Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja hageja nõue Avaldaja Xxxesitas 21.08.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xxxmiinimumelatise 235 eurot saamiseks. Võlgnik Xxxesitas makseettepanekule vastuväite, millest tulenevalt anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja Xxxesitas maksekäsu kiirmenetluse järgselt tähtaegselt 02.10.2017 Harju Maakohtule hagi Xxxvastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja xxx, kostja ja xxx alaealine laps. Hageja nõudeks on alates 21.08.2017 (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aeg) välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuine elatis, mis ei ole väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja xxx arveldusarvele nr xxx AS`s Swedbank selgitusega „elatis“. Hageja esindaja on 15.11.2017 kostja vastusele esitanud seisukoha, milles on avaldanud, et xxx on täisealine ning mõlemad lapsed elavad xxx juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja vastus Kostja on hagivastuses avaldanud, et kostja ei tunnista hagi ja põhjendanud seda asjaoluga, et kostja ja Xxxkooselust on sündinud kaks last, xxx ja xxx ning xxx elab kostjaga ning on kostja ülalpidamisel. 22.11.2017 on kostja täiendavalt avaldanud, et ei vaidle vastu, et vanemad on kohustatud oma lapsi ülal pidama, kuid leiab, et laste ema ei tohiks takistada lastel isaga suhtlemist. Kostja avaldab, et on nõus elatist tasuma nii nagu seda on hageja esitatud hagis soovinud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus saatis pooltele 18.12.2017 ettepaneku ja kohtunõude, milles selgitas, et kuna kostja on viimases seisukohas 22.11.2017 avaldanud, et on nõus tasuma elatist hageja poolt soovitud ulatuses, siis määrab kohus pooltele tähtaja allkirjastatud kompromisskokkuleppe kohtule esitamiseks, so hiljemalt 28.12.2017. Kohus edastas hageja esindaja soovil ka kohtupoose kompromisslepingu teksti ja selgitas kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgi. Muuhulgas selgitas kohus, et kui pooled tähtajaks kohtule allkirjastatud kompromissi ei esita, lahendab kohus hagi mõistliku aja jooksul õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § § 440 lg 1 alusel. Kohus selgitas täiendavalt 21.12.2017 pooltele, et kohus tegi omapoolse ettepaneku kompromisstingimuste osas lähtuvalt kostja poolt viimases menetlusdokumendis avaldatust, so kostja on avaldanud, et on nõus tasuma elatist hagis nõutud ulatuses, so seaduses sätestatud miinimummääras. Kohus käsitles kostja poolt avaldatut muuhulgas ka omaksvõtuna ning selgitas, et kui pooled tähtajaks mõlema poole poolt allkirjastatud kompromissi kohtule ei esita, lahendab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus palus pooltelt selgitust asja edasise menetluse osas, so kas pooled sõlmivad kompromissi kohtu poolt määratud tähtajaks või lahendab kohus asja sisuliselt, so käesoleval juhul õigeksvõtul põhineva otsusega (kostja ei ole omaksvõttu tagasi võtnud). Kohtu poolt määratud tähtajaks pooled ühiselt allkirjastatud kompromissi kohtule ei esitanud ning kuna kostja ei ole avaldanud ka et ta võtaks omaksvõtu tagasi, siis lahendab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. TsMS § 444 lg-st 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt TsMS § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või

kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on oma 22.11.2017 seisukohas hageja nõude õigeks võtnud. Kohus märgib üksnes seda, et kuna hageja nõue on esitatud elatise alammääras, ei pea hageja oma vajadusi põhjendama ja tõendama. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et alaealisel lapsel on seadusest tulenevalt õigus saada ülalpidamist elatise maksmise teel vähemalt miinimummääras vanemalt, kes lapsega koos ei ela ega tema kasvatamises ei osale. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Lapsevanem ei tohi teha põhjendamatult takistusi lapse suhtlemisel teise vanemaga. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja on taotlenud elatise kandmist hageja seadusliku esindaja xxx arveldusarvele nr xxx AS`s Swedbank selgitusega „elatis“. Taotlus on esitatud kujul põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus kohaldab käesolevas asjas TsMS § 164 lg 1, mille kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuivõrd kumbki pool ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist ega esitanud menetluskulude nimekirju ning menetluskulu olemasolu ei nähtu ka tsiviilasja toimikust, puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.