Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Tsiviilasja number
2-17-18028
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
22. jaanuar 2018, Pärnu kohtumaja Rüütli tn kantselei kaudu
Tsiviilasi
T. R. hagi G.-M. R. ja K.-M. R. vastu elatise vähendamiseks
Tsiviilasja hind
G.-M. R. hagis 922,50 eurot K.-M. R. hagis 922,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: T. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-post: xxx) Kostjad:
Menetlusviis
Tsiviilasi nr 2-17-18028 Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
T. R. esitas 01.12.2017 Pärnu Maakohtusse hagi G.-M. R. ja K.-M. R. vastu elatise vähendamiseks. Hagiavalduse kohaselt laste ema A.-L. A. esitas G.-M. R. ja K.-M. R. nimel xx.xx.xxxx Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatise saamiseks. Avalduses oli näidatud nagu elaks laste isa, hageja T. R. xxxxxxxxx aadressil xxxxxxx xx‐xx. Dokumentidest nähtub, et makseettepaneku materjalid saadeti hageja õigesse elukohta (xxxxxxxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx), kuid hagejani need faktiliselt ei jõudnud. Võib arvata, et maksettepanek loeti hagejale kätte toimetatuks TsMS § 322 lõikes 1 sätestatud viisil (s.o kättetoimetamisega eluruumis elavale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule). Formaalselt oli makseettepanek üle antud ning Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond tegi xx xx xxxx maksekäsu, mille kohaselt peab hageja tasuma kummalegi lapsele elatist 352,50 eurot kuus ehk 1,5 kordses perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras. Hagejal ei olnud 2016.a töökohta, vaid ta tegi külaelanikele juhutöid. Samas on hageja kogu aeg elanud lastega koos ja hoolitseb nende eest pidevalt. Ka praeguseks ei ole hageja püsivat töökohta leidnud. TsMS § 491 lõike 1 kohaselt lahendab kohus maksekäsu kiirmenetluses alaealisest lapsest lahus elavalt vanemalt lapsele elatise nõudmise avalduse. Antud juhul ei ela hageja lastest lahus, vaid elab nendega koos. TsMS § 491 lõige 2 sätestab, et maksekäsu kiirmenetlust ei toimu, kui igakuine nõutav elatis ületab perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 nimetatud määra üle 1,5 korra. Hageja arvates käitus laste ema (kostjate seaduslik esindaja) pahatahtlikult kui, kõiki asjaolusid teades, nõudis kummalegi lapsele elatist 1,5 kordses perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras ehk 352,50 eurot kuus ja kahele lapsele kokku 705 eurot kuus. Hageja ei ole käesoleval ajal ilmselgelt suuteline kohtumäärust täitma. Hageja soovib anda lastele ülalpidamist ja teeb kõik temast sõltuva, et isana täita ka laste ülalpidamiskohustust, kuid kindlasti ei ole see võimalik perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määrast suuremas ulatuses. Mõistlik on anda elatist kummalegi lapsele pool töötasu alammäärast, ehk kahele lapsele kokku üks miinimumpalk. Hageja eeldab, et 2018 kehtestatakse miinimumpalgaks 500 eurot, mistõttu palub muuta tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx tehtud lahendiga nõutavat 205 euro võrra kuus. Hageja palub muuta Pärnu Maakohtu xx xx xxxx kohtumääruse (maksekäsk) alusel tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx T. R. poolt G.-M. R.’le ja K.-M. R.’le makstava elatise suurust alates hagi esitamise ajast ja mõista T. R.lt välja elatis G.-M. R. kasuks summas 250 eurot kuus, kuni tema täisealiseks saamiseni ning mõista T. R.lt välja elatis K.-M. R. kasuks summas 250 eurot kuus, kuni tema täisealiseks saamiseni.
Kostjate esindaja ei nõustu, et hageja ei ole reaalselt makseettepanekut kätte saanud. Makseettepanek toimetati kostja elukohta ning tal oli võimalus sellega tutvuda. Kostjate esindaja ei nõustu väitega, et hageja on alates 2016.aastast elatunud juhutöödest. Hageja viimane töösuhe lõppes 2013.aasta sügisel. Hageja töötas xxxxxx ehitajana. Pärast töösuhte lõppemist ei ole hageja uut töökohta otsinud. Hageja ei elatu külaelanikele tehtavatest juhutöödest, vaid töötab juba pikemat aega mitteametlikult ühe tuttava juures ehitajana. Kostjate esindaja on seisukohal, et hageja ei ole tööd leidnud mitte tööturul vajaminevate oskuste puudumise tõttu, vaid hageja ei ole soovinud tööd leida. Samuti ei nõustu kostjate esindaja hageja esitatud väitega, nagu ta pidevalt laste eest hoolitseks. Kostjate esindaja viib lapsi kooli-lasteaeda ning huviringidesse, teeb neile süüa, koristab ning 2(4)
Tsiviilasi nr 2-17-18028 aitab kodus lastel õppida. Hageja veedab pärast tööpäeva lõppu aega televiisorit vaadates või internetis surfates. Samuti ei panusta hageja laste ülalpidamisse rahaliselt. Kostjate esindaja kanda on kommunaalkulud, laste huvialaringid, lasteaia tasu, riided ning toit. Hageja kannab ainult Starmaniga sõlmitud lepingu alusel televiisori ja interneti teenuse tarbimise eest ning mobiilsideoperaator Elisaga sõlmitud perepaketi eest. Hageja ja kostjate esindaja suhe lõppes xxxx.aasta aprillis. Kostjate esindaja lubas hagejal kodus elada kuni uue elukoha leidmiseni. Hageja ei ole tänaseni endale uut elukohta leidnud ning vaatamata pidevatele meeldetuletustele keeldub ta kostjate esindajale kuuluvast majast välja kolima. Kostjate esindaja ei ole käitunud pahatahtlikult, nõudes kummalegi lapsele elatist 1,5 kordse PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäärast. PKS § 101 lg 1 sätestab elatise miinimummäära juhul kui kohustatud isik ei ole lapsega koos. Hetkel elab hageja veel kostjate seadusliku esindajale kuuluvas majas. Hageja ei panusta rahaliselt ei laste ega ka kodu ülalpidamisse. Samas tarbib ta ka ise toitu, kütet, elektrit ja vett. Kostjate esindaja ei nõustu hageja seisukohaga, et ta ei ole suuteline kohtumäärust täitma. Hageja netopalk tunnis on 7,5 eurot. Hageja tööpäeva pikkus on 5-8 tundi. Seega teenib hageja nädalas umbes 250 eurot ja ühes kuus teenib ta umbes 1000 eurot. Kuna hageja ainsateks kuludeks on bensiin, sigaretid ning internet ja televiisori arved, siis tegelikkuses on hageja suuteline kohtumäärust täitma. Kostjate esindaja on nõus lastele makstava elatise vähendamisega, sest nii jääb hagejale rohkem rahalisi vahendeid uue elukoha leidmiseks. Kostjate esindaja on nõus, et kummalegi lapsele makstav elatis on pool miinimumpalgast. Seega miinimumpalga kasvades kasvaks ka makstav elatis.
Tsiviilasi nr 2-17-18028 Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Samas lahendis märgib Riigikohus, et TsMS § 459 lg 2 alusel ei saa nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist tagasiulatuvalt. Seega saab käesoleval juhul elatist vähendada alates hagi esitamisest. Hageja taotlebki väljamõistetud elatist vähendada alates 01.12.2017.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.