Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-17-16897 Käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega nii, et väljamõistetud elatis peab moodustama pool (50%) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

2 (3)

2-17-16897  Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.  Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.  Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks selgitada, et PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PKS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 21.12.2017 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 189, s.o „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2018 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja 2018. aastal moodustab see summa 250 eurot (2017. aastal moodustas see summa 470 eurost poole, s.o 235 eurot).  Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hagejate menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt elatise nõudmise hagilt riigilõivu ei võeta. Hagejate esindaja Olga Väina on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt taotlevad hagejad välja mõista kostjalt hagejate kasuks õigusabikulud 2,5 h eest summas 125 eurot (tl 34). TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejate lepingulise esindaja tunnitasu on 50 eurot/h (ilma käibemaksuta), mida kohus peab mõistlikuks. Kohus leiab, et hagejate menetluskulude nõue on põhjendatud täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hagejate kasuks solidaarselt menetluskuludena välja mõista 125 eurot.  Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.