Perekonnaõigus › Abielulahutus

Tsiviilasi nr 2-17-16492

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.jaanuar 2018.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-16492

Tsiviilasi

XXX hagi XXX vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

30.01.2018.a

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja

RESOLUTSIOON

Kohus otsustas: Lahutada XXX ja XXX abielu, mis sõlmiti 08.04.2011.a Küprose Vabariigis XXX’es. Menetluskulude jaotus Abieluasjas kantud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebekord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja kostja seisukoht Hageja XXX esitas 03.11.2017.a kohtule hagiavalduse abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielulised suhted mais 2016.a. Üks abielupooltest ei ela enam Eestis. Hageja palub abielu lahutada. Hageja kohtuistungil jäi abielu lahutamise nõude juurde. Hageja seletas, et kooselu kestis aastatel 2006 – 2016 kevadeni. Tutvuti ja abielluti Küprosel. Algul

Tsiviilasi nr 2-16-6014

elatis koos Küprosel ja hiljem Eestis. 2016.a suvel lahkus kostja lõplikult Eestist. Lapsi käib ta vaatamas mitu korda aastas. Kostja XXX kirjalikus vastuses kohtule kinnitas, et on abielu lahutamisega nõus. Kohtu põhjendused ja järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Kohus pidas võimalikuks vaidluse sisulist lahendamist. Kohtu arvates on hagi aluseks olevad asjaolud piisavalt välja selgitatud. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta; lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi; lg 3 kohaselt kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Mõlemad pooled kinnitasid, et soovivad abielu lahutada. Hageja seletusest ilmneb, et abielulised suhted lõppesid kevadel 2016.a, seega peaaegu kaks aastat tagasi. Pooled ei soovi abielusuhteid taastada. Eeltoodust tulenevalt lahutab kohus poolte abielu. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.