lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-747/26

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.07.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-747/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
13.07.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1767
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 150 lg 4PankrS § 11PankrS § 23 lg 4PankrS § 27PankrS § 29 lg 1PS § 152TsMS § 138 lg 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 143Asja läbivaatamise kuludTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-747/22Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja06.04.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Margo Klaar, Reet Allikvere

Määruse tegemise aeg ja koht

13.07.2015, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-747

Tsiviilasi

MF avaldus Porpra väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.04.2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MF määruskaebus

Menetlusosalised, nende esindajad

Avaldaja/võlausaldaja MF (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XX-XX

XXXXXXX)

OÜ

pankroti

Võlgnik Porpra OÜ (registrikood 11419995, asukoht Paldiski mnt 22-2, 10149 Tallinn), ajutine pankrotihaldur Sirje Tael Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Jätta Harju Maakohtu 06.04.2015 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Menetluse käik

1.MF (võlausaldaja) esitas 16.01.2015 Harju Maakohtule avalduse Porpra OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. 03.02.2015 määrusega määras kohus ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Taela.
2.Harju Maakohtu 03.02.2015 määrusega kohustati võlausaldajat tasuma kohtudeposiiti ajutise halduri tasu 400 eurot. 24.03.2015 määrusega anti võlausaldajale täiendav tähtaeg ajutise halduri tasu 400 euro tasumiseks. 31.03.2015 tasus võlausaldaja ajutise halduri tasu 400 eurot.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.08.20262-24-4208/24Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 12.08.20262-26-16861/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-23-1915/20Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 11.08.20262-26-16862/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-26-9325/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.08.20262-26-7940/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 663Määruskaebuse menetlemine maakohtus
3.26.02.2015 esitas ajutine pankrotihaldur aruande, mille kohaselt võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik ei ole ajutisele haldurile selgitanud maksejõuetuse

põhjuseid. Ajutisel halduril ei ole võimalik üheselt selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjuseid ning selle kujunemise aega, kuna võlgnik ei ole vastanud ajutise halduri järelpärimisele ning ajutisel halduril puuduvad võlgniku raamatupidamisdokumendid alates 2012. aastast. Võlgnikul on maksuvõlg tekkinud alates 11.03.2013, töötajatel on enamus saamata jäänud tasusid 2013. aasta lõpust ja 2014. aasta algusest. Ajutine haldur märgib, et võlgniku juhatuse liikmed võivad olla äriühingu tegevuse üle viinud äriühingusse OÜ Areston Infra, mis asutati 18.12.2013, st ajal, kui võlgnikul tekkis võlgnevuse töötajate ees. Nimetatud äriühingule on võõrandatud ka võlgnikule kuulunud kolm sõidukit. Kui võlausaldaja tasub kohtudeposiiti summa raugemise vältimiseks, tuleb edaspidises menetluses anda hinnang sõidukite võõrandamise tehingule ning sellele, kas tehing võib olla tagasivõidetav. Võlgniku endised ja praegune juhatuse liige on rikkunud hoolsuskohustusena raamatupidamise korraldamise kohustust. Seisuga 29.01.2015 on võlgniku kohustused 319 339,37 eurot, võlgniku vara väärtus on 0,04 eurot, seega on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik on maksejõuetu pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 tähenduses ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.

4.Ajutine haldur on palunud kohtul määrata kindlaks ajutise halduri tasu 664 eurot, millele lisandub käibemaks 132,80 eurot (kokku 796,80 eurot). Ajutisel halduril on kulunud ülesannete täitmisele aega 9,5 h.
5.09.03.2015 kohtumäärusega määras kohus, et võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutel on võimalus tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot kohtu deposiiti hiljemalt 23.03.2015. Kohtu määratud tähtpäevaks kohtu deposiiti kohtu määratud summat ei tasutud.
6.13.03.2015 esitas Maksu- ja Tolliamet taotluse, milles palus võlgniku pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata pikendada võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni. Esimese astme kohtu määrus
7.Harju Maakohtu 06.04.2015 määrusega - lõpetati võlgniku pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; - rahuldati Maksu- ja Tolliameti 13.03.2015 taotlus võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaja edasilükkamiseks kuue kuuni ning kohustati Maksu- ja Tolliametit tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks 396,25 eurot; - vabastati ajutine pankrotihaldur Sirje Tael kohustustest alates võlgniku äriregistrist kustutamisest; - määrati võlgniku dokumentide hoidjaks VT; - määrati ajutise pankrotihalduri Sirje Taela tasu suuruseks 490 eurot (millele lisandub käibemaks 98 eurot), kokku 588 eurot; - määrati, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb maksta Sirje Taelale välja ajutise halduri tasu ja kulutused summas 400 eurot võlausaldaja poolt 31.03.2015 Rahandusministeeriumi tagatiste kontole makstud deposiidi arvelt; - mõisteti MF-lt Sirje Taela kasuks välja ajutise halduri tasu ja kulutused summas 188 eurot; - jäeti menetluskulud võlgniku kanda ning mõisteti võlgnikult võlausaldaja kasuks välja pankrotimenetluse kulud summas 588 eurot.
8.Maakohus tuvastas ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Kolmandad isikud ei ole pankrotimenetluse kulude katteks

tasunud kohtu deposiiti kohtu määratud ettemaksu. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (PankrS § 29 lg 1).

9.Ajutisel halduril on kulunud oma ülesannete täitmiseks 9,5 h, milline aeg ei ole kohtu hinnangul ülesannete täitmiseks vajalik ja põhjendatud. Kohus arvestab ajakulu hindamisel esitatud materjalide sisu ja mahtu, samuti asjaoluga, et võlgnik ei esitanud raamatupidamise dokumente ja ajutine pankrotihaldur piirdus päringute tegemisel üksnes krediidiasutustega ja riiklike registritega. Kokku on põhjendatud ajutise halduri tasu 7 h x 70 eurot= 490 eurot (millele lisandub käibemaks 98 eurot), s.o 588 eurot.
10.Võlgnikul vahendid kulude kandmiseks puuduvad, mistõttu kuuluvad ajutise halduri tasu ja kulutused väljamõistmisele võlausaldajalt (PankrS § 150 lg 4). Võlgnikul rahaliste vahendite puudumise korral peab võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel arvestama võimalusega, et pankrotimenetluse kulud võivad jääda tema kanda.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel jäävad menetluskulud võlgniku kanda. Menetluskuludeks on ajutise halduri tasu 490 eurot (millele lisandub käibemaks 98 eurot), kokku 588 eurot. Määruskaebus
12.MF esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega mõisteti võlausaldajalt välja ajutise pankrotihalduri tasu 588 eurot.
13.Kaebaja puhul on tegemist võlgniku töötajaga, kellele võlgnik jättis tasumata töötasud ja hüvitised. Kaebaja eesmärgiks pankrotiavalduse esitamisel oli saada töötuskindlustuse seaduse (TkindlS) § 21 lg 2 p-des 1 või 2 nimetatud tõend, mille esitamise korral on kaebajal õigus saada Töötukassalt ettenähtud hüvitisi. Sellise tõendi saamiseks on kaebaja sunnitud panustama märkimisväärseid rahalisi vahendeid (ajutise halduri tasu, mille suurus ei ole kaebajale ettenähtav ja kulud õigusabile) ja kulutama ajalist ressurssi.
14.Praeguses olukorras tuli kohtul jätta tähelepanuta pankrotiseaduse regulatsioon, mis võimaldab jätta pankrotimenetlusega kaasnevad kulutused võlausaldaja kanda ning sellised sätted (PankrS § 11, PankrS § 27 ja PankrS § 150) tuleb jätta vastavas osas kohaldamata. Vaid selliselt on võimalik tagada olukord, milles riik on täitnud põhiseaduse (PS) §-s 14 sätestatud kohustuse ja mille tulemusel oleks tagatud kaebajale seadusega (TkindlS) ettenähtud hüvede saamine ilma, et viimane peaks tegema selleks märkimisväärseid kulutusi.
15.Antud küsimuses on õiguskantsler juba 2013. aastal pöördunud vastutavate valitsusalade ministrite poole (lisa 1 – õiguskantsleri märgukiri) ning märkinud, et tema hinnangul on olukord, milles töötaja peab kandma TkindlS sätestatud hüvitiste saamiseks pankrotimenetlusega kaasnevaid kulutusi ja/või selliste kulutuste ülemmäära ei ole kehtestatud, võib olla Põhiseadusega vastuolus. Muuhulgas on õiguskantsler märkinud ka järgnevat – „Teiseks võimaluseks oleks katta sellistel juhtudel pankrotimenetlusega seotud kulud töötaja majanduslikku olukorda arvestades täielikult või osaliselt avalikest vahenditest. Pankrotiseadus küll võimaldab ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste teatud osas hüvitamist riigi vahenditest, kuid need alused on väga piiratud. Nimelt näeb PankrS § 23 lg 4 ette riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri tasu hüvitamise üksnes juhul, kui pankrotimenetlus on algatatud võlgniku (mitte võlausaldaja) avalduse alusel. Sellisel juhul seab sama normi teine lause riigi hüvitatavatele kuludele ka ülemmäära, milleks on 397 eurot koos seaduses ette nähtud maksudega, välja arvatud sotsiaalmaks. Ka kohtupraktikas mööndakse, et riigi kanda töötaja kui võlausaldaja algatatud pankrotimenetluse kulusid jätta ei saa. Samas

on kohtud siiski mõnel juhul mõistnud ajutise pankrotihalduri kulud välja ka riigi vahenditest, jäädes PankrS § 23 lg 4 lauses 2 sätestatud summa piiridesse. Seega valitseva tõlgenduse järgi võimalus sellisel juhul kulusid riigile panna puudub. Isegi juhul, kui eeldada, et kulude hüvitamine avalikest vahenditest on osaliselt võimalik, on see piiritletud maksimaalselt 397 euroga. Nagu kohtud ise on oma praktikas ajutise pankrotihalduri tavapärase tasu suurust analüüsides leidnud, ei saa see summa katta pankrotihalduri kulusid isegi väikesemahulise pankrotimenetluse korral. Eelnevast tulenevalt on kohtu kaalutlusõigus selle otsustamisel, kas töötajast võlausaldajalt pankrotimenetluse alustamisel deposiitmakse tegemist nõuda või mitte, olulisel määral piiratud, sest ajutisel pankrotihalduril on õigus saada oma töö eest tasu ning selleks vajalikku raha pole kehtivat seadust arvestades tihti võimalik saada muudest allikatest kui võlausaldajalt. Seetõttu tuleb minu arvates hinnata, kas arvestades töötajast võlausaldaja olukorda ning tema tegelikku eesmärki pankrotimenetluse alustamisel – saavutada endale seadusega ette nähtud hüvitise väljamaksmine – võib kehtiv regulatsioon rikkuda tema põhiõigusi ja –vabadusi.“

16.Seega, olemasolevast kohtupraktikast lähtuvalt, on kohtud mõistnud ajutise pankrotihalduri kulud välja ka riigi vahenditest, jäädes PankrS § 23 lg 4 lauses 2 sätestatud summa piiridesse. Seega pidanuks kohus hindama, kas ka antud juhul võisid esineda sellised asjaolud ning kaaluma kulude jaotamist vähemalt selliselt, et kaebaja kanda jäävad üksnes kulud, mis ületavad eelmainitud sättes kehtestatud ülemmäära (397 eurot). Kohus oleks pidanud jätma vastavad pankrotiseaduse sätted PS § 152 alusel kohaldamata. Pankrotiseadus ei pane kohtule otsest kohustust jätta pankrotimenetlusega kaasnevad kulud võlausaldaja kanda.
17.Maakohtu määrus on põhjendamatu tasu 188 eurot väljamõistmise osas. Kuigi kohus on viidanud PankrS § 150 lg-le 4, ei ole kohus märkinud, millised on need asjaolud, mis lubaksid kulud jätta kaebaja kanda. Selliseks põhjenduseks ei saa olla näiteks väide, mille kohaselt pidi kaebaja teadma, et pankrotimenetlusega kaasnevad ka kulud. Menetluse edasine käik
18.Ajutine pankrotihaldur leidis, et maakohtu määrus oli põhjendatud.
19.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 18.06.2015 kirjaga vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
21.Võlausaldaja vaidlustab maakohtu määruse temalt ajutise halduri tasu väljamõistmise osas. Maakohus mõistis võlausaldajalt ajutise halduri kasuks tasu välja PankrS § 150 lg 4 alusel, mille kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Maakohus tuvastas, et võlgnikul vahendid kulude kandmiseks puuduvad ja ajutine haldur on õigustatud tasu saama, mistõttu oli ainus võimalus kulud välja mõista võlausaldajalt. PankrS § 23 lg 4 ei ole antud asjas kohaldatav, kuna see puudutab üksnes võlgniku avalduse alusel alustatud menetlust.
22.Ringkonnakohtu arvates puudub alus põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamiseks. Asjassepuutuv säte, mis kuulub antud asjas kohaldamisele ja mille kohaldamist on vaidlustatud, on PankrS § 150 lg 4, mis oma üldise iseloomu tõttu iseenesest ei kahjusta avaldaja põhiseaduslikke õigusi.
23.Ringkonnakohtu arvates ei riku kehtiv regulatsioon töötajast võlausaldaja õigusi ega piira talle seadusega ette nähtud hüvitise väljamaksmist. Kui võlausaldajal puuduvad materiaalsed võimalused menetluskulude kandmiseks, on tal võimalik taotleda riigilt menetlusabi nii pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu tasumiseks kui ka ajutise halduri tasu maksmiseks vastavalt TsMS 6.jaos sätestatule. Ringkonnakohtu hinnangul on ajutise halduri tasu näol tegemist asja läbivaatamise kuluga (TsMS § 143), mis kuulub kohtukulude alla (TsMS § 138 lg 2). Olemuselt on tegemist spetsialisti arvamusega, mis on vajalik võlgniku majandusliku olukorra hindamiseks ja ajutise halduri aruanne on dokumentaalne tõend. Antud asjas selgitas maakohus oma 24.03.2015 määruses (tl 43) avaldajale, et juhul, kui ta ei suuda ajutise halduri tasu oma majandusliku seisundi tõttu tasuda, on tal võimalik esitada kohtule menetlusabi taotlus. Avaldaja ei ole pidanud vajalikuks sellise taotluse esitamist. Kui äriühing ei suuda oma töötajatele enam palka maksta ja see suutmatus ei ole ajutine, on äriühingu juhatus ise kohustatud viivitamatult esitama pankrotiavalduse kohtule (Äriseadustiku § 180 lg 51). Kui juhatuse liige on jätnud oma seadusest tuleneva kohustuse täitmata ja võlausaldaja selle tõttu kahju kannab, saab võlausaldaja nõuda pankrotimenetluse kulusid juhatuse liikmelt kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel.
24.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.08.20262-26-12873/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.08.20262-19-16695/89Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval