lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-16575/34

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Rapla kohtumaja · 24.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-16575/34
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
989
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 24.01.2018, Rapla Tsiviilasja number 2-17-16575 Tsiviilasi R L hagi M M vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2115 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja R L, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx xxx xx; kostja M M, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxx xxx xx-x, kostja lepinguline esindaja Teele Talk-Kõdar Kohtuistungi toimumise aeg 10.01.2018 Resolutsioon Välja mõista M M elatis 50 eurot alates 06.11.2017 kuni 31.12.2017 ja kuupalga alammäära suurenemisel 21,276% poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o alates 01.01.2018 21,276% poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2018.a 250 eurot) R L kasuks kuni õpingute lõpetamiseni xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 235 eurot kuus. Kostja seisukoht Kostja on nõus hagejale elatist tasuma 50 eurot kuus. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Rahvastikuregistri andmetel on R L sündinud xx.xx.xxxx ja tema ema on M M. xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx tõendiga 13.11.2017 loeb kohus tuvastatuks, et R L õpib xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx II kursusel ehitusviimistluse erialal, täiskoormusel, päevases õppes. Perekonnaseaduse § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. Perekonnaseaduse § 97 p 2 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppes tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seega on kostja kohustatud hagejat õppimise ajal ülal pidama, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, perekonnaseaduse §-de 96 ja 97 p 2 alusel. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse indlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 99 lg 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hageja palub kostjalt välja mõista 235 eurot kuus perekonnaseaduse § 101 lg 1 alusel. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Antud asjas aga ei saa kohaldada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära ega lähtuda sellest, et täisealiseks saanud laps ei pea miinimumelatise saamiseks oma vajadusi kohtumenetluses tõendama. Hageja oma kirjalikus seletuses väidab, et ta saab lapsetoetust 50 eurot ja ülejäänud kulud kannab hageja isa. Igapäevased kulud on kulud söögile, eluasemele, riietele, huvialadele, taskuraha 10-15 eurot päevas. Kohus leiab, et hageja oleks pidanud kostjalt elatise väljamõistmiseks esitama kohtule tõendid oma vajaduste ja elulaadi kohta. Igapäevakulude loetlemisest ei piisa hageja

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-113624/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.09.20262-26-15077/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

vajaduste ja elulaadi tuvastamiseks. Kohus soovis anda hagejale võimaluse oma vajaduste tõendamiseks ning selleks määras eelistungid 12.12.2017 ja 10.01.2018. Hageja teatas, et ta ei saa haiguse tõttu osaleda 12.12.2017 toimuval eelistungil. Arstitõendit hageja kohtule ei esitanud. Samuti ei ilmunud hageja 10.01.2018 toimuvale eelistungile. Eelistungi toimumise ajast oli hageja teadlik. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit oma vajaduste ega elulaadi kohta. Hageja isa on teatanud kohtule 29.12.2017 e-kirjas nõusolekust kostjalt elatise väljamõistmiseks summas 50 eurot, 03.01.2018 e-kirjas 125 eurot ning 10.01.2018 e-kirjas soovitakse elatise välja mõistmist miinimummääras. Kostja töötab xxx-s xxxxxxx osalise koormusega. Kohtutäitur Õ.Pajur on täitemenetluses 05.09.2017 vormistanud kostja sissetuleku arestimise akti. Aktist nähtub, et kostja võlgnevus hageja ees on 8023,55 eurot. Teatisest pangatehingute kohta perioodil 01.01.2017-06.12.2017 nähtub, et kostja töötasust on kinni peetud 107,63 eurot ning 91 eurot. Eesti Haigekassa teatistest 06.10.2017 ja 02.11.2017 nähtub, et kostjale määratud hüvitisest on kinni peetud 25,14 eurot ja 66,23 eurot. Kohus selgitab, et kostja töötasust kinnipeetud summad arvestatakse võlgnevuse katteks. Eesti Töötukassa otsusest 30.11.2017 nähtub, et kostja on osaliselt töövõimeline ning kostja saab töövõimetoetust alates 21.11.2017 kuni 20.11.2022, töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest on 6,7374 eurot. Kostja perekond on 4-liikmeline: kostja, kostja elukaaslane ja nende 2 alaealist last. Kostja sissetulekuks on töötasu 200 eurot, töövõimetoetus 200 eurot, sotsiaaltoetus 37 eurot, lastetoetus 119 eurot, kostja elukaaslase töötasu on 570 eurot. Perekonnaseaduse § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus leiab, arvestades, et hageja ei ole täitnud oma vajaduste ja elulaadi tõendamise kohustust, ja kostja osalist töövõimet, ülalpeetavaid (lisaks hagejale 2 alaealist last), sissetuleku suurust, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis 50 eurot (s.o 21,276% 235 eurost) kuus alates hagi esitamisest kuni 2017.a lõpuni ja edasi 21,276% poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni õpingute lõppemiseni Kehtna Kutsehariduskeskuses. Kostja nõustus kohtuistungil tasuma hagejale elatist 50 eurot kuus ning Vabariigi Valitsuse poolt suurema kuupalga alammäära kehtestamisel 21,276% poolest kuupalga alammäärast. Tsiviilasjas on kohtule e-kirju lähetanud hageja isa, kes ei ole täisealise hageja esindaja. Seega jätab kohus hageja isa e-kirjad tähelepanuta. Hageja oma kohustust elatise saamiseks tõendada enda vajadusi ja elulaadi ei täitnud. Kuna kohtuistungil ei olnud võimalik tuvastada hageja vajadusi ega elulaadi, siis ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista 21,276%-st poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast suuremat elatist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et on õiglane menetluskulud täielikult poolte endi kanda.

jätta poolte

Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.09.20262-26-13086/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20262-26-12506/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja