Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Pavelson
Otsuse avalikult teatavaks- 31. jaanuar 2018, Rapla tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-17-14436
Tsiviilasi
K H hagi M K vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2 115 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja K H (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xx x-x, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxx), seaduslik esindaja N K (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht sama, e-post). Kostja M K (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx x-xx, xxxxxxxxx, xxxxx-xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx maakond, e-post).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Välja mõista M K alates 31.01.2018 elatis K H ülalpidamiseks igakuiselt kehtivas miinimummääras, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse poolt sätestatud kuupalga alammäära, kuni tütre, K, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni. Menetluskulud jätta M K kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist. M K võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Hageja esindaja palub kostjalt välja mõista lapsele K H elatis miinimummääras. Kostja seisukoht Kostja kohustus kirjalikult vastama 18.10.2017. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Tartu Maakohtu 14.06.2016 määrusega kinnitas kohus K H esindaja M K ja N H vahel sõlmitud kompromissi järgmistel tingimustel: lõpetada tsiviilasjas nr. 2-11-56225 M K hageja kasuks välja mõistetud elatise nõue alates 11.03.2016 K H ülalpidamiseks. N H kohustub tasuma igakuiselt 15-ks kuupäevaks elatist 100 eurot lapse K H kasuks tema ülalpidamiseks alates 01.04.2016 kuni lapse K H täisealiseks saamiseni. Elatis kuulub tasumisele M K kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-s. Pooled on kokku leppinud, et M K on ainuõigus alaealisele lapsele K H kokkulepitud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks alaealise lapse K H ülalpidamiseks. Pärnu Maakohtu 27.12.2017 määrusega lõpetas kohus alates 01.12.2016 Tartu Maakohtu 14.06.2016 määrusega määratud N K (N H) elatise maksmise kohustuse tütre, K H kasuks. Kohtumäärus jõustud 30.01.2018. Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui lapse K H isa, kohustatud teda ülal pidama. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates 01.01.2018 250 eurot. Hageja taotleb elatise väljamõistmist miinimummääras, seega puudub tal kohustus tõendada ülalpidamisele tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda lapse ülalpidamist toetada hagetud määras. Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Lähtudes lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis
miinimummääras igas kuus alates 31.01.2018. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 2 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Pavelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.