2-17-13515/9 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

5.Kohustada XXXi tasuma väljamõistetud menetluskulult summas 90 eurot riigituludesse viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni tasumiseni. Harju Maakohtu kantseleil saata kohtuotsuse ärakiri pärast jõustumist menetluskulude jaotuse resolutsiooni punktide 4 ja 5 täitmise korraldamiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagiavaldus XXX esitas 12.09.2017. a kohtule hagiavalduse, mille kohaselt on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud Pärnu Maakohtu tsiviilasjas 2-14-12882 elatis miinimummääras. Hageja elab koos oma emaga hageja vanavanemate korteris. Hagejal on 21.09.2017. a määratud tähelepanu puudulikkuse sündroom, soovitusega kohaldada lapsele individuaalne õppekava ja õppetöö väikeklassi tingimustes. Hageja ühe kuu vajadustele kulub 580 eurot. Kuivõrd kostja hagejale elatist seaduses ettenähtud ulatuses ei maksa, palub hageja mõista kostjalt välja elatis miinimummääras, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vastus Kostja on teadlik, et Perekonnaseaduse § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ehk summas kakssada kolmkümmend viis (235) eurot. Kostja XXX ja XXX teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust. Kostjal ega ja XXX’l ei ole lapse suhtes hooldusõiguses piiranguid. Hageja ei võimalda Kostja palvel tutvuda lapse peale ostetud asjade kohta kviitungitega. Kostjal ei ole head suhted Hagejaga ja tal ei ole võimalik kontrollida, et elatisraha läheb vastavalt Perekonnaseaduse §-le 96 ja §-le 97 lg 1 nende ühise lapse ülalpidamiseks. Kostja soovib teostada ja teostab lapse suhtes hooldusõigust, pidades silmas lapse igakülgset heaolu ja tema arengust. Hageja XXX on väga aktiivne laps ja tänase seisuga käib ainult koolis ja psühholoogi juures. Huviringides Hageja ei käi. Kostja arvates ja lähtudes lapse aktiivsusest, tervisest ja arengustest soovib, et Hageja hakkaks käima huviringides, mis oleks väga kasulik lapsele. Kostja on mitmekordselt Hageja esindajale rääkinud ja soovitanud leida lapsele XXX’ile sportliku huviringi (näiteks jalgpalli, võrkpalli, ujumise jne), mis arendab lapse väga mitmekülgselt: kehaliste ja vaimsete võimete arengu, õpetab hoida enesekontrolli ja õpib mängust rõõmu tundma, tervise tugevdamine jne. Lapse huvides, tema vajadusest ja tavalisest elulaadist lähtudes Hageja poolt nõutava elatise suurendamise (35 eurot rohkem) saab rahuldada lapsele sobiva huviringi teenuse eest tasumisega (35 euro ulatuses), mille maksmine toimub Hageja või teenuse osutaja poolt eelnevalt Kostjale esitatud arvete alusel. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 01.01.2017.a on töötasu alammäär 470.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 235.00 eurot. 2(2)

Hageja on esitanud hagi elatise saamiseks miinimummääras alates hagi esitamisest. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja hagejale elatist seaduses ettenähtud miinimummääras ei maksa. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka on Riigikohus leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 04.12.2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13613, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul, kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. PKS § 101 lg 1 järgi ei või elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära. Kostja on vastu vaielnud elatise suurendamisele ning on teatanud, et ta on nõus tasuma 35 eurot huviringi teenuse eest hageja või teenuse osutaja poolt eelnevalt kostjale esitatud arvete alusel. Kostja heidab hageja esindajale ette seda, et lapse kulutuste kohta ei ole kviitungeid kostjale esitatud (tl 17). Kohtu hinnangul tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu 28.10.2015.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 29.04.2015.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras, kuigi lapse kulud on tegelikkuses oluliselt suuremad. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja ei saa osaleda igas kostja poolt juhuslikult loetletud huviringis. Eeltoodust tulenevalt on täiesti alusetu kostja taotlus tasuda 35 eurot huviringi arve alusel huviringile. Kostja vastus tõendab kohtu hinnangul üksnes seda, et kostja ei tea või ei huvitu hageja tegelikest vajadustest. Käesoleval juhul maksab kostja hagejale elatist alla seaduses ettenähtud miinimummäära. Kostja ei nõustu tasuma rohkem. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. 3(2)

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus hagi õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskulud järgmised: Justiitsministri määruse 05.01.2017, nr 1(edaspidi määrus) ’’Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord’’1 § 7 kohaselt õigusabilepingu sõlmimisel lepingutasu 5 eurot ja õigusabiteenust koos esindusega kohtumenetluses. Hagejale on osutatud esindaja poolt õigusabiteenust mahus 2,5 h x 40 eur/h (km-ga) kokku summas 100 eur (km-ga). Vastavalt määrusele on kostja kasutanud toetusena antavat riigiõigusabi summas 90 eurot. Summa on riigi poolt Eesti Õigusbüroo OÜ-le tasutud üldarve alusel ja kuulub kostjalt Eesti Vabariigi riigi kasuks välja mõistmisele. Hagejaomaosaluse osa õigusabikuludes esindajale on summas 20 eurot (lepingutasu 2017.a. 5 eurot + lepingutasu 2018.a. 5 eurot + õigusabi teenused 10 eurot). Lähtudes eeltoodust palub hageja välja mõista kostjalt põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 20 eurot hageja kasuks ja välja mõista kostjalt põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 90 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtu hinnangul on hageja esindaja toimingud põhjendatud ja vajalikud ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas. TsMS § 177 lg 2 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmiselel ka viivis menetluskulude (s.o. 20 euro) hüvitamiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni lahendi täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Riigi kasuks riigiõigusabi kulude väljamõistmise lahendi täitmise kord määratakse kindlaks riigi õigusabi seaduse § 26 lg 2 alusel, mille kohaselt riigi õigusabi saanud isik, kellele on pandud käesoleva seaduse alusel kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, või isik, kellelt on kohus välja mõistnud õigusabikulud, kuna poolele, kelle kasuks otsus tehti, oli antud riigi õigusabi, peab lahendi täitma selles märgitud tähtajal. Kui lahendis ei ole täitmise tähtaega märgitud, tuleb lahend täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest arvates. Vastavalt TsMS § 179 lg-le 6 võib rahandusministri käskkirjaga määratud asutus käesoleva määruse saata sundtäitmisele, kui kohustatud isik, st kostja ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 9 alusel nõude tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.