Rahuldada AA hagi BB vastu. Välja mõista BBlt (B, isikukood xxxxxxxxxxx) igakuine elatusraha 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot alates 1. juunist 2017 AA (A, isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks kuni AA 21-aastaseks saamiseni ehk xx xx xxxx või kuni kesk- või kõrghariduse omandamiseni või kutseõppe tasemeõppes õpingute lõppemiseni, kui nimetatud tähtpäev saabub varem. Välja mõista BBlt elatise võlgnevus hageja AA ülalpidamiseks ajavahemiku 01.01.2017 – 31.05.2017 eest summas 433,33 eurot. Elatise võlgnevus ja igakuine elatis tuleb tasuda AA arveldusarvele nr EExxx.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta menetluskulud kostja BB kanda. Määrata hageja AA hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2700 (kaks tuhat seitsesada) eurot ning mõista nimetatud summa kostjalt BBlt hageja AA kasuks välja. Nimetatud menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud
Tsiviilasi nr 2-17-7493 ulatuses. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hageja nõuded, väited ja tõendid
1.Hageja AA (sünd. xx xx xxxx) on täisealise õppiva lapsena esitanud 12.05.2017 hagi (I kd tl 2-5) oma isa BB (B, edaspidi ka kostja, hageja sünni tõend I kd tl 6) vastu elatise nõudes. Hageja õpib xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx (I kd tl 45), isiklikke sissetulekuid tal ei ole. Hageja peab õpingute edukaks läbimiseks harjutama ka pärast koolitundide lõppemist erinevaid xxxxxxxxxxxxxxxxxx, samuti on igapäevaselt xxxxxxxx- ja xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx. Hageja koolipäev lõpeb sageli alles kell 23.00, mil suletakse kooli xxxxxxxxxxxx. Lisaks on ta seitud xxxxxxxxxxx, kus xxxxxx xxxxxxx ja xxxx xxx xxxxxxxx. Nädalasiseselt saab hageja tasuta majutust õpilaskodus, muul ajal on ta kodus ema CC juures. Hageja on menetluses esitanud täiendavaid menetlusdokumente (I kd tl 139-142, 181-187, II kd tl 90-92, 146-150, 174-177, 179-181).
2.Kostja on ülalpidamiskohustust miinimummääras hageja ees täitnud kuni 2016.aasta lõpuni, seda nii hageja kui tema alaealise õe M. ülalpidamiseks (I kd tl 188-191). Alates 01.01.2017 on kostja oma ülalpidamiskohustust täitnud ebapiisavalt, ebakorrapäraselt ja ebaproportsionaalselt võrreldes hageja ema CC-ga. Kostja on teinud 2017.aastal kuni hagi esitamiseni hagejale ülekandeid ja tasunud sularahas (hageja konto väljavõte I kd tl 7-44) kokku summas 741.67 eurot, samal ajal on hageja ema andnud ülalpidamist 2017.aasta esimese nelja kuu jooksul kokku 1515 eurot. Alates märtsist 2017 tasub kostja hageja ülalpidamiseks 175 eurot kuus. Lisaks on hageja ema ainuisikuliselt hüvitanud kõik hageja erialalise arengu ja õppetööga otseselt seotud vajalikud kulutused, sh xxxxxx xxxxxxxxx (jaanuar 2017 100 eurot), xxxxxxxx (jaanuar 2017 292 eurot), xxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx (veebruar 2017 50 eurot). Hageja ema on tasunud hageja xxxxxxxxx eest ühisrahastusplatvormil xxxxxxxx (märtsis 2017 190 eurot), millega hageja loodab koguda raha xxx xxxxxx ostmiseks. Seni aga peab hageja xxxxx remontima ja see kulutus ca 200 eurot on planeeritud suvesse.
3.Hageja igakuised vajadused on järgmised (hiljem on summad täpsustunud tabeleis, vt p 7): -
Toit 170 EUR (summa on võetud keskmisena) Transport 44.65 EUR Sidevahendid (mobiilside ja mobiiltelefoni järelmaks) 26.05 EUR Õppetöö ja arenguga seotud kulutused 100 EUR Riided ja jalatsid (sh esinemisega seonduvad) 35 EUR Hügieenitarbed ja ravimid 10 EUR Kontserdikülastused ja ujula (erialane ja füüsiline areng) 30.63 EUR 2(6)
Tsiviilasi nr 2-17-7493 -
Hageja ülalpidamiskulud nädalavahetustel ja koolivaheaegadel, mil hageja viibib ema juures (kommunaalteenused jms) 54.86 EUR Kokku seega 471.19 EUR
4.Eelneva põhjal leiab hageja, et kostja peaks nimetatud summast katma igakuiselt poole ehk 235 eurot, millise palub ka alates 01.06.2017 kuni hageja 21-aastaseks saamiseni (xx xx xxxx) välja mõista ja hageja arvelduskontole nr EExxx (Luminor Bank) kanda. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja elatise võlgnevuse ajavahemiku 01.01. – 31.05.2017 eest summas 433.33 EUR (5x235 – 741.67). Kostja vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad nende osas
5.Kostja vaidleb hagile vastu ning on esitanud nii menetlusdokumentides (I kd tl 55-56, 168171, II kd tl 102, 127-129, 170-172, 189-192) kui kohtueelistungeil järgnevaid vastuväiteid. Kostja väitel on tema ja hageja ema vahelise tasaarvestuse korras 2017.aasta jaanuari elatisest tasutud 144.79 EUR (tõendid I kd tl 57-66). Hageja selgitab (I kd tl 139-143), et tema sellisest tasaarveldusest teadlik ei ole ega ole selleks nõusolekut andnud. Tegemist oli varasema võlgnevusega.
6.Kostja kandis hageja ema kontole 11.08.2016 1500 EUR (I kd tl 67), mis oli mõeldud hagejale. Talle ei ole teada, kas see raha jõudis hagejani. Jaanuaris 2017 oli kostjal hageja emaga kirjavahetus, milles palus saata laste (hagejal on ka vanem õde R.) kontode väljavõtted, kuid neid ta saanud ei ole (I kd tl 69-74). Hageja konto oli seotud oma ema kontoga, kes keeldus selle väljavõtte esitamisest. Hageja kinnitab, et isa saadetud raha 1500 EUR jõudis temani, kuid see oli hagejale mõeldud osa kogumiskindlustusest, mitte elatis (miks muidu jätkas kostja ka pärast summa tasumist elatise maksmist). Hageja ei mõista, miks ei ole kostja ise tema kui täisealise käest konto väljavõtteid nõudnud.
7.Kostja on seisukohal, et xxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx soetamine ei ole seotud erialase õppetööga, vaid liigitub hobi ja vaba aja valdkonda. Hageja ei veeda kõiki nädalavahetusi kodus, tal on koolis ka tasuta lõuna. Kostja ei nõustu hageja kulutustega elektri, vee, prügiveo, interneti ja TV eest, samuti ei ole arusaadavad hageja transpordikulud (hagejale makstakse edasi-tagasi sõit kinni kooli poolt, nädalasiseseid kojusõite kostja ei aktsepteeri). Kostja on analüüsinud hageja pangakonto väljavõtteid ja kulutusi kuude kaupa korduvates menetlusdokumentides ja on esile toonud, milliseid konkreetseid kulutusi ta hageja puhul vajadusteks ei pea. Palju kulutustest ei ole hageja ema poolt hagejaga läbi arutatud. Arutelu hageja igakuiste kulutuste põhjendatuse üle on toimunud ka kohtueelistungil (protokoll II kd tl 94-97). Hageja leiab, et tema konto väljavõttelt on näha kõik kulutused ja lisaks sellelt nähtavale kantakse osad kulud hageja ema poolt (mobiilside, mobilltelefoni järelmaks, kontserdipiletid jne). Hageja esitas menetluses korduvalt oma kulutuste tabeli, kuludokumendid ja uued konto väljavõtted (I kd tl 143-164, 194-201 II kd tl 53-71, 151162, 166-167), mille kohaselt on arvutanud oma keskmised kulutused, mis üldjuhul on igakuiselt suuremad kui hagis märgitud. Hageja ei mõista kostja vaidlustusi toidukulude osas, eelkõige väljas söömist puudutavaid, kuivõrd oma õppetööst ja elukohast tulenevalt tulebki tihti väljas süüa. Transpordikulude hüvitamise avaldusega jäi hageja hiljaks, samas on tal lisakulusid transpordiks nt kontsertidele. Kostja viide vajadusele temaga kulutusi läbi arutada ei ole asjakohane, sest hageja on täisealine.
3(6)
Tsiviilasi nr 2-17-7493
8.Kostja töötab xxxxxx xxxxxxx xx-s igakuise sissetulekuga ca 2500 EUR, millele lisandub pension 308.20 EUR. Kostja on oma tulude-kulude arvestuse esitanud I kd tl 179, tõendid kontolt tehtud maksete näol on II kd tl 74-87, 117-126, 132-141 ja lk 193-201, samuti laenulepingu hageja xxxxxxxxxxx (II kd tl 107-116, 185-186). Hageja on esitanud tõendid oma ema varalise seisundi kohta, mh konto väljavõtte, kinnistusraamatu väljavõtte, laenulepingu hagejale xxxxxx ostmiseks (I kd tl 202, II kd tl 152). Kostja vajalike kulutustega hageja kõigis punktides ei nõustu (II kd tl 91), leides, et kuna kostjal on elukoht nii xxxxxxx kui xxxxxx, ei saa arvestada kuludega xxxxxx, kus kostja harva viibib. Pärnus asuvas kostja elukohas elab veel üks isik, mida aga kostja kulutuste arvutamisel ei arvesta. Kostja sissetulek on tema esitatu kohaselt 2671.54 EUR, aga põhjendatud kulutused alla 2000 euro (II kd tl 175 tabel). Kostja esitab kuludena asju, mille kohta ei ole teada, kas need on igakuised, või siis ei nähtu, millise kuluga üldse tegemist on. Samal ajal on hageja ema sissetulek koos xxxxxxxxxxxxx 1497 eurot ning kostja on võimeline ja peaks maksma hagejale seega 235 eurot kuus elatisena. Hageja kulutused toidule ja riietele on mõistlikud. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
10.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma muuhulgas ka täisealised esimese astme ülenejad sugulased (vanemad). PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast (antud juhul mõlemad vanemad) ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning nende kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et hageja õpib xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx. PKS § 99 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Õigustatud isik võib PKS § 108 kohaselt nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
11.Kohus peab hageja poolt asjas esitatud kulude tabelit (viimane ja lõplik II kd tl 166) ning tõendeid (konto väljavõtted, kuludokumendid) uurides oluliseks märkida, et hageja elukorraldust arvestades ei ole tema poolt näidatud igakuised vajadused ebamõistlikud või ülepaisutatud. Vaidlus puudub selle, et hageja näol on tegemist xx-aastase noormehega, kes omandab haridust oma kodulinnast eemal, osaleb xxxxxxxxxxxx xxxxxx nimel mitmetes erialatundides, tema koolipäevad koos harjutustundidega on pikad, lisaks arendab ta ennast ise xxxxxxxxxxx mängides ja xxxxxxxxxxxx käies. Kohus ei pea mõistlikuks arvestada iga väljamineku kaupa (nagu kostja seda menetluses, mh kohtueelistungeil tegi), kas hageja kontolt on õhtusel ajal makstud 3.80 EUR või muu summa kohvikus/baaris 4(6)
Tsiviilasi nr 2-17-7493 söögi või millegi muu eest. Kui hageja koolipäev koos harjutustundidega lõpeb ikkagi hilisõhtul, on ilmselgelt tarvidus väljas söömiseks ja tagantjärgi tuvastada, mille eest tellimus tegelikult oli, ei ole võimalik. Vaadates hageja kulutusi väljas söömisele koos sularahatšekkidega (II kd tl 166 tabeli kaks ülemist rida), on keskmine kulutus sellele 2017.a esimese üheksa kuu jooksul ca 233 EUR kuus. Kui isegi lugeda mõistlikuks toidukuluks enamasti väljas söövale (kontoväljavõtte järgi on väga tihti ostud R-Kioskist, Statoilist, pizzakohtadest) isikule 200 EUR kuus (kostja märgib enda vajadusteks toidule 250 EUR kuus, kusjuures temal on kindlasti võimalik kodus söömine oluliselt tihedamini, ja seeläbi ei ole nii olulist tähtsust xxxxxxx xxxxxxxxxxx teadaoleval elukallidusel) ja maha arvata ka nt vaidlustatud eluasemekulud pooles ulatuses, jääb hageja vajadusteks ikkagi vähemalt 400 EUR kuus (ilma viimases tabelis kajastatud xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx on hageja keskmised kulud 510 EUR kuus). Sagedasti oma elukorralduse tõttu pikki vahemaid sõitva ja väljas sööva, kontserte külastava ja seega ka vastavat riietust vajava noormehe kohta ei ole tegemist suurte summadega. Hageja võimed ja kalduvused, haridus- ja xxxxxxxxxxx kogemuse vajadus PKS § 99 mõttes on esitatud arvandmetega kulutuste osas igati kooskõlas.
12.et
Kui siia juurde lisada kohtule esitatud tõenditest ja vaidlustamata asjaoludest lähtuva,
-
Hageja on oluliselt lähedasem emaga, kelle juures ta enamiku nädalavahetustest elab; Hageja ema sissetulek on pea 2x väiksem kui kostjal (CC konto väljavõtete kohaselt ca 1500 EUR, kostjal enda väite kohaselt ca 2800 EUR); Kostja kulutused/vajadused, isegi kui neid kõiki arvestada, on tema enda esitatud nimekirja kohaselt 2584 EUR (I kd tl 179) ning see sisaldab juba hagejale makstavat 175 eurot igakuiselt
-
on kohtu hinnangul ilmne, et kostjal on piisavalt vahendeid hageja vajaduste rahuldamiseks temale langevas osas, mis tema ja hageja ema sissetulekuid-väljaminekuid ning tema, hageja ema ja hageja vahelisi suhteid arvestades on see kindlasti enam kui 1⁄2 osa. Proportsionaalselt võiks/peaks see olema vähemalt 2/3 hageja vajadustest ehk kaugelt enam kui hagis tegelikult nõutakse. Hageja mõnekordsed väikesed sissetulekud xxxxxxxxxxxst tegevusest ei muuda kohtu järeldusi. Kui lugeda hageja vajadusteks 400 EUR kuus, siis kostjalt 235 euro kui kohustuse väljamõistmine on igati mõistlik ja seega tuleb hagi rahuldada. Samuti tuleb välja mõista kuni hagi esitamiseni vähemmakstud summad tagantjärele, sest kohus on seisukohal, et kostjal ei olnud mõistetavat alust elatise maksmine jaanuarist 2017 lõpetada (seni maksis kostja vabatahtlikult PKS § 101 kohases miinimummääras – 1⁄2 palga alammäära) või teha seda kaootiliselt. Elatise maksmise jätkamine märtsist 2017 summas 175 EUR kuus ei ole hageja vajadusi ja kostja varalist seisundit ning tema ülalpidamiskohustuse osa õigesti arvestav. Kostja väited hageja poolt oma konto väljavõtte varjamises vms ei ole tõendatud, täiesti arusaamatuks jäävad kostja etteheited hagejale või hageja emale kostjaga hageja kulutuste mittekooskõlastamises – hageja on õigesti märkinud, et otsustusi teeb täisealine oma elu osas iseseisvalt ning PKS § 145 ei ole asjassepuutuv norm. Nimetatud säte räägib nimelt vanema hooldusõigusest, mis aga PKS § 116 lg 2 mõttes käib alaealise lapse kohta. Kostja väited 1500 EUR ülekandmise osas 2016.a augustis ei ole seotud elatise ettemaksmisega (elatist ja selle võlga nõutakse 2017.aastast), seega ei ole ka see arutelu asjassepuutuv. Menetluskulud
5(6)
Tsiviilasi nr 2-17-7493
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (II kd tl 183-184), mille kohaselt on tema lepinguline esindaja koostanud menetlusdokumente, osalenud kohtuistungeil ja tutvunud vastaspoole esitatuga kokku 22,5 tunni ulatuses 100-eurose tunnihinnaga ehk hageja kulud on olnud 2250 EUR. Summale lisandub käibemaks 450 EUR, kokku palub hageja kostjalt välja mõista seega 2700 EUR, kinnitades, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10). Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
14.Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on esitatud mõistlikus suuruses, vastavuses tegelikult menetluses tehtud tööga (menetluses on toimunud pikk ja põhjalik detailne vaidlus üksikute kulutuste ja tõendite üle), hageja esindaja tunnitasu on kooskõlas kohtupraktikaga – Riigikohus on nt keerulisemates asjades aktsepteerinud ka 140-eurost tunnihinda. Seega tuleb taotletud summa 2700 eurot kostjalt menetluskuluna välja mõista.
15.Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise avalduse esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2018 kohtuotsuse resolutiivosa:
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 22. jaanuari 2018 otsus osas, millega mõisteti BB-lt välja igakuine elatis 175 eurot ületavas osas alates 01.06.2017 kuni 01.10.2017 ja elatise võlgnevus ajavahemiku 01.01.2017-31.05.2017 eest suurusega 433,33 eurot AA kasuks, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista välja elatis suurusega 175 eurot kuus alates 01.06.2017 kuni 30.09.2017 ja suurusega 235 eurot kuus alates 01.10.2017, jätta rahuldamata hagi elatise võla 433,33 euro väljamõistmise osas ja jaotada teisiti menetluskulud. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 6(6)
Tsiviilasi nr 2-17-7493 3.1.Hagi rahuldada osaliselt. 3.2.Välja mõista BB.-lt igakuine elatis suurusega 175 eurot kuus alates 01.06.2017 kuni 30.09.2017 ja suurusega 235 eurot kuus alates 01.10.2017 AA kasuks kuni AA 21-aastaseks saamiseni, s.o xx xx xxxx või kuni kesk- või kõrghariduse omandamiseni või kutseõppe tasemeõppes õpingute lõppemiseni, kui nimetatud tähtpäev saabub varem. 3.3.Elatis tuleb tasuda AA arveldusarvele nr EExxx. 3.4.Jätta rahuldamata AA hagi BB vastu elatise võla 433,33 euro väljamõistmiseks ajavahemiku 01.01.2017 – 31.05.2017 eest. Menetluskulud Maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
7(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.