nende Hageja XXX (isikukood XXX; elukoht XXX), seaduslik esindaja XXX (isikukood XXX; elukoht XXX); lepinguline esindaja Aleksei Smelov (e-post [email protected]); Kostja XXX (isikukood XXX; elukoht XXX), lepinguline esindaja Danil Lipatov (e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.XXX (hageja) esitas seadusliku esindaja XXX (edaspidi ka ema) vahendusel 16.03.2017 Harju Maakohtule hagi XXXi (kostja) vastu elatise nõudes. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks elatis miinimummääras alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hageja sündis XXX ja XXX kooselust 28.04.2008. Kostja on hageja vanaisa. Harju Maakohtu 05.04.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-64781 mõisteti hageja isalt XXXlt välja elatis 222,09 eurot kuus alates 20.12.2010; tagasiulatuvalt elatis perioodi 20.12.200930.06.2010 eest 1443,60 eurot ning perioodi 01.07.2010-15.12.2010 eest 1221,51 eurot. Kohtutäitur algatas 27.06.2016 täiteasjas nr 022/2016/3463 täitemenetluse XXX suhtes elatise võlgnevuse summas 17 323,05 euro sissenõudmiseks. Täitmisteade ja täitedokumendi ärakiri on võlgnikule kättetoimetatud 28.07.2016. Võlgnevust vabatahtlikult ei tasutud. Täitemenetluse käigus on välja selgitatud, et võlgnikule kuuluvad 1988.a ja 1986.a sõidukid, kuid kuna nendel puudub kehtiv tehnoülevaatus, siis on alust arvata, et sõidukid ei ole töökorras. Olemasolevad pangakontod on alates 11.08.2016 arestitud, kuid rahalised vahendid nõude rahuldamiseks puuduvad. Maksu- ja Tolliameti 23.02.2017 andmete alusel võlgnik ametlikku sissetulekut ei oma. Täitemenetluste käigus on võlgnik tasunud kohtutäituri ametialasele arveldusarvele kokku 83,40 eurot, millest 74,99 eurot on kantud üle sissenõudja arveldusarvele. Täitemenetluses 022/2016/3463 moodustab sissenõudja võlgnevuse jääk 17248,06 eurot. Hageja on taotlenud täitemenetlusaegset elatisabi. Hageja on ka taotlenud võlgniku õiguste peatamist, kuid see ei ole soovitud tulemuseni viinud. Isa poolt on kohtumenetluse ajal tasutud elatis ainult 100 eurot. Seega ei ole lapse isalt õnnestunud ka täitemenetluse abil lapsele ülalpidamist vajalikus ulatuses saada. Hageja isa viibib pidevalt välismaal faktiliselt teadmata kohas. Hageja leiab, et kostja varaline seis võimaldab hagejale elatist tasuda. Kostjal on kinnistu, millel paikneb üksikelamukauplus ning kaks tegutsevat äriühingut. Hageja ema sissetulek on alla 400 euro kuus. Hageja on puudega laps, riik tasub toetust igakuiselt 80 eurot. Hageja emal ei ole märkimisväärset vara. Hagejal menetluskulud puuduvad. Hageja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuivõrd hageja on alaealine laps, ning ei saa menetluskulusid kanda. Selline menetluskulude jaotus on õiglane, kuna vaidluse eesmärk on eelkõige alaealise lapse huvide kaitsmine elatise näol. Kostja seisukoht
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leiab, et puudub alus temalt elatise väljamõistmiseks. Hageja isa elab Saksamaal ega olnud temalt elatise väljamõistmisest teadlik. Elatise väljamõistmisest teada saades tasus XXX koheselt 100 eurot. Ka on kostjalt taotletav elatis suurem, kui hageja isalt välja mõistetud on. Hageja seaduslik esindaja ei ole pöördunud kostja poole elatise nõudmisega kohtuväliselt. Hageja ei ole kasutanud kõiki olemasolevaid meetmeid elatise saamiseks. Hageja ei ole taotlenud elatisabi, ei ole esitanud avaldust isa suhtes kriminaalmenetluse algatamiseks KarS § 169 alusel, ei ole pöördunud välismaalt elatise nõudmiseks Justiitsministeeriumi poole ega taotlenud võlgniku õiguste peatamist ja nende andmise keelamist. Kostja ei saa täita asenduskohustust ka seetõttu, et ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline ülalpidamist andma. Kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last. Lapsed käivad huviringides, mille eest tasub kostja. Kostja töötasu on 470 eurot kuus. Muu sissetulek puudub. Kostjal on ka pere huvides võetud laenukohustused. Hageja saab samas lapsetoetust, 2(6)
2-17-4177 millega tuleb kohtul arvestada. Ka on Riigikohus viidanud kohtupraktikas sellele, et lapse keskmine põhjendatud ülalpidamiskulu on 2017. aastal 287 eurot ehk siis oluliselt väiksem, kui kahekordne elatise miinimummäär. Kohus saab ka vähendada lapsele väljamõistetavat elatist alla miinimummäära, kui kostja esile toodud ja tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Kostja kinnistu on kostja ja tema pere eluase ning on koormatud hüpoteekidega. Laenu tasub kostja. OÜ-l MKS Grupp puudub äritegevus juba mitu aastat, kostja ei saa sealt seega mingit tulu. OÜ Muuga KS majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu viimase aasta kasum 444 eurot. Seega ei saa pidada sellist äriühingut edukaks, milline asjaolu võiks mõjutada kostja majanduslikku seisundit. Kostjal ei ole muud väärtuslikku vara. Kostja leibkonda kuuluvad neli inimest. Kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last. Arvestades hilisemat kohtupraktikat, kus on leitud lapse keskmine arvestuslik ülalpidamiskulu olevat 287 eurot, jääb kostjale peale kahele lapsele 1⁄2 ulatuses ülalpidamise andmist endale 125 eurot kuus. See on vähem, kui arvestuslik elatusmiinimum ega kata kostja vajadusi. Arvestades, et tema alaealisi lapsi peavad ülal pidama mõlemad vanemad võrdses suuruses, kulub temal kahe lapse ülalpidamiskuludest 1⁄2 katmisele: huviringid 79,13 eurot, eluasemekulud 239,55 eurot, söögikulu 200 eurot, hügieeni ja ravimite kulud 40 eurot, koolitarvete kulud 20 eurot, riided ja jalanõud 40 eurot. Kokku seega 618,68 eurot kuus. Juba see summa ületab kostja sissetulekut, seega ei ole tal võimalik tasuda elatist lisaks veel lapselapsele. Kostja menetluskulud on 700 eurot, mille kostja palub jätta hageja seadusliku esindaja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et XXX ja XXX on XXXi lapsevanemad (tl 19). XXX on omakorda XXX isa (tl 15) seega hageja vanaisa. Hageja on 16.03.2017 esitanud hagi elatise väljamõistmiseks kostjalt kui vanavanemalt.
6.Alaealise lapse vanematel ja vanavanematel on PKS §-st 96 tulenevalt lapse ülalpidamise kohustus. PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 105 lg 2 järgi peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus.
7.PKS § 106 lg-s 2 on sätestatud, et kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Riigikohus on leidnud 19. oktoobri 2011. a lahendis nr 3-2-1-75-11, et sätte mõtteks on tagada ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) ülalpidamine ka juhul, kui ülalpidamist esimeses järjekorras andma kohustatud isik (vanem) ei ole ülalpidamiskohustusest oma varalise seisundi tõttu vabanenud, kuid temalt ei ole võimalik seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid asutades ülalpidamist saada või on ülemäära keeruline temalt sel viisil ülalpidamist saada. Vanavanemal tekib selle sätte järgi asenduskohustus ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hageja vanavanemana hagejale ülalpidamiseks elatist maksma. Selleks tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas on tekkinud alus asenduskohustuse täitmiseks. 3(6)
2-17-4177
9.Hageja tugineb sellele, et XXXlt ei ole õnnestunud täitemenetluse käigus elatist sisse nõuda ning elatisenõuet ei täida ta ka vabatahtlikult. Kohus loeb dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et Harju Maakohtu 05.04.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-64781 XXXlt välja mõistetud elatist ei ole õnnestunud sisse nõuda ning isa ei anna elatist ka vabatahtlikult (tl 711). Teatest täitemenetluse kohta (tl 10-11) nähtub, et kohtutäitur algatas 27.06.2016 täiteasjas nr 022/2016/3463 täitemenetluse XXX suhtes elatise võlgnevuse 17 323,05 euro sissenõudmiseks. Täitemenetluste käigus on võlgnik tasunud kohtutäituri ametialasele arveldusarvele kokku vaid 83,40 eurot ning sissenõudja võlgnevuse jääk oli 23.02.2017 seisuga 17248,06 eurot.
10.Kostja vastuväite kohaselt ei olnud XXX elatise nõudest teadlik ning sellest teadasaamisel tasus koheselt elatist 100 eurot (maksekorraldus tl 28). Kohus leiab, et 100 euro tasumisest ei saa teha järeldust, et hageja isa on asunud ülalpidamist andma ning vajadus asenduskohustuse täitmiseks puudub. Kumbki pool ei ole väitnud, et XXX on tasunud elatist ka järgnevalt. Ühekordne 100 euro suurune makse ei kata ka poolt igakuiselt tasumisele kuuluvast summast. Kohtu hinnangul on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist ka siis, kui selle kohustuse täitmine on ebaregulaarne või ei ole piisav. Seega on kohtu hinnangul tõendatud PKS § 106 lg 2 kohaldamise eeldused, s.o asjaolu, et hageja isalt ei ole võimalik elatist saada (seda vähemasti mitte minimaalseltki rahuldavas ulatuses).
11.Kostja on tuginenud sellele, et tal ei ole võimalik anda hagejale ülalpidamist, kahjustamata enese ja oma alaealiste laste tavalist ülalpidamist. Kostja välja toodud sissetuleku ja kulude arvestuse kohaselt ületavad tema igakuised kohustused kahe lapse ülalpidamiseks tema igakuise sissetuleku.
12.PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt ei vabane vanemad lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Vanavanematel ei ole PKS § 102 lg 2 järgset kohustust hankida endale alaealiste laste ülalpidamiseks täiendavat lisasissetulekut, milline kohustus lasub lapse vanematel (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus nr 3-2-1-118-12, p 15 ja 16. jaanuari 2013 otsus 3-2-1-16012, p 17). Alaealise lapse peamine ülalpidamiskohustus lasub tema vanematel ning vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada (vt Riigikohtu
19.oktoobri 2011 otsus nr 3-2-1-75-11).
13.Kostja kinnitusel kuulub talle tema eluasemeks olev kinnistu. Muud olulist vara kostjal tema kinnitusel ei ole. Registri väljavõte kinnitab kostja väidetut. Sellest nähtub et kostjale kuulub üks 892 m2 suurune kinnistu (tl 49) asukohaga XXX, mis on ka kostja registreeritud elukoht (tl 15). Kinnisasjale on seatud hüpoteek summas 7500 eurot Danske Bank A/S kasuks (tl 49). Hüpoteek on seatud kostja lapse ema XXX ja Danske Bank A/S vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks (tl 58-61).
14.Kostjale kuulub tema kinnitusel ka osalus äriühingutes MKS Grupp OÜ (tl 50) ning Osaühing Muuga KS (tl 51). Kostja kinnitusel puudub OÜ-l MKS Grupp juba mitu aastat äritegevus ning Osaühing Muuga KS majandusaasta aruande kohaselt moodustab äriühingu kasum 444 eurot.
4(6)
2-17-4177 Kostja esitatud majandusaasta aruannetest (tl 62-81) nähtuv kinnitab kohtu hinnangul seda, et kostjal puudub märkimisväärne tulu äritegevusest. MKS Grupp OÜ 2014-2016 majandusaasta aruannete kohaselt äriühingus tegevus puudub. Osaühingu Muuga KS majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu 2014. a aruandeaasta kasum 589 eurot ja 2015. a kasum 444 eurot.
15.Liiklusregistri päringu vastuse (tl 158) kuulub kostjale sõiduauto Volkswagen Multivan ehitusaastaga 1998 ning Respo haagis ehitusaastaga 2006. Kohtu hinnangul ei saa olla tegemist suure väärtusega varaga, võttes arvesse sõidukite ehitusaastat. Muu registervara kostjal päringute kohaselt puudub.
16.Krediidiasutustele tehtud päringute vastuste kohaselt on kostjal arvelduskonto Danske Bank A/S Eesti filiaalis, millele on laekunud ajavahemikus 17.06.2017-17.12.2017 722 eurot, sh 457 eurot kostja enda kontolt AS-is LHV Pank (tl 122-133). Kostjal on arvelduskonto ka AS-is LHV Pank, millele on laekunud ajavahemikus 21.06.2017-22.12.2017 2109,84 eurot, sh 31,50 eurot kostja enda kontolt Danske Bank A/S Eesti filiaalis (tl 145-153). Kostja keskmine sissetulek on olnud seega 6 kuu jooksul ((722-457)+(2109,84-31,50))= 2343,34 eurot, s.o keskmiselt 390 eurot kuus.
17.Maksu- ja Tolliameti teatisest isiku sissetuleku kohta (tl 138-144) nähtub, et ajavahemikus 01.06.2017 kuni 30.11.2017 on kostjale tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 2340,81 eurot (s.o keskmiselt 390 eurot kuus).
18.Kostja sissetulek koosneb tuvastatud asjaolude põhjal töötasust, kostja erinevate väidete kohaselt kas 412 või siis 470 eurot kuus. Tsiviilasja menetluse käigus ei ole tõendamist leidnud, et kostjal on veel täiendavad sissetulekud või muu vara, mille arvelt hagejale ülalpidamist anda, enda ja oma alaealiste laste ülalpidamist kahjustamata. Kohtu hinnangul ei saa eeldada, et kostjal on võimalik oma sissetulekuid suurendada sellisel määral, et sellest piisaks enda ja oma alaealiste laste ülalpidamiseks ning saaks täiendavalt ka hagejat ülal pidada. Kostjal on ka kohustus tasuda igakuiselt arveid, mis on seotud tema eluasemega.
19.Kohus leiab, et kostjal puuduvad sellised vahendid, millest saaks tasuda hagejale igakuiselt elatist nii seadusjärgses miinimummääras kui ka üldse mingis ulatuses. Seetõttu jätab kohus hagi rahuldamata.
20.Kuivõrd kohus leiab, et kostjalt ei saa elatist välja mõista seetõttu, et tal puudub vastav vara ja sissetulek, ei käsitle kohus ka muid väiteid, s.o seda, kas väljamõistetavat elatist võiks vähendada riigi poolt tasutava lapsetoetuse või elatisabi võrra või seetõttu, et lapse kulud ühes kuus on väiksemad, kui kahekordne elatise miinimummäär. Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
22.Hagi jäeti täies ulatuses rahuldamata. Hagimenetluse kulud kannab TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg-s 4 on sätestatud, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 5(6)
2-17-4177
Kohtu hinnangul ei ole õiglane jätta elatise nõudmise kulusid kasvõi mingis ulatuses hageja enda kanda, kuivõrd elatise nõue on esitatud hagejale elementaarselt vajaliku ülalpidamise saamiseks. Kuna hageja on alaealine, on õiglane, et praeguses asjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.