Eesti Massööride Liidu hagi R.K vastu kahju hüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.04.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
R.K apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
8912 eurot 73 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Eesti Massööride Liit (registrikood 80153829), lepinguline esindaja Eimar Kogger Kostja R.K (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hillar Villers
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta R.K apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Täiendada Harju Maakohtu 10.04.2023 tsiviilasjas nr 2-21-16406 tehtud otsust osas, milles maakohus jättis lahendamata R.K 23.02.2023 menetlusdokumendis esitatud taotlused andmete avaldamise piiramiseks ning kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks. Rahuldada R.K taotlus isikuandmete avalikustamise piiramiseks, asendada otsuse avalikustamisel R.K nimi initsiaalidega ning mitte avalikustada tema isikukoodi, sünniaega ega aadressi. Jätta rahuldamata R.K taotlus määrata hagi (osalise) rahuldamise korral haginõuete täitmiseks tehtavaks makseks 100 eurot kuus.
2-21-16406 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Eesti Massööride Liit (hageja) esitas R.K (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõude 15 510 eurot 85 senti ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Maakohus jättis osalise hagist loobumise tõttu 16.01.2023. a määrusega hagi osaliselt läbi vaatamata ja lõpetas osaliselt menetluse 408 euro suuruse põhivõlgnevuse (väljamaksed E OÜ-le ja OÜ-le K) ja vastava viivise nõudes.
3.Maakohus menetles hageja kostja vastu esitatud 15 102 euro 85 sendi suurust põhivõlgnevuse nõuet ja vastavat viivisenõuet.
3.1.Hagiavalduse kohaselt oli kostja 28.04.2007–01.07.2020 hageja juhatuse liige. Kostja valiti juhatuse liikmeks hageja 28.04.2007 üldkoosoleku otsusega. Kostja astus 26.05.2020 avaldusega hageja juhatuse liikme ametist tagasi alates 01.07.2020. Kostja astus juhatuse liikme ametist tagasi pärast seda, kui ilmnes, et ta oli kuritarvitanud hageja vara.
3.2.Hageja juhatuse liikemana oli kostjal ligipääs hageja pangakontodele ning õigus teha iseseisvalt hageja igapäevases majandus- ja kutsetegevuses tehinguid. Juhatuse liikme õigused ei olnud piiratud ning kostja sai juhatuse liikmena teha hageja pangakontolt ülekandeid ja anda raamatupidajale korraldusi teha makseid.
3.3.Hageja tuvastas raamatupidamisandmeid kontrollides, et kostja käsutas aastatel 2016– 2020 õigusliku aluseta isiklikes huvides hageja vara (raha). Mh määras kostja isiklike kulutuste katteks erinevaid kuluhüvitisi (sh kütuse- ja parkimiskompensatsioon), tarbis ettenähtust rohkem telekommunikatsiooniteenuseid, määras endale palgamakseid, kuigi poolte vahel puudus tööleping, ning juhatuse liikme tegevusega mitteseotud kulude hüvitisi. Hageja ei andnud kostjale eespool kirjeldatuks volitust ega kiitnud kostja tegevust heaks. Kostjale ei tulenenud volitust ka ühestki hageja tegevust reguleerivast dokumendist. Kostja põhjendamatud kulutused ei olnud seotud hageja juhatuse liikme kohustuste täitmisega ega tehtud hageja ülesandel või huvides.
3.4.Kostja õigusvastast tegevust tõendavad hageja raamatupidamisele esitatud avansiaruanded, kuludokumendid ja pangakonto väljavõtted. Õigusvastaselt tehtud kulud olid järgmised: avansiaruannete alusel tehtud ülekanded (sh kütusekompensatsioon) 1798 eurot 97
2-21-16406 senti; parkimiskulud 193 eurot 50 senti; muud mitteseotud kulud 51 eurot 89 senti; avansiaruannete alusel kassast tasutud sularahamaksed (sh kütusekompensatsioon) 2417 eurot 7 senti; parkimiskulud 147 eurot 78 senti; muud mitteseotud kulud 265 eurot 80 senti; kostja ülesandel raamatupidaja poolt pangasüsteemi sisestatud maksekorralduste alusel hageja pangakontolt kostja pangakontole tehtud ülekanded (selgitused mh „avanss“, „avansiaruanne“, „kutsekomisjoni töö ja kutseeksami ettevalmistamine“, „komandeeringuaruanne“) 4889 eurot 69 senti; muud mitteseotud kulud (sh telefoniarvete ülekulu, kutse- ja eksamikomisjoni töötasu, TSD maksud) 5338 eurot 15 senti (kui jätta arvestamata väljamaksed E OÜ-le ja OÜ-le K).
3.5.Kostja ei täitnud hageja juhatuse liikmena hoolsuskohustust ja tekitas hagejale kahju. Kostja rikastus hageja arvelt alusetult. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
4.1.Kostja valiti hageja 28.04.2007 üldkoosolekul hageja juhatuse liikmeks ja juhatuse esinaiseks. Hageja põhikirja (redaktsioonid alates 2007. aastast) p. 6.1 järgi on hageja juhatusel üks kuni viis liiget. Hageja registrikaardi kohaselt ei ole juhatus kunagi olnud üheliikmeline. Hageja põhikirja (redaktsioonid aastatel 2016–2020) p. 6.9 kohaselt on juhatuse esimees ka hageja tegevjuht. Seega täidab juhatuse esimees või -naine ka tegevjuhi ülesandeid.
4.2.Hageja 22.03.2011–20.04.2020 kehtinud põhikirja p 1.4 järgi koordineerib hageja massaažialast tegevust Eesti Vabariigis, osaleb ametialaste kvalifikatsiooninõuete kehtestamisel, teostab projektide ja õppekavade ekspertiisi, abistab liikmeid kvalifikatsiooni tõstmisel ja esindab Eesti massööre rahvusvahelistes organisatsioonides. Kostja ei saanud juhatuse liikme tasu. Hagejal puudus juhatuse liikme, esinaise ja tegevjuhi ülesannete täitmiseks vajalik sõiduvahend ning kostja kasutas isiklikku sõidukit. Kostjale ei tehtud oma sõiduki kasutamise eest väljamakseid. Kostja kasutas juhatuse liikme, esinaise ja tegevjuhi ülesannete täitmiseks isiklikku mobiiltelefoni 2016. a lõpuni, sest alles 2016. a detsembris ostis hageja kostjale kasutamiseks töömobiiltelefoni.
4.3.Kostja osales suulise lepingu alusel kutse ja -eksamikomisjoni töös ja sai selle eest tasu. Nimetatud komisjon ei olnud hageja esindus-, töö-, ega juhtorgan ning selles osalemist ei tasustatud hageja raha arvelt. Kutsekomisjoni töös osalemise (esinaiseks olemise) ja selle korraldamise tõttu täitis hageja ülesandeid, mille eest oli ette nähtud tasu kutsenõukogu kinnitatud kulude kalkulatsiooni alusel, ning tasu maksti kutsetaotlejate makstava raha arvelt. Pärast kostja ja hageja töösuhete lõppemist jaotas hageja eespool nimetatud rollid kolme isiku vahel ning nii tegevjuhile kui ka kutsekomisjoni esinaisele makstakse tasu.
4.4.Kostja ei kuritarvitanud hageja vara, vaid kasutas hageja vara (raha) oma ülesannete täitmiseks. Kostja tegi kulud hageja huvides oma ülesannete täitmisel ning kulud olid vajalikud ja põhjendatud.
4.5.Kostja ülesannete mahtu arvestades oli kostjal nende täitmiseks vaja liigelda, suhelda isikutega telefoni kaudu ning kasutada postiteenust. Kostja ei saanud juhatuse esimehe ja tegevjuhi ülesannete täitmise eest igas kuus töötasu. Samas tekkisid kulud, mille eest algselt tasus kostja oma rahast. Hiljem tugines kostja mh avansiaruannete ja avansi väljamaksete tegemisel juhatuse liikme L.M-i ettepanekule, millele teistel juhatuse liikmetel vastuväiteid
2-21-16406 polnud. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Maakohus rahuldas 10.04.2023. a otsusega osaliselt hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 8252 eurot 53 senti ja VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras viivise nimetatud summalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus 53% ulatuses kostja ja 47% ulatuses hageja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1).
5.1.Mittetulundusühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude õiguslik alus on VÕS § 115 lg 1 koosmõjus mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg-ga 2. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et täitis kohustusi juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Nõude eeldused on järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35); ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 ls 2). Mittetulundusühingu juhatuse liikmeks olek on mittetulundusühingu ja juhatuse liikme käsundilaadne õigussuhe, millele kohaldatakse lisaks MTÜS-i sätetele VÕS-i käsunduslepingu sätteid.
5.2.Pooled ei vaielnud, et kostja oli hageja juhatuse liige 28.04.2007–01.07.2020 ning kostja valiti hageja 28.04.2007. a üldkoosolekul ka juhatuse esinaiseks. Hageja põhikirja p. 6.9 järgi on juhatuse esimees mh hageja tegevjuht ning täidab tegevjuhi ülesandeid. Nimetatu ei olnud aga maakohtu hinnangul asja lahendamisel oluline, sest kostja möönis, et juhatuse liikme ja tegevjuhi ülesannete eest tasu ei makstud. Võimalike kulude põhjendatuse puhul ei olnud tähtis, kas kostja tegutses ainult juhatuse liikmena või täitis ka tegevjuhi ülesandeid. Hinnang kulude põhjendatusele kattub, sest ülesanded neis ametites kattusid suuresti.
5.3.Maakohus jättis nõude kütusekulu kompensatsiooni osas rahuldamata. Nagu eespool märgitud, ei vaielnud pooled, et kostjale ei olnud juhatuse liikme ülesannete täitmise eest nähtud ette tasu. Samas olid kostja ülesanded hageja juhatuse liikmena laialdased, eeldades mh erinevatel kohtumistel ja koolitustel osalemist ja tööülesannete erinevates kohtades täitmist. Maakohtu hinnangul eeldas nende ülesannete täitmine sõiduvahendi kasutamist. Pooled ei vaielnud, et hagejal ei olnud sõidukit. Seega oli õigustatud, et kostja kasutas oma ülesannete täitmiseks isiklikku sõidukit. Arvestades perioodi pikkust (aastad 2016–2020), oli ilmselgelt võimatu meenutada kõiki sõiduki teekondi ja sihtpunkte. Maakohus luges kostja ülesannete mahtu ja olemust arvestades eluliselt usutavaks, et sõidud ja vastav kütusekulu seondusid hageja juhatuse liikme ülesannete täitmisega. Kostja suutis suure osa sõitudest seostada konkreetsete sihtkohtadega. Keskmine kütusekulu 84 eurot 32 senti kuus ei olnud ülemäärane. Kostja tegi kütusekulud hageja igapäevases majandustegevuses ja kuludokumentide järgi turuhinnaga. Kütusekulude tegemise ja hilisema hageja eelarvest kandmise alus tulenes MTÜS § 27 lg 5 ls-st 2 ja hageja põhikirja p-st 4.2.d. Maakohtu hinnangul olid kõik vastavad kulud põhjendatud ja seotud hageja juhatuse liikme ülesannete täitmisega.
5.4.Maakohus jättis nõude rahuldamata parkimiskulu kompensatsiooni osas. Kostja pidi juhatuse liikme ülesandeid täitma erinevates asukohtades ning isikliku sõiduvahendi kasutamine ja sellega seotud kulude hüvitamine oli põhjendatud (eriti olukorras, kus kostjale
2-21-16406 juhatuse liikme ülesannete täitmise eest tasu ei makstud). Kostja kui hageja juhatuse liige ei pidanud oma ülesannete täitmise eest lisaks maksma ja parkimiskulusid ise tasuma. Keskmine parkimiskulu 13 eurot 77 senti kuus ei olnud ülemäärane. Kostja tegi parkimiskulud hageja igapäevases majandustegevuses ja turuhinnaga. Parkimiskulude tegemise ja hilisema hageja eelarvest kandmise alus tulenes MTÜS § 27 lg 5 ls-st 2 ja hageja põhikirja p-st 4.2.d.
5.5.Kuna kostja isikliku sõiduki kasutamise eest kompensatsiooni ei nõudnud, olid põhjendatud ja juhatuse liikme ülesannete täitmisega seotud ka ühekordne aknapesuvedeliku kulu 7 eurot 99 senti ja tulekustutikulu 26 eurot 50 senti. Nimetatud kulude tegemise ja hilisema hageja eelarvest kandmise alus tulenes MTÜS § 27 lg 5 ls-st 2 ja hageja põhikirja pst 4.2.d. Maakohus jättis hagi selle nõude osas rahuldamata.
5.6.Maakohus tuvastas, et hageja juhatuse 18.06.2008. a koosoleku protokolli p 12 kohaselt tegi hageja juhatuse liige L.M ettepaneku eraldada kostjale hageja telefon ja katta tema esinduskulud, mis järjest aktiivsema hageja esinaise tegevusega paratamatult suurenesid ja olid vajalikud jõudsalt alanud töö edasiviimiseks. Eelnevaga andis hageja juhatus maakohtu hinnangul kostjale õiguse kasutada hageja raha esinduskuludeks ja juhatuse liikme ülesannete täitmiseks. Maakohus rahuldas hagi pannikaane maksumuse (11 eurot) osas, kuna kostja võttis selle nõude puhul hagi õigeks. Muude kulude puhul pidas maakohus kostja selgitusi piisavaks ning luges need (mh telefonikulud) hageja juhatuse liikme tegevusega seotud kuludeks, mis hagejal tuli hüvitada. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei pidanud maakohus vajalikuks iga vastava kulu tõendamist.
5.7.Maakohus mõistis pangaülekandega avansina tehtud alusetute maksete eest kostjalt hageja kasuks välja 4889 eurot 69 senti. Maakohus tuvastas, et kostja möönis nõuet 1966 euro 81 sendi osas. Maakohus tuvastas, et mitme kirje puhul viitas kostja avansiaruannetele, mis olid juba seotud hageja kassa sularahamaksetega. Maakohtu hinnangul püüdis kostja saada samade kulude eest hüvitist kaks korda. Summad ei olnud kostja viidatud tõenditega seostatavad, kostja vastuväited olid tõendamata ja vastavad ülekanded alusetud. Kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi, kui tegi oma pangakontole alusetuid ülekandeid (MTÜS § 32 lg 1, TsÜS § 35). Kuna hageja vara vähenes nende summade võrra, tekkis hagejale varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128). Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos – kui kostja ei oleks alusetuid ülekandeid teinud, ei oleks hageja vara vähenenud (VÕS § 127 lg 4). Kostja ei järginud juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit ning vastutab hageja juhatuse liikmena oma kohustuste rikkumise eest (MTÜS § 32 lg 2 ls 2).
5.8.Lisaks mõistis maakohus kutsekomisjoni töös osalemise tasu põhjendamatute väljamaksete tõttu kostjalt hageja kasuks välja 3351 eurot 84 senti. Maakohus tuvastas, et kostja tegi kutsekomisjoni töös osalemise tasuna endale ja maksudena Maksu- ja Tolliametile väljamakseid kokku 3814 eurot 64 senti. Pooled ei vaielnud, et kostja osales kutse- ja eksamikomisjoni töös. Kuna kutse- ja eksamikomisjoni töös osalemine ei olnud kaetud juhatuse liikme ülesannetega, oli maakohtu hinnangul tegemist kostja osutatud lisateenusega. Kuigi nimetatud teenuse osutamisel oli nii käsundi kui ka töövõtu elemente, ei olnud teenus suunatud konkreetse tulemuse saavutamisele ning tegemist oli käsundiga, mille täitmist sai eeldada ainult tasu eest (VÕS § 627 lg 1). Nimetatut kinnitas maakohtu hinnangul
2-21-16406 see, et teistele komisjoni liikmetele maksti tasu. Seega oli kostjal õigus saada kutsekomisjoni töös osalemise eest tasu. Komisjoni liikmete tasud olid väga erinevad ja sõltusid komisjoni tööle kulutanud ajast. Kostja kutsekomisjoni töös osalemise tasu kalkulatsioon oli kostja selgitus, mitte tõend. Hageja võttis omaks, et perioodil 19.05.2016–01.06.2020 oli kostjal kutsekomisjonis 40 töötundi ning netotunnitasu oli 11 eurot 57 senti. Eelnevast tulenevalt arvestas maakohus hageja nõudest maha 462 eurot 80 senti. Maakohtu hinnangul olid 3351 euro 84 sendi ulatuses väljamaksed põhjendamatud ja nimetatud summa tuli hagejale hüvitada. Kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi, kui tegi endale ja Maksu- ja Tolliametile alusetuid ülekandeid (MTÜS § 32 lg 1, TsÜS § 35). Kuna hageja vara vähenes nende summade võrra, tekkis hagejale varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128). Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos – kui kostja ei oleks alusetuid ülekandeid teinud, ei oleks hageja vara vähenenud (VÕS § 127 lg 4). Kostja ei järginud juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit ning vastutab hageja juhatuse liikmena oma kohustuste rikkumise eest (MTÜS § 32 lg 2 ls 2).
5.9.Kuna tasaarvestatava nõude (kostja tasunõue) olemasolu oli tõendamata, ei lugenud maakohus tasaarvestust kehtivaks ega arvestanud sellega. Apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 8252 eurot 53 senti ja viivise nimetatud summalt ning jaotas menetluskulud. Kostja palub teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi vaidlustatud osas rahuldamata või alternatiivselt saata asi vaidlustatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palub jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda.
6.1.Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kuna hindas vääralt ja ühekülgselt tõendeid, jättis tõendid tähelepanuta ega täitnud lahendi põhjendamise kohustust (TsMS § 232 lg 1, § 436 lg 1, § 442 lg 8). Kohtul tuleb võtta põhjendatud seisukoht kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, mh seletada lühidalt, miks ühel või teisel asjaolul ei ole asja lahendamisel tähendust (RKTKo 05.11.2014, 3-2-1-91-14, p 17). Tõendite valikuliselt hindamata jätmine on oluline menetlusnormi rikkumine ning sellega kaasneb kohtuotsuse ebaseaduslikkus TsMS § 236 lg 1 tähenduses (RKTKo 23.12.2024, 3-2-1-136-14, p 12).
6.1.1.Maakohus leidis ekslikult ja vastuolus esitatud tõenditega, et kostja püüab samade kulude eest hüvitist saada kaks korda. Maakohus tõlgendas avansiaruandeid ekslikult sularaha väljamaksmist tõendavate dokumentidena. Avansiaruanne on kuluaruanne (koondaruanne), millele lisatakse kulusid tõendavad dokumendid. Avansiaruande alusel tehakse väljamakse või tasaarvestatakse eelnevalt saadud ettemaks. Hageja ei tõendanud kostjale sularahas väljamakse tegemist ning kostja ei kinnitanud sularahas makse saamist. Üldteadaolevalt on juriidilistel isikutel vastavaks dokumendiks kassa väljamineku order. Vaidlusaluse perioodi hageja pangakonto väljavõtted tõendavad, et hageja ei arveldanud kostja ega kolmandate isikutega sularahas ning kõik maksed (sh kostjale) tehti pangaülekannete kaudu. Lisaks ei nähtunud pangakonto väljavõtetelt hageja pangakontolt sularaha, mille arvelt oleks saanud teha sularahas väljamakseid, väljavõtmist. Kostja tunnistas 1966 euro 81 sendi ulatuses hageja nõuet ning esitas pangakannete detailse ülevaate. Maakohus hindas tõendeid vääralt ja jättis põhjendamatult arvestamata kostja
2-21-16406 vastuväited ja selgitused pangakannetel 1–31 kajastatud maksete kohta. Seega on nimetatud nõue 2922 euro 88 sendi ulatuses alusetu.
6.1.2.Maakohus leidis põhjendatult, et kostjal oli õigus saada tasu kutsekomisjoni töös osalemise eest. Maakohus kitsendas aga ekslikult kostja vastavaid ülesandeid ja tasu saamise õigust ning jättis vääralt tähelepanuta kostja selgitused tema tegevuste kohta hageja poolt kutse andmisel või taastõendamisel (hagi vastuse p 2.3. ja kostja 19.12.2022. a seisukoht). Maakohus piiritles ekslikult kostja ülesandeid ja neist tulenevat tasu saamise õigust kutsekomisjoni koosolekul osalemisega ning jättis vääralt tähelepanuta, et kutse andmisel või taastõendamisel on lisaks teisi tasustatavaid tegevusi (nt ettevalmistav tegevus, järeltegevus). Kostja õigus saada kõikide tegevuste eest tasu nähtus ka Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu 11.12.2013 otsusega nr 17 kinnitatud kulude kalkulatsioonidest, mille alusel kinnitati eelviidatud protokollilise otsusega kutse andmise tasu määrad. Nimetatud kalkulatsioonide kohaselt kajastati kulupositsioonides kutse andja, tööjõukulu (hindamis- ja kutsekomisjoni liikmete töötasu (koos riiklike maksudega) ja hindamise (kutseeksami) ettevalmistusega seotud tööjõukulu (koos riiklike maksudega)). Samuti nähtus kõikide tegevuste eest kostja tasu saamise õigus Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu 28.11.2018 otsusega nr 13 kinnitatud kulude kalkulatsioonidest, mille alusel kinnitati eelviidatud protokollilise otsusega kutse andmise tasu määrad. Kalkulatsioonide järgi kajastati kulupositsioonides koos riiklike maksudega kutse andja töötasu, kutse andmist korraldava isiku töötasu ja kutsekomisjoni liikmete töötasu. Hageja ei tõendanud, et kutse andmisega seotud tegevusi tegi kostja asemel või kostjaga koos muu isik. Maakohus jättis ekslikult arvestamata hageja esitatud kalkulatsiooni kutsekomisjoni töös osalemise tasu arvestamisel.
6.1.3.Lisaks on kostja tasunõue (sh saamata jäänud tasu nõue) põhjendatud ning tasaarvestus lubatav ja kehtiv. Kuna hageja nõuded on põhjendamatud, on alusetu ka viivisenõue.
6.1.4.Maakohus jättis ekslikult lahendamata kostja 23.02.2023 seisukoha p-des 3.2 ja 3.3 esitatud taotlused. Vastustaja seisukoht
7.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis lahendamata kostja 23.02.2023. a menetlusdokumendis esitatud taotlused andmete avaldamise piiramiseks ning kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks.
9.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja palub apellatsioonkaebuse taotlustes tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 8252 eurot 53 senti ja viivise nimetatud
2-21-16406 summalt ning jaotas menetluskulud. Seega vaidlustab kostja apellatsioonkaebuse taotluste järgi maakohtu otsust osas, milles maakohus hageja hagi rahuldas ja jaotas menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtub aga, et kostja ei esita maakohtu lahendile sisulisi vastuväiteid osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja pannikaane maksumuse 11 eurot. Seejuures on kostja ise märkinud, et tunnustab selles osas hageja nõuet (dtl 1410). Lisaks selgitab kostja apellatsioonkaebuse põhjendustes, et on pangaülekandena tehtud avansimaksete puhul nõuet tunnustanud 1966 euro 81 sendi ulatuses. Seega ei eksinud maakohus kostja hinnangul materiaal- ja menetlusõiguse normide vastu, kui leidis, et kostja tunnustas hageja nõuet lisaks 1977 euro 81 sendi ulatuses. Kuna hageja apellatsioonkaebust ei esitanud, on maakohtu lahend jõustunud osas, milles maakohus jättis hageja kostja vastu esitatud nõuded rahuldamata. Eelnevast tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale kostja apellatsioonkaebuse taotlusi ja sisulisi põhjendusi koostoimes hinnates edasi kaebas.
10.1.Maakohus viitas asjakohaselt, et hageja nõue kostja vastu on mittetulundusühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue (VÕS § 115 lg 1, MTÜS § 32 lg 2). Maakohus ei eksinud materiaal- ja menetlusõiguse normide vastu, kui leidis, et kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi, kui tegi oma pangakontole alusetuid ülekandeid summas 4889 eurot 69 senti (MTÜS § 32 lg 1, TsÜS § 35). Kuna hageja vara vähenes nende summade võrra, tekkis hagejale varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128). Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kostja ei järginud juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit ning vastutab hageja juhatuse liikmena oma kohustuste rikkumise eest (MTÜS § 32 lg 2 ls 2; vt ka RKTKo 21.04.2021, 2-17-3478/77, p 12). Ringkonnakohus nõustub nimetatud osas maakohtu otsuse põhjendustega (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud kostja väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.2.Nagu eespool märgitud, tunnustas kostja pangaülekannetena avansina tasutud summade puhul apellatsioonkaebuse kohaselt hageja nõuet 1966 euro 81 sendi osas. Eelnevast tulenevalt kontrollib ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse kohta esitatud vastuväiteid hageja hagiavalduse lisana esitatud tabelist (dtl 12) nähtuvate pangaülekannete puhul, mille osas kostja hageja vastavat nõuet ei tunnustanud (dtl 483). 10.2.1.Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades mh poolte kokkuleppeid tõendamise kohta (TsMS § 232 lg 1). Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 232 lg 2). TsMS § 438 lg 1 ls 1 järgi hindab kohus otsust tehes mh tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud. Asjas olulised asjaolud tuleb tuvastada kõiki esitatud tõendeid nende koosmõjus hinnates, arvestades poolte väiteid tõendite kohta (RKTKo 26.04.2017, 3- 2- 1- 23- 17, p 14). 10.2.2.Kostja on hageja pangakontolt tehtud 31.10.2016 avansimakse puhul viidanud, et see kattis avansiaruannetes 09/2016 (dtl 127) ja 10/2016 (dtl 133) märgitud kulud. Nimetatud avansiaruannete kohaselt maksti summad välja sularahas. Viidatud sularaha väljamakseid ja
2-21-16406 nende aluseks olevaid kuludokumente on hageja hagi lisana esitatud tabeli kohaselt arvestanud kostja vastu nõude esitamisel sularahas kassast tasutud summadena. Nimetatud osas jättis maakohus nõude rahuldamata. Kostja on hageja pangakontolt 08.04.2017 ja 30.10.2017 tehtud avansimaksete puhul viidanud, et need katsid vastavalt avansiaruannetes 05/2017 (dtl 137), 06/2017 (dtl 50) ja 07/2017 (dtl 53) kajastatud kulud. Nimetatud avansiaruannete kohaselt maksti neis märgitud summad välja sularahas. Viidatud sularaha väljamakseid ja nende aluseks olevaid kuludokumente on hageja hagi lisana esitatud tabeli kohaselt arvestanud kostja vastu nõude esitamisel sularahas kassast tasutud summadena. Nimetatud osas jättis maakohus nõude rahuldamata. Kostja on 27.12.2017 avansimakse puhul viidanud, et pangaülekanne tehti avansiaruandes 13/2017 (dtl 141) kajastatud kulude katteks. Nimetatud avansiaruande kohaselt maksti summa välja ülekandega. Hageja on kostja vastu nõuete esitamisel arvestanud nimetatud summat sularaha väljamaksena, kuna hageja pangakontolt nimetatud summat ei tasutud. Kostja on hageja pangakontolt tehtud 21.02.2018 avansimakse puhul viidanud, et see kattis avansiaruandes 03/2018 (dtl 147) kajastatud kulud. Nimetatud avansiaruande järgi maksti summa välja sularahas. Kuigi avansiaruandele on AS Eesti Posti postiteenuse (dok nr j241821 ja nr j241825) puhul käsikirjas märgitud: „need on tasutud Liidu pangast!“, nähtub hageja pangakonto väljavõttelt, et vaidlusalusel kuupäeval (03.05.2018) on pangaülekandega tasutud pakiteenuste eest, mille tellimuse nr-d olid 241824 ja 241829 (dtl 765). Eelnevast tulenevalt ei ole tõendatud, et hageja pangakontolt 21.02.2018 tehtud avansimaksega kaeti avansiaruandes 03/2018 kajastatud kulud. Kostja on hageja pangakontolt tehtud 25.05.2018, 30.05.2018, 03.07.2018 ja 22.07.2018 avansimaksete puhul viidanud, et need katsid vastavalt avansiaruandes 02/2018 (dtl 144), avansiaruannetes 06/2018, 04/2018, 07/2018 (dtl-d 149, 151 ja 155), avansiaruandes 10/2018 (dtl 162) ning avansiaruandes 09/2018 (dtl 160) kajastatud kulud. Viidatud avansiaruannetest nähtub, et summad maksti välja sularahas. Viidatud sularahas väljamakseid ja nende aluseks olevaid kuludokumente on hageja hagi lisana esitatud tabeli kohaselt arvestanud kostja vastu nõude esitamisel sularahas kassast tasutud summadena. Nimetatud osas jättis maakohus nõude rahuldamata. Kostja on hageja pangakontolt tehtud 05.01.2019 avansimakse puhul märkinud, et see kattis avansiaruandes 01/2019 (dtl 165) kajastatud kulud. Viidatud avansiaruandes ei märgitud, kas summa tasuti sularahas või ülekandega. Hageja arvestas avansiaruandes 01/2019 märgitud summat ja selle aluseks olevaid kuludokumente hagi lisana esitatud tabeli kohaselt kostja vastu nõude esitamisel sularahas kassast tasutud summana. Nimetatud osas jättis maakohus nõude rahuldamata. Kostja viitab hageja pangakontolt tehtud 17.03.2019, 07.04.2019, 06.06.2019, 17.06.2019, 16.07.2019, 09.08.2019 ja 27.12.2019 avansimaksete puhul, et need katsid vastavalt avansiaruannetes 03/2019 (dtl 168), 04/2019 (dtl 171), 10/2019 (dtl 180), 06/2019 (dtl 174), 11/2019 (dtl 182), 08/2019 (dtl 177) ning 12/2019 (dtl 187) kajastatud kulud. Viidatud avansiaruannetest nähtub, et summad maksti välja sularahas. Viidatud sularaha väljamakseid ja nende aluseks olevaid kuludokumente on hageja hagi lisana esitatud tabeli kohaselt arvestanud kostja vastu nõude esitamisel sularahas kassast tasutud summadena. Nimetatud osas jättis maakohus nõude rahuldamata. Kostja viitab hageja pangakontolt tehtud 03.01.2020 ja 16.02.2020 avansimaksete puhul, et need katsid vastavalt avansiaruannetes 02/2020 (dtl 487) ja 01/2020 (dtl 486) kajastatud kulud. Viidatud avansiaruannetest nähtub, et summad maksti välja sularahas. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks nimetatud summasid kostjalt tasutud sularaha
2-21-16406 maksetena tagasi nõudnud. 10.2.3.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus tõendite hindamisel menetlusõiguse norme (mh ei jätnud tõendeid tähelepanuta) ega rikkunud lahendi põhjendamise kohustust. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus, kui luges avansiaruanded sularaha väljamaksmist tõendavateks dokumentideks. Nagu eespool märgitud, nähtus avansiaruannetest mh see, kas väljamakse tehti sularahas. Seejuures on erinevatel aastatel avansiaruande puhul teksti „sularahas“ või „sularahas avansi juurde“ kõrval kostja allkiri (dtld 151, 149, 177, 50, 133). Asja materjalidest nähtub, et avansiaruannetes märgiti tekst „ülekandega“, kui avansiaruandes kajastatud kulude katteks arvestatavas summas tehti kostjale pangaülekanne (dtl-d 43, 756, 56, 759). Nimetatud järeldust ei väära ringkonnakohtu hinnangul mh see, et kõikides avansiaruannetes ei märgitud, kas summa tasuti sularahas või pangaülekandena. Nimetatud tõendeid koosmõjus hinnates luges maakohus menetlusõiguse normidega kooskõlas tuvastatuks, et kostjale tehti väljamakseid mh sularahas. Üksnes hageja pangakonto väljavõtete alusel ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik tuvastada, et hageja ei arveldanud kunagi kostja või kolmandate isikutega sularahas. Hageja kassasse võis raha laekuda ka muul viisil, mitte üksnes seeläbi, et hageja pangakontolt võetakse sularaha välja.
10.3.Eelnevast tulenevalt ei eksinud maakohus materiaal- ja menetlusõiguse normide vastu, kui rahuldas hageja kostja vastu esitatud nõude pangaülekandega avansina tasutud 4889 euro 60 sendi osas.
11.Järgmiseks käsitleb ringkonnakohus hageja nõuet, mis puudutab kostjale kutsekomisjoni liikme tasuna tehtud väljamakseid.
11.1.Maakohus viitas taas asjakohaselt, et hageja nõue kostja vastu on mittetulundusühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue (VÕS § 115 lg 1, MTÜS § 32 lg 2). Maakohus ei eksinud materiaal- ja menetlusõiguse normide vastu, kui leidis, et kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi, kui tegi oma pangakontole ning Maksu- ja Tolliametile alusetuid ülekandeid summas 3351 eurot 84 senti (MTÜS § 32 lg 1, TsÜS § 35). Kuna hageja vara vähenes nende summade võrra, tekkis hagejale varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128). Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kostja ei järginud juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit ning vastutab hageja juhatuse liikmena oma kohustuste rikkumise eest (MTÜS § 32 lg 2 ls 2; vt ka RKTKo 21.04.2021, 2-173478/77, p 12). Ringkonnakohus nõustub nimetatud osas maakohtu otsuse põhjendustega (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud kostja väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.2.Maakohus ei eksinud materiaal- ja menetlusõiguse normide vastu, kui leidis, et kostjal on küll õigus saada tasu kutsekomisjoni töös osalemise eest, kuid üksnes 462 euro 80 sendi ulatuses. Kostja esitas menetluses oma kutsekomisjoni töö mahu osas vastuolulisi seisukohti (vt hagi vastuse lisa 15 (dtl-d 493–501), kostja 19.12.2022 seisukoha lisa 2 (dtl 693)). Apellatsioonkaebusele lisatud tabelist ning seal viidatud asja materjalide hulgas olevatest tõenditest ei järeldu, et kostja osales kutsekomisjoni töös suuremas mahus, kui maakohtu tuvastatud 40 tundi. Kostja viitab küll erinevatele tõenditele, millest nähtuvad kutsekomisjoni töös osaleja ülesanded, kuid ei tõendanud, et neile kulus rohkem aega kui kostja 19.12.2022 menetlusdokumendis väidetud 40 tundi. Seejuures on asjakohatud kostja etteheited, et maakohus arvestas üksnes kutsekomisjoni koosolekutel osalemist. Kostja viitas, et kostja 19.12.2022 menetlusdokumendi lisana esitatud tabel kajastab kutsekomisjoni tööd perioodil 2016–2020 juuni, milles osales kostja. Kostja ei esitanud tõendeid, millest järelduks, et ta
2-21-16406 osales kutsekomisjoni töös suuremas mahus. Vastupidine ei järeldu mh ka hagi vastusest ja kostja 19.12.2022 seisukohast ega muudest asjas esitatud seisukohtades ja tõenditest (mh Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu otsusega kinnitatud kulude kalkulatsioonidest, millest ei nähtu konkreetselt kostja töömahud).
11.3.Eelnevast tulenevalt ei eksinud maakohus materiaal- ja menetlusõiguse normide vastu, kui rahuldas hageja kostja vastu esitatud nõude kutsekomisjoni liikme tasuna tehtud väljamaksete puhul 3351 euro 84 sendi ulatuses. Maakohus ei eksinud materiaal- ja menetlusõiguse normide vastu, kui ei lugenud tasaarvestust kehtivaks ega arvestanud sellega.
12.Ringkonnakohus nõustub, et maakohus jättis ekslikult tähelepanuta kostja 23.02.2023 menetlusdokumendis esitatud taotlused. Ringkonnakohus lahendab menetlusökonoomilistel kaalutlustel ise nimetatud taotlused.
12.1.Kostja palub, et tehtavas kohtuotsuses kajastataks kostja nime initsiaalide või tähemärkidega ega avalikustataks kostja isikukoodi, sünniaega ja aadressi. Andmesubjekti taotlusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata mh tema isikukoodi, sünniaega ega aadressi (TsMS § 462 lg 2 ls 1). Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse asendada kohtuotsuses kostja nimi initsiaalidega ning mitte avalikustada tema isikukoodi, sünniaega ja aadressi.
12.2.Lisaks palub kostja määrata hagi (osalise) rahuldamise korral haginõuete täitmiseks tehtavaks makseks 100 eurot kuus. Kostja töötab osalise tööajaga ja tema brutotöötasu on 414 eurot 94 senti kuus. Kohus võib otsuses poole taotlusel mh määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva (TsMS § 445 lg 1 ls 1). Tasumise ajatamine riivab paratamatult võlausaldaja (hageja) huve. Seega on ajatamine võimalik vaid väga erandlikel asjaoludel. Neid asjaolusid peab tõendama ajatamist taotlev menetlusosaline (TlnRnKo 30.11.2011, 210- 44357, p-d 4 ja 7). Nimetatu riimub täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45, mis reguleerib kohtumääruse alusel täitemenetluse peatamist, pikendamist ja ajatamist, kontekstis väljendatud Riigikohtu seisukohtadega. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 45 tuleb tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Riigikohus on ka TMS § 45 puhul leidnud, et sätte kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud ning TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine olla väga pikaajaline (RKTKm 12.06.2012, 3-2-1-79-12, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja praegu toonud esile selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid kostjalt hageja kasuks välja mõistetud summa tasumist osamaksetena. Üksnes kostja brutotöötasu suurus ei ole selliseks erandlikuks asjaoluks. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus rahuldamata kostja taotluse määrata hagi (osalise) rahuldamise korral haginõuete täitmiseks tehtavaks makseks 100 eurot kuus. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
14.Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda
2-21-16406 TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
15.Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.