registrikood 11049564)OÜ SVŠ Veod (pankrotis) (registrikood 10547320) kasuks viivis 0,5% päevas põhivõla nõudelt summas 10737,16 EUR, seda alates hagimaterjalide kätte saamisele järgnevast 31 päevast kuni põhinõude täimiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõla nõue. 3) mõista välja kostjalt OÜ International Veod (Registrikood 11049564) OÜ SVŠ Veod (pankrotis) (registrikood 10547320) kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intress + 8% aastas) põhivõla nõudelt summas 6115,46 EUR, seda alates hagimaterjalide kätte saamisele järgnevast 31 päevast kuni põhinõude täimiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõla nõue. 4) kõik menetluskulud jätta kostja kanda. 5) või hagi võimalikul rahuldamata jätmisel pidada OÜ SVŠ Veod (pankrotis) (registrikood 10547320) pankrotti mõjuvaks põhjuseks ning vabastada OÜ SVŠ Veod (pankrotis) (registrikood 10547320) menetluskulude kandmise kohustusest riigituludesse.
22.06.2015 toimunud kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde.
13(19)
Tsiviilasi nr 2-13-61857
Kostja esitas taotlus aegumise kohaldamiseks üürilepingust tulenevate nõuete kohta, leides, et arved, mis on esitatud perioodil märts-november eest on aegunud peale 3 kuu möödumist tasumise päevast. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud. Hageja täpsustas viivise suurust seisuga 22.06.2015: viivise nõue on esitatud alates 17.02.2014, kokku ajavahe on 490 päeva. Põhivõlalt 10 737,16 eur, viivis määraga 0.5 % päevas oleks viivise summa 26 306,04 eur, kuid hageja esitab ainult nõude põhinõude summa ulatuses ehk 10 737,16 eur. Seonduvalt raskeveokimaksuga on esitatud viivise nõue VÕS § 113 lg 1 määras, mis on perioodil 17.02.2014 kuni 22.06.2015 olnud kogu aeg 8,05%, ja põhivõlalt 6 115,46 eur viivis perioodil 17.02.2014 kuni 22.06.2015 on 660,89 eur.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, kuulanud üle tunnistajad, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja hagi tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Hageja lõplikuks nõudeks on mõista välja kostjalt OÜ International Veod (Registrikood 11049564) OÜ SVŠ Veod (pankrotis) (registrikood 10547320) kasuks 16 852,62 EUR (10 737,16+6 115,46); mõista välja kostjalt OÜ International Veod (Registrikood 11049564)OÜ SVŠ Veod (pankrotis) (registrikood 10547320) kasuks viivis 0,5% päevas põhivõla nõudelt summas 10 737,16 EUR alates 17.02.2014, mis seisuga 22.06.2015 moodustab 26 306,04 eur, kuid hageja esitab ainult nõude põhinõude summa ulatuses ehk 10 737,16 eur; mõista välja kostjalt OÜ International Veod (Registrikood 11049564) OÜ SVŠ Veod (pankrotis) (registrikood 10547320) kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intress + 8% aastas), mis on perioodil 17.02.2014 kuni 22.06.2015 olnud kogu aeg 8,05%, ja põhivõlalt 6 115,46 eur viivis perioodil 17.02.2014 kuni 22.06.2015 on kokku 660,89 eur, kuid mitte rohkem kui põhivõla nõue; kõik menetluskulud jätta kostja kanda; hagi võimalikul rahuldamata jätmisel pidada OÜ SVŠ Veod (pankrotis) (registrikood 10547320) pankrotti mõjuvaks põhjuseks ning vabastada OÜ SVŠ Veod (pankrotis) (registrikood 10547320) menetluskulude kandmise kohustusest riigituludesse. Kostja hagi õigeks ei võta. Kohus on tuvastanud, et Viru Maakohtu 27.03.2013 määrusega kuulutati välja võlgniku (hageja) pankrot 27.03.2013 kl 15.00 ja pankrotihalduriks nimetati Tarmo Villman (I. kd, tl 10-17). Võlgniku juhatuse liikmeks on S Š , ik XXX, võlgniku nõukogu liikmeks L Š , ik 46108253728, ning kuni 28.2.2013 võlgniku kõik osad olid S Š ja L Š ühisomandis vastavalt kuni 1.7.2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 (I. kd, tl 18-20). Alates 19.1.2010.a. kostja juhatuse liikmeks L Š (I. kd, tl 26-27). 14(19)
Tsiviilasi nr 2-13-61857
Tasumata üüri välja mõistmise nõue Kohus on tuvastanud 01.03.2010 üürilepinguga (I. kd, tl 21-23), et pooled leppisid kokku kinnisasjade XXX Narva ja XXX Narva üürile andmises Kostjale tähtajaga 1.3.2020.a. ning kostja kohustus tasuma üüri kokku 12 000 krooni ehk 766,94 eurot (üürilepingu punktid 1.1, 3.1, 3.2, 6.1.). Hageja oli kinnisasja XXX Narva omanik kuni 4.5.2011.a. (I. kd, tl 24) ja kinnisasja XXX Narva omanik kuni 3.5.2011.a. (I. kd, tl 25). Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi lühend VÕS) § 271 üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kostja on jätnud tasumata Üürilepingus kokku lepitud üüri. Vastavalt Üürilepingu punktile 3.8. üür kuulus tasumisele Võlgniku arveldusarvele. Võlgniku raamatupidamises (sh pangaväljavõtetes) ei ole ühtegi tõendit, et Kostja oleks tasunud üüri, samuti ei nähtu ühtegi tõendit, et Võlgnik oleks Kostjale esitanud ühtegi arvet. Kostja esitas kohtule käsitsi koostatud arveldused, arve-saatelehed ning maksekorraldused nende tasumise kohta (I. kd, tl 105-117 pöördel), kuid hageja väitel olid need arved koostatud peale kohtusse pöördumist kostja poolt ning ei olnud tasutud. Arve-saatelehtedel on ainult direktori allkiri, vastuvõtja allkiri puudub. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 3 kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Poolte üürilepingu p-st 3.8 tulenevalt üür loetakse Üürniku poolt tasutuks selle laekumisel raha saaja arveldusarvele. Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et üür vaidlusalusel perioodil oli hagejale ülekantud. Maksekorralduse koostamine ei tõenda raha tegelikku ülekandmist. Kostja esitas väide, et poolte kokkuleppel hageja üürilepingust tulenev nõue tasus kostja üüritasu oma nõude tasaarvestamise teel võlgniku nõudega üüri osas. Vastavalt VÕS § 197 lg 1 p-le 2 kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. Hageja ei tunnista poolte kokkulepet tasaarvestuse kohta. VÕS §-st 198 tulenevalt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Tasaarvestuse avaldus on vastuvõtmist vajav tahteavaldus. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi lühend TsÜS) § 69 lg 1 esimesele lausele kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt 15(19)
Tsiviilasi nr 2-13-61857
väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja sai tasaarvestuse avalduse kätte, hageja seda ei tunnista, seega kostja vastuväited tasaarvestamise kohta jäid paljasõnalisteks. Vastavalt üürilepingu p-le 5.1 Üürnik on kohustatud õigeaegselt ja täies mahus tasuma käesoleva Lepingu punktis 3 määratud summad. Sama lepingu p 3.4 kohaselt Üürnik kohustub tasuma üüri ja kõrvalkulud hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu 20. kuupäevaks vastavalt Üürileandja poolt esitatud arvele. Vastavalt VÕS § 82 lg 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. Kohus on nõus hagejaga selles, et asjaolu, et hageja ei ole esitanud kostjale arveid üüri tasumiseks, ei vabasta kostjat üüri tasumise kohustusest. Üüri suurus ja selle tasumise tähtaeg oli lepinguga kindlaksmääratud. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Üürilepingu järgi kostjal tulnuks tasuda üüri alates 1.3.2010 kuni 30.4.2011, kokku 14 kuud. Igakuiselt kuulunuks tasumisele üür summas kokku 12 000 EEK ehk 766,94 eurot. Kostja on esitanud 22.06.2015 kohtuistungil väide, et osa hageja nõudest (mis on esitatud perioodil 2010 märts-november eest), on aegunud. TsMS § 436 lg 4 kohaselt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsÜS § 142 lg-le 1 õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Hageja nõue tuleneb 01.03.2010 üürilepingust, kostjal tulnuks tasuda üüri alates 1.3.2010 kuni 30.4.2011. Tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1 tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause, lg 2 ja lg 3 esimese lause kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Üür 2010 märtsi eest pidi olema tasutud hiljemalt 20. aprilliks 2010, seega alates 21.04.2010 muutus sissenõutavaks nõude üüri 2010 märtsi eest. Nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lg 3 esimese lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, seega kõikide 2010.a-l sissenõutavaks muutunud nõuete aegumistähtaeg algas
Tsiviilasi nr 2-13-61857
Kohus lähtus muuhulgas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.11.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-195-08 väljendatud seisukohast (p 11). VÕS § 101 lg 1 p 6 ja lg 2 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt üürilepingu punktile 8.1. on hagejal õigus nõuda viivist 0,5% õigeaegselt maksmata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Seisuga 22.06.2015 (kohtuistungi toimumise päev) viivis moodustas juba 26 306,04 €, kuid hageja, lähtudes hea usu põhimõttest, nõuab viivist põhinõude summa ulatuses - 10 737,16 €. Kuna kostja on jätnud hagejale tasutama üüri summas kokku 10 737,16 € käesoleva ajani, on põhjendatud hageja nõude üüri ja viivise tasumiseks ja kohus rahuldab selle. Nõue seoses raskeveokimaksuga Maksu- ja Tollamet nõuab hagejalt raskeveokimaksu tasumist Raskeveokimaksu seaduse § 3 lg 11 ja § 5 alusel, kuna hageja on Maanteeameti liiklusregistri andmebaasis märgitud sõidukite vastutavaks kasutajaks (I. kd, tl 41-43, 46). Maksu- ja Tolliamet nõuded esitatakse iga kvartal. Maksu- ja Tollamet nõuab hagejalt raskeveokimaksu tasumist järgnevatelt veokitelt: XXX. Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi andmetel nimetatud veokite omanikuks OÜ International Veod. Võlgnik on märgitud registris nimetatud sõidukite vastutavaks kasutajaks (I. kd, tl 34-40). Maksu- ja Tollamet nõuab Võlgnikult seonduvalt nimetatud sõidukitega raskeveokimaksu tasumist ja seda järgnevalt (OÜ International Veod omandis olevate sõidukite juurde on tehtud käsitsi vastav märge): 2010.a. 3.kvartali raskeveokimaks summas 8 100 EEK (517,68 €); 2010.a. 4.kvartali raskeveokimaks summas 8 100 EEK (517,68 €); 2011.a. 1.kvartali raskeveokimaks summas 517,30 EUR; 2011.a. 2.kvartali raskeveokimaks summas 487 EUR; 2011.a. 3.kvartali raskeveokimaks summas 559,70 EUR; 2011.a. 4.kvartali raskeveokimaks summas 555,70 EUR; 2012.a. 1.kvartali raskeveokimaks summas 525,40 EUR; 2012.a. 2.kvartali raskeveokimaks summas 525,40 EUR, 2012.a. 3.kvartali raskeveokimaks summas 593,60 EUR; 2012.a. 4.kvartali raskeveokimaks summas 660,00 EUR; 2013.a. 1.kvartali raskeveokimaks summas 660 EUR (I. kd, tl 28-33). Raskeveokimaksu seaduse (edaspidi lühend RVMS) § 3 lg 11 kohaselt raskeveoki kasutaja on raskeveokimaksu maksjaks, kui ta kasutab raskeveokit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ja tema nimi või nimetus, isiku- või registrikood ning elu- või asukoha aadress on kantud liiklusregistrisse. Nimetatud kande puudumisel maksab raskeveokimaksu raskeveoki omanik. RVMS § 5 lg 1 kohaselt raskeveokimaksu maksustamisperiood on kvartal. Seega raskeveokimaksu määramise õiguslikuks aluseks on sõiduki registreerimine liiklusregistris ning maksu arvestamise seisukohalt ei ole tähtis, kas isik on veokit kasutanud või mitte. Maksu- ja Tolliamet nõue (I. kd, tl 41-43) on SVŠ Veod OÜ pankrotimenetluses 17.7.2013.a. tunnustatud (I. kd, tl 133-134). Kohus ei nõustu kostja väitega, et pankrotihaldur pidi nõude kaitsmise koosolekul esitada vastuväide Maksu- ja Tolliameti nõudele, kuna hageja oli kantud liiklusregistrisse veokite kasutajaks ning asjaolu, et hageja ei olnud veokite kasutajaks, ei saanud kohtu arvates olla vastuväide esitamise asjaoluks.
17(19)
Tsiviilasi nr 2-13-61857
Kui hageja ei olnud tegelikult liiklusregistrisse kantud veokite tegelikuks asjaoluks, siis hageja juhatuse liikmed pidid teatama sellest registri pidajale ja paluda kustutada ennast registrist äriühingule kahju tekitamise vältimiseks raskeveokimaksu tasumise nõude näol. Äriseadustiku § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Jättes esitamata õigeaegselt avalduse registrisse, ei täitnud hageja juhatuse liikmed oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ja pankrotihaldur saab kaaluda vajadust nende vastu hagi esitamist osaühingule tekitatud kahju väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hagejalt nõutud raskeveokimaksu kostjale maksmapanemine ei ole põhjendatud ja kohus jätab selles osas hagi rahuldamata.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi on rahuldatud osaliselt. Kohus leiab õiglaseks jätta poolte menetluskulusid nende endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad kulud puuduvad. Hageja oli Viru Maakohtu 2.01.2014 määrustega (I. kd, 74-79 ja 80-83) vabastatud täielikult riigilõivu summas 850 euro tasumisest hagiavalduse esitamisel ja riigilõivu summas 50 eurot tasumisest hagi tagamise avalduse esitamisel ning hagi tagamise tagatise tasumise kohustusest. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 3 menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Kuna hagi on rahuldatud umbes 70% ulatuses (21 474,32 €) kostjalt tuleb mõista riigituludesse välja 70% kuludest, mille tasumisest oli hageja vabastatud. Hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamisel summas 850 eurot ja riigilõivu summas 50 eurot tasumisest hagi tagamise avalduse esitamisel, seega kokku 900 €, millest 70% on 630 €. Kostjalt tuleb mõista välja riigituludesse 630 €. TsMS § 179 lg 5, 7 ja 9 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohtulahendi alusel 18(19)
Tsiviilasi nr 2-13-61857
riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut. Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 07.06.2016 kohtuotsusega.
19(19)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.