Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Tsiviilasi nr 2-17-13361

Jätta menetluskulud poolte endi kanda - alus TsMS § 163 lg

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt on hagejate seaduslikul esindajal E.`al ja kostjal kolm ühist last A., B. ja C.. Kostjaga ei ole võimalik kokku leppida elatise tasumises ja mis summas ning hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis alates 01.08.2017.a. iga lapse kohta seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras. Elatis kanda laste seadusliku esindaja kontole. Kostja kirjalikud vastuväited hagile Kostja kirjalikus vastuses tunnistas hagi osaliselt, sest kostja on elatist tasunud ning hagejatega seotud kulud kandnud vastavalt vajadusele. Kostja on ostnud hagejatele mööbli (voodid, kapid; sh voodid kahel korral, kuivõrd hagejate seaduslik esindaja viis eelmised ära kolides endaga kaasa ja laste tubadesse tuli osta uued) , arvutid, mängukonsoolid ja mängud, mis on hagejate valduses ja kasutada. Seega on kostja teinud märkimisväärseid kulutusi hagejatele vajaminevatele ja hagejate kasutuses olevatele asjadele ning seeläbi lisaks hagejate seaduslikule esindajale antud rahale ka elatist tasunud (ostnud peale lahku kolimist lastele ka jooksvalt süüa). Kostja taotleb eelnevalt märgitud kulutuste arvestamist tasutud elatisena. Kostja leiab, et igakuine elatise maksmine hagejatele ei ole põhjendatud, sest ka kostja teeb jooksvalt kulutusi hagejate ülalpidamiseks ning soovib seda teha ka edaspidi. Kostja selgitab kohtule, et hagejate seaduslik esindaja E. ning kostja otsustasid oma abielu lahutada esitades selleks 06.07.2017 avalduse Pärnu Maavalitsusele. Hagejate seaduslik esindaja ja kostja elavad lahus alates 21.07.2017, mil E. kolis hagejatega kostja D.ale kuuluvast elamust välja. Kuni kooselu lõpuni pidas kostja hagejaid üleval, s.o tasus kõikide hagejatega seotud kulude eest. Veelgi enam- hagejad käisid ka peale kooselu lõppu kuni kostja tööle sõiduni kostja juures ning olid siis kostja ülalpidamisel. Kostja on esitanud avalduse tsiviilasjas nr 2-17-11301 suhtluskorra kehtestamiseks (vaidlus Pärnu Maakohtus pooleli). Hagejate seaduslik esindaja ja kostja leppisid lahku kolides kokku, et kuna kostja töötab XXXXXXXXXXX-s (töökoha asukohaga väljaspool Eesti Vabariiki iga kolme kuu jooksul kahel järjestikusel kuul), siis jäävad ühised lapsed seadusliku esindaja kasvatada. Kostja taotleb tsiviilasjas nr 2-17-11301 seoses asjaoluga, et kostja on tööga seotult väljaspool Eesti Vabariiki

Tsiviilasi nr 2-17-13361 kaks kuud järjest, ühe kalendrikuu hagejatega veetmist. Seega juhul, kui tsiviilasjas nr 2-1711301 kohus otsustab, et kostja avaldus kuulub rahuldamisele kasvõi osaliselt, s.o isegi näiteks kahe nädala osas kolme kuu kohta määratakse hagejad elama kostja juurde, siis tuleb eeldada, et kostja kannab sellel ajal kõik hagejatega seotud kulutused. Nimetatud asjaolu annab aluse elatise summat vähendada proportsionaalselt lahus elava lapsevanema ehk kostja poolt hagejate kasvatamise ja hoolitsemise ajaga. Kostja leiab, et antud juhul esinevad küllaldased alused PKS § 101 lg 1 sätestatud määrast väiksema elatise väljamõistmiseks. Hagejad on taotlenud PKS § 101 lg 1 sätestatud määras elatise väljamõistmist kostjalt, mis arvestades kehtivat alampalga määra teeb 235 eurot iga hageja kohta ühes kuus ehk kokku kostja ülalpidamiskohustuse suuruseks 705 eurot. Kostja sissetulekute suuruseks perioodil 01.04.2017 – 20.09.2017 kokku 8694,12 eurot, millest 16,20 on juhuslik tulu ehk vararaua müügilt AS-le Kuusakoski. Kostja selgitab, et eelneva arvutuskäigu juures ei ole kostja arvestanud tööandjalt laekuvate majandusrahade kannetega põhjusel, et need ei ole mõeldud kostjale vaid kantud kostja kontole nende sihtotstarbeliseks kasutamiseks maksmisel tööandja sõidukiga seotult sadama passide, autopesu ja autoparklate jms teel ettetulevate jooksvate kulude eest. Seega sissetulekud tööga seotult on kokku 8677,92 eurot / 6 = 1446,32 eurot. Samas moodustab valdav osa viidatud sissetulekutest lähetuskulude kompensatsioon (s.o kulud majutuseks ja suurenenud toidukuludeks, mis komandeeringus ette tulevad) ning ka seda ei ole õige arvestada teenitavaks ning vabalt kulutamiseks jäävaks summaks, mille arvelt oleks võimalik elatist tasuda. Nii nagu juba eespool mainitud, siis juhul, kui kostjat kohustataks igale hagejale tasuma kehtiva PKS § 101 lg 1 määras, s.o 235 eurot kuus (s.o kokku 3 x 235 eurot = 705 eurot), siis peaks kostja elatist tasuma ühes kuus 196,68 eurot suuremas summas, kui on tema töötasu (töötasu suurus netotasuna 508,32 eurot kuus). Töökoha vahetus kostja elukoha asukohta arvestades ei ole võimalik ega aita kaasa ka sissetuleku suurenemisele, sest kohapealsed ja lähiasulates olevad töökohad ei võimalda sugugi suuremat teenistust. Igakuised vältimatud väljaminekud kostjal on seotud kommunaalmaksete, elektrienergia, sidekulude (sisaldavad telefoni kuumakset B.ale), kindlustusmakse ja liisinguga. Kostja elab koos oma pensionärist isaga ning seetõttu võiks kommunaalkulud (elekter ja prügivedu) jagada küll kaheks, kuid vaatamata sellele, on igakuised vältimatud kulud, mida kostja on sunnitud säästma lähetuskulutustelt igapäevaeluga toimetulekuks märkimisväärsed. Kostja arvates tuleb seetõttu eriti kaaluda elatisemäära vähendamist PKS § 102 lg 1 alusel. Seega esineb kahtlemata alus elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 1 alusel riiklikult makstavate lastetoetuste võrra ning kostja seda ka taotleb. PKS § 101 lg 1 sätestatu kehtib nimelt ajast, mil lastetoetused ühele lapsele jäid alla 20 euro. Käesolevaks ajaks on olukord kardinaalselt muutunud, sest kolme lapsega vanem saab peretoetust kokku 500 eurot ühes kuus, ehk siis kui jagada see summa kolmega (3 last) on tulemuseks 166,67 eurot, siis saab üks laps võrreldes 2010.aasta 1.juuliga (s.o aeg, mil hakkas kehtima uus perekonnaseadus) enam kui 140 eurot rohkem riiklikku toetust (s.o kui arvestada et 166,67 eurot on 100% siis 20 eurot on sellest 12,9% ning kokkuvõtvalt on käesoleval ajal lastetoetus ühele lapsele võrreldes PKS § 101 lg 1 kehtestatud ajaga kolmelapselise pere ühele lapsele suurenenud 100%-12,9% ehk 87,1 %). Seega oleks põhjendatud elatise määr ühe hageja kohta mitte suuremas ulatuses kui 235-140 eurot = 95 eurot ühes kalendrikuus ja protsentuaalses ulatuses oleks see summa veelgi väiksem. Samas võttes arvesse Statistikaameti andmeid, millele ülal viidatud Riigikohtu otsuses viidatud, on lapse tegelik keskmine ülalpidamise kulu 280 eurot kuus, mis teeb ühe lapse kohta elatise maksmisel mitte rohkem kui 140 eurot kuus. Hagis on esitatud elamiskulud jagatuna kolmele hagejale, kuid hagist ei nähtu, kas arvestuskäigu juures on arvestatud ka hageja seadusliku esindaja kulusid. Lisaks ei nähtu hagist kas ja kuidas on kulude arvestuses arvestatud tasuta koolitoiduga. Esitatud koondist ja kostjale teadaolevast hageja sissetulekumäärast tulenevalt (ca 800 eurot kuus) saab järeldada muuhulgas seda, et juhul kui kulud on sedavõrd suured nagu näidatud, on kostja omapoolset kohustust täitnud, sest vastasel juhul ei oleks hagejate seaduslikul esindajal võimalik selliseid kulutusi hagejatele teha, nagu hagis märgitud. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ulatuses , mis ületab 140 eurot kuus ühe hageja kohta. Jätta menetluskulud hagejate kanda kui nad ei nõustu kostja poolt pakutud mõistliku kompromissiga.

Tsiviilasi nr 2-17-13361

Menetluse käik Eelistungil 11.12.2017 hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada. Eelistungil 11.12.2017 kostja esindaja algselt väitis , et kostja on võimeline tasuma elatist 160 eurot lapse kohta kuus , kuid tagasiulatuv elatise nõue ei ole põhjendatud. Eelistungi lõpus kostja lepinguline esindaja leidis, et kostja ei ole võimeline tasuma elatist 160 eurot lapse kohta kuus. Kohus jätkas poolte nõusolekul asja lahendamist kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja täienduste, tõendite ja taotluste esitamiseks, määras eelmenetluse lõpptähtaja ning kohtuotsuse teatavakstegemise aja. 29.12.2017.a. kirjalikus seisukohas kostja palus jätta hagi osaliselt rahuldamata s.t. määrata väljamõistetava elatise suuruseks 140 eurot ühe lapse kohta kuus ja jätta elatis välja mõistmata Pärnu Maakohtu 18.10.2017.a. kohtumääruses tsiviilasjas 2-17-13301 p.1.1 ja 1.3 määratud ajaperioodi eest ning jätta tagasiulatuv elatise nõue rahuldamata. Otsuse kirjeldavat osa on lihtsustatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 sätetele. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ,asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ja esitatud tõenditega ning hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. E.`al ja D.`al on 3 alaealist last: A., sündinud xxxxxxxxxxx.a., B. sündinud xxxxxxxxxxx.a. ja C. sündinud xxxxxxxxxxx.a. Lapsed elavad alaliselt ema E.`a juures. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimese lause järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. PKS § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks. PKS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PKS § 99 lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning vaid mõjuval põhjusel võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks ülalpidamist anda muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal 2017. a 235 eurot ja alates 01.01.2018.a. 250 eurot lapse kohta kuus ). Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist alates 01.08.2017. a. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd elatist nõutakse antud juhul miinimummääras, ei ole kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt üldse vajalik tõendada lapse vajaduste loetelu. Kehtiva seaduse kohaselt on käesoleval aastal ühe lapse eeldavatav ülalpidamiskulu 500 eurot kuus arvestades , et lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal

Tsiviilasi nr 2-17-13361 vanemal ja vanemate kohustus on eelduslikult võrdne (üks vanem 250 eurot + teine vanem 250 eurot). Seetõttu ei ole hagejatel vajalik tõendada enda kulutusi ühes kuus. PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg.2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud sätte mõjuvate põhjuste loetelu ei ole lõplik. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Kohus peab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hindama, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimum elatisest väiksema elatise väljamõistmiseks. Riigikohtu 09.06.2017 otsuse 3-2-1-35-17 p 28.3. kohaselt „mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära võib olla muu hulgas see, et laps elab mingi osa ajast lahuselava vanema juures. Kui elatist nõutakse miinimummääras, võib eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt osas, mis vastab kulutustele, mis tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks teha, arvestades aega, mille laps veedab tema juures“. Pärnu Maakohtu kohtumäärusega 2-17-11301/18.10.2017.a. on kinnitatud E.`a ja D.`a kokkulepe , mille p. 1.1. kohaselt lapsed veedavad isaga üle kahe kalendrikuu kaks järjestikust nädalat, olles sel ajal isa elukohas Xxxxxxxxxxxs. Lisaks kahel järgneval nädalavahetusel on lapsed isa juures. Täpsemad kuupäevad ja kellaajad laste üleandmiseks lepivad vanemad kokku iga kord eraldi vastavalt olukorrale SMS v. e-kirja teel. Avaldajal on õigus lastega kohtuda eelpoolnimetatud aegadest erinevalt , kui pooled on selliselt eelnevalt kokku leppinud. Seega keskmiselt on lapsed isa juures kolme kuu jooksul kokku 2 nädalat + 4 päeva s.o. 18 päeva , mis kolme kuu peale jaotatuna teeb 6 päeva kuus s.o. ca 20 % kuust. Sel ajal kannab laste isa lastega seotud kulud. Samas kostja ei ole tõendanud, et on kandnud antud perioodil kulutusi laste riietele ja jalanõudele v.a. enne tsiviilasjas 2-17-11301 kompromissi sõlmimist s.o. 29.09.2017.a. ostetud jope tütar C.`ale summas 29.90 eurot. Hagejate esindaja eelistungil selgitas, et riided lastele ostis isa siis kui nad elasid veel koos. Oli juhus kui lapsel läks jope lukk katki ja isa lasi lapsel kodujopega kooli minna . Tema ostis lapsele uue jope (tl.48). Siiski esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära aja eest , mil lapsed viibivad isa juures. Kostja on elatise vähendamise alusena viidanud ka sellele, et hagejad saavad peretoetust summas 519.18 eurot kuus. Vastavalt Perehüvitiste seaduse § 17 lg.3 lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 50 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot (kehtinud kuni 31.12.2017) ja alates 01.01.2018.a. pere esimese ja teise lapse kohta 55 eurot ja kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 lg.2 järgi on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 eurot. PHS § 18 lg.1p.3 kohaselt lapsehooldustasu saamise õigus on ühel vanematest, kes kasvatab kolme v. enamalapselises perekonnas kolme v. enamat

Tsiviilasi nr 2-17-13361 lapsetoetust saavat last- 19,18 eurot iga kolme – kuni kaheksa-aastase lapse kohta. C. sai xxxxxxxxxxx.a. 8 aastaseks. Riigikohtu 22.03.2017 otsuse 3-2-1-174-16 p. 13 kohaselt „Kohtule ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, et elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt. riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esile toodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad „. Antud Riigikohtu lahendi p.14 kohaselt perekonnaseaduse sätetest ei tulene , nagu võiks kohus PKS § 101 lg.-s1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on PHS alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg.-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra , siis oleks see selliselt ka sätestatud , sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohtu arvates kostja on võimeline tasuma elatist igale lapsele 150 eurot kuus. Kostja ise on olnud nõus elatist tasuma 140 eurot lapse kohta kuus. Kostja töötab Tschudi Road Transport OÜ-s. Kostja pangakontole laekub töötasuna igakuuliselt keskmiselt 508.32 eurot. Tegelikult laekub tööandjalt ka muid makseid nimetusega „lähetusaruanne“, „majandusraha“, „majandus“ (tl.23-29). Kokku on perioodil 01.04.2017- 20.09.2017.a. kostja kontole laekunud raha kokku 9395.07 eurot. Kostja enda selgituste kohaselt on aga valdav osa lähetuskulude kompensatsioon. Nimetatu on osaliselt õige, kuid kohtule esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt nimetatud summasid on kostja suures osas kasutanud ka enda elamiskuludeks. Seega kostja sissetulekud , mida tal on võimalik kasutada s.h. elatise tasumiseks , on suuremad, kui 508.32 eurot kuus. Nimetatut tõendab ka see, et kostja ise on nõus elatusraha tasuma 140 eurot lapse kohta kuus. Kohus leiab arvestades kostja sissetulekuid ja seda , et lapsed viibivad keskmiselt 6 päeva kuus isa juures ja 3 last kokku saavad peretoetusi eelpoolnimetatud ulatuses siis antud juhul tuleb vähendada lastele makstavat elatusraha ja määrata ühe lapse elatusraha suuruseks 150 eurot kuus. Seega alates 01.02.2018.a. tuleb kostjal elatist tasuda 150 eurot lapse kohta kuus, kuid mitte vähem kui 60 % perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäärast kuni laste täisealiseks saamiseni. PKS § 100 lg.4 järgi elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette s.t. jooksva kuu eest kuu alguseks. Hagejad on hagi kohtule esitanud 08.09.2017.a. ja hagejate elatise nõue on alates 01.08.2017.a. PKS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kostja on maksnud hagejatele elatist alates 01.08.2017.a. kuni käeoleva ajani järgmiselt : 2017 aastal augustis 207 eurot, septembris 207 eurot, oktoobris 207 eurot, novembris 335 eurot, detsembris 350 eurot ja 2018 aastal jaanuaris 340 eurot s.o. kokku 1646 eurot. Arvestades , et elatise tasumise kohustus 2017.a. oli lapse kohta 235 eurot kuus arvestab kohus elatise tasumise kohustusena 2017 aasta eest 140 eurot lapse kohta kuus ja jaanuaris 2018.a. 150 eurot lapse kohta kuus. Tasumise kohustus 3 x140 = 420 eurot kuus x 5 kuud = 2100 + 3x 150 = 2550 eurot – tasutud 1646 eurot =904 eurot. Kohus arvestab kostja poolt vahetult laste ülalpidamiseks tehtud kulutusi s.o. laste telefoniarved kokku 3x 4.97= 14.91 eurot kuus x 6 kuud = 89.46 eurot (tl. 126-127). Magamistarbed tekid ja padjad ostetud 3 komplekti kokku 117 eurot (tl. 123) , kirjutuslaud 127 eurot (tl.119) ja 2 kirjutuslauda 119.80 eurot, 3 voodit 594 eurot (tl. 122) ja kirjutuslaua

Tsiviilasi nr 2-17-13361 tool 37.90 eurot (tl.121). 2 kirjutuslaua kuludokumenti summas 119.80 eurot ei ole kostja kohtule esitanud. Hagejate seaduslik esindaja kohtu korraldaval eelistungil on kostja poolt ostetud mööbli ja vooditarvete kulu õigeks võtnud summas kokku 500 eurot, kuna mööbli oleks võinud osta kasutatud ja uued vooditarbed. Seega kohus arvestab elatise võlgnevusest kõigi laste puhul maha kokku 500 eurot. Kohus arvestab veel seda, et kui kostja ostis oma elukohta lastele mööblit (voodid, kirjutuslauad, kirjutuslaua tool) ja vooditarbeid (padjad, tekid) siis nendel kuudel olid ka laste ülalpidamiskulud ilmselt suuremad kui elatise miinimummäär, sest tegemist on ühekordsete suurte kuludega. Samuti on õiged hagejate seadusliku esindaja seisukoht , et võimalik on osta kasutatud mööblit ja väiksema hinna eest. Seega on põhjendatud mahaarvamised kõigi laste puhul 904 -89.46 - 500 eurot = 314.54 eurot. Seega võlgnevus iga lapse kohta 104.85 eurot. Tütar C. puhul on põhjendatud maha arvata 29.09.2017.a. ostetud jope summas 29.90 eurot (tl.124), seega võlgnevus 74.95 eurot. Telefonide ostmise kohta lastele ei ole kostja kohtule kuludokumente esitanud. Hagejate esindaja eelistungil selgitas, et kostja ostis kahele lapsele telefonid jõulukingituseks (tl.48). Kuivõrd haginõue on alates 01.08.2017. a. siis otsuse selguse ja täidetavuse huvides mõistab kohus kohtumenetluse ajal tekkinud elatise võlgnevuse kostjalt hagejate kasuks ühekordse summana välja. Kohus peab kuni kohtuotsuse tegemiseni elatist välja mõistes arvama kostjalt väljamõistetavast elatisest maha summad, mille ulatuses oli kostja lapse ülalpidamiskohustust sel perioodil täitnud. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt hageja A.`a kasuks välja ühekordse summana elatise võlgnevuse perioodi 01.08.2017 – 31.01.2018 eest summas 104.85 eurot, hageja D.`a kasuks 104.85 eurot ja C.`a kasuks 74.95 eurot. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud ega õiglane kostja taotlus jätta kostja õigusabikulud hagejate s.o. alaealiste laste kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.