Mõista R.Klt Eesti Massööride Liidu kasuks välja põhinõudena 8 252,53 eurot. Mõista R.Klt Eesti Massööride Liidu kasuks välja viivis põhinõudelt (8 252,53 eurot) alates hagi esitamisest (20.10.2021) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 53 % ulatuses kostja ja 47% ulatuses hageja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja
viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas kohtule järgnevad nõuded (nõuded 16.01.2023 määruse järgselt, millega kohus jättis hagi osaliselt läbi vaatamata): Mõista R.Klt Eesti Massööride Liidu kasuks välja põhinõue 15 102,85 eurot; mõista R.Klt Eesti Massööride Liidu kasuks välja viivis põhinõudelt (15 102,85 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; jätta kõik menetluskulud R.K kanda; mõista R.Klt Eesti Massööride Liidu kasuks välja viivis Eesti Massööride Liidu menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hagi kohaselt oli kostja R.K (end. nimega R.T) hageja juhatuse liige 28.04.2007 01.07.2020. Kostja valiti juhatuse liikmeks hageja 28.04.2007 üldkoosoleku otsusega. Kosta astus juhatuse liikme ametist tagasi enda 26.05.2020 avalduse alusel alates 01.07.2020 pärast seda, kui tulid ilmsiks tema kuritarvitused hageja varaga.
3.Kostjal oli hageja juhatuse liikmena ligipääs hageja arvelduskontodele ning kostjal oli õigus teha iseseisvalt tehinguid hageja igapäevases majandus- ja kutsetegevuses. Juhatuse liikme õigused ei olnud piiratud. Juhatuse liikmena oli kostjal võimalus teha hageja arvelduskontolt ülekandeid ja anda korraldusi raamatupidajale maksete tegemiseks.
4.Hageja on raamatupidamise andmeid kontrollides tuvastanud, et kostja on aastatel 2016 – 2020 isiklikes huvides käsutanud hageja vara (rahalisi vahendeid) selleks õiguslikku alust omamata. Muu hulgas määras kostja enda isiklike kulutuste katteks erinevaid kuluhüvitisi, sh kütuse- ja parkimiskompensatsioon, tarbis ettenähtust suuremas mahus telekommunikatsiooniteenuseid ning määras endale palgamakseid, vaatamata sellele, et tema ja hageja vahel ei ole sõlmitud töölepingut, ning muude juhatuse liikme tegevusega mitteseotud kulude (mitteseotud kulud) eest. Selliseks tegevuseks ei ole hageja kostjat volitanud ega seda ka tagantjärele heaks kiitnud. Ka ei tulene selline volitus ühestki hageja tegevust reguleerivast dokumendist. Selliselt käitudes on kostja kuritarvitanud hageja usaldust ja toime pannud karistusseadustiku § 201 lg 1 alusel omastamisena kvalifitseeritava kuriteo. Kogu eelviidatud õigusvastane tegevus on tõendatud kostja poolt hageja raamatupidamisele esitatud avansiaruannete, kuludokumentide ja kontoväljavõtetega.
5.Hageja on tuvastanud, et etteheidetavad põhjendamatud kulutused ei olnud seotud juhatuse liikme kohustuste täitmisega ega tehtud hageja ülesandel või huvides. Sellisteks kuludeks on: avansiaruannete alusel tehtud ülekanded, sh kompensatsioon kütuse eest kokku summas 1798,97 eurot, parkimise eest kokku summas 193,50 eurot ja muude mitteseotud kulude eest kokku summas 51,89 eurot (lisa 3, read 4 – 25); avansiaruannete alusel sularahas kassast tasutud summad, sh kompensatsioon kütuse eest kokku summas 2417,07 eurot, parkimise eest kokku summas 147,78 eurot ja muude mitteseotud kulude eest kokku summas 265,80 eurot (lisa 3, read 29 - 53); kostja ülesandel raamatupidaja poolt pangasüsteemi sisestatud maksekorralduste alusel hageja arvelduskontolt kostja arvelduskontole tehtud ülekanded (selgitustega „avanss“,
„avansiaruanne“, „kutsekomisjoni töö, ja kutseeksami ettevalmistamine“, „komandeeringuaruanne“ jms) kokku summas 4889,69 eurot (lisa 3, read 57 – 87); muud mitteseotud kulud, sh telefoniarvete ülekulu, Kutse- ja eksamikomisjoni töötasu, TSD maksud jms kokku summas 5746,15 eurot (lisa 3, read 91 – 111). Kostja vastuväited hagile
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväited hagile seisnesid lühidalt järgnevas (kohus analüüsib neid pikemalt otsuse põhjendustes).
7.Vaidlust ei ole selle osas, et kostja valiti 28.04.2007.a. hageja koosolekul juhatuse liikmeks ja ka esinaiseks. Hageja põhikirja (kõik redaktsioonid alates 2007.a.) p. 6.1. kohaselt on hageja juhatus 1-5 liikmeline. Nähtuvalt hageja registrikaardi andmete ajaloost ei ole juhatuse kunagi olnud üheliikmeline. Hageja põhikirja (kõik redaktsioonid perioodil 2016-2020) p. 6.9. kohaselt on juhatuse esimees ka hageja tegevjuht, millest johtuvalt täidab juhatuse esimees/esinaine ka tegevjuhi ülesandeid.
8.Perioodil 22.03.2011 – 20.04.2020 kehtinud hageja põhikirja p 1.4. kohaselt hageja koordineerib massaažialast tegevust Eesti Vabariigis, osaleb ametialaste kvalifikatsiooninõuete kehtestamisel, teostab projektide ja õppekavade ekspertiisi, abistab oma liikmeid kvalifikatsiooni tõstmisel, esindab Eesti massööre rahvusvahelistes organisatsioonides. Nimetatud punkt sätestab sisuliselt hageja ülesanded. Kostja juhatuse liikme tasu ei saanud. Hagejal puudus kostja ülesannete (so juhatuse liikme, esinaise, tegevjuhi) täitmiseks vajalik sõiduvahend ning kostja kasutas isiklikku sõiduvahendit. Selle kasutamise eest kostjale väljamakseid ei teostatud. Kostja kasutas oma ülesannete (so juhatuse liikme, esinaise, tegevjuhi) täitmiseks isiklikku mobiiltelefoni kuni 2016 aasta lõpuni, mil alles detsembris 2016 ostis hageja kostjale kasutamiseks tööalase mobiiltelefoni.
9.Kostja osales ka suulise lepingu alusel Kutse ja -eksamikomisjoni töös ja sai selle eest tasu. Vastav komisjon ei olnud hageja esindus-, töö-, ega juhtorgan ning selles osalemist ei tasustatud hageja rahaliste vahendite arvelt. Kutsekomisjoni töös osalemisega ja selle korraldamisega seonduvalt täitis hageja ülesandeid, milliste eest oli ette nähtud tasu kutsenõukogu poolt kinnitatud kulude kalkulatsioonis toodu põhjal ning tasu maksti/pidi makstama välja kutsetaotlejate poolt makstavate rahaliste vahendite arvelt. Kostja täitis seega nii hageja juhatuse esinaise, tegevjuhi kui ka kutsekomisjoni esinaise ülesandeid. Kostjale teadaolevalt pärast kostja ja hageja vaheliste suhete lõppemist on hageja jaotanud kõik eelnimetatud rollid kolme erineva isiku vahel ning tegevjuhile makstakse töölepingu alusel tasu ja kutsekomisjoni esinaisele makstakse samuti tasu.
10.Kostja ei ole kuritarvitanud hageja vara. Kostja on hageja vara (so rahalised vahendid) kasutanud oma ülesannete täitmiseks. Vaadates kostja ülesannete mahtu eeldab see, et kostja ülesannete täitmiseks oli vajalik liigelda, suhelda isikutega telefoni teel, kasutada postiteenust jms. Kostja ei saanud juhatuse esimehe ja tegevjuhi tööülesannete täitmise eest igakuist töötasu. Samas tekkisid kulud, mille eest algselt tasus kostja oma finantsidest, siis tugines kostja muuhulgas ka avansiaruannete ja avansi väljamaksete tegemisel juhatuse liikme L.M ettepanekule, mille suhtes teistel juhatuse liikmetel vastuväiteid polnud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Õigussuhte kvalifikatsioon
11.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli hageja juhatuse liige 28.04.2007 - 01.07.2020.
12.Hageja nõue kostja vastu on mittetulundusühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Sellise nõude õiguslik alus on VÕS § 115 lg 1 koosmõjus MTÜS § 32 lg-ga 2, mille järgi juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et täitis kohustusi juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Nõude eeldused on järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lg 1, TsÜS § 35); ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 teine lause). Mittetulundusühingu juhatuse liikmeks olek on käsundilaadne õigussuhe mittetulundusühingu ja juhatuse liikme vahel, millele kohaldatakse lisaks mittetulundusühingute seaduse sätetele ka võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivaid sätteid.
13.Vaidlust ei ole selles osas, et kostja valiti hageja 28.04.2007 koosolekul ka juhatuse esinaiseks Hageja põhikirja p. 6.9. kohaselt on juhatuse esimees ka hageja tegevjuht, millest johtuvalt täidab juhatuse esimees/esinaine ka tegevjuhi ülesandeid (dtl 21). Samas ei oma see väide kohtu hinnangul vaidluse seisukohast tähtsust, kuivõrd kostja ise möönab, et juhatuse liikme ega tegevjuhi ülesannete eest tasu ei makstud. Võimalike kulude põhjendatuse osas ei ole kohtu hinnangul aga tähtsust, kas kostja tegutses ainult juhatuse liikmena või täitis täiendavalt ka tegevjuhi ülesandeid - kuivõrd ülesanded nendes ametites suuresti kattusid, kattub ka hinnang kulude põhjendatuse/mitte põhjendatuse osas.
14.Kostja märgib, et täiendavalt täitis ta eksamikomisjoni liikme ja juhi ülesandeid, mille eest oli tal õigus tasu saada. Sellele õigussuhtele annab kohus hinnangu vastavaid kulusid analüüsides.
15.Alljärgnevalt analüüsib kohus erinevaid nõudeid ja kahju tekitamise asjaolusid gruppidena. Kütusekulu kompensatsioon
16.Pooled ei vaidle selle üle, et kostjale ei olnud ette nähtud juhatuse liikme ülesannete täitmise eest tasu. Samas olid kostja ülesanded juhatuse liikmena laialdased, eeldades ka erinevatel kohtumistel ja koolitustel käimist, tööülesannete täitmist erinevates kohtades. Nende ülesannete täitmine eeldas kohtu hinnangul sõiduvahendi kasutamist. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal puudus sõiduk. Seega oli õigustatud isikliku sõiduki kasutamine oma ülesannete täitmiseks. Arvestades hagis toodud ajalist perioodi (aastad 2016 – 2020) on ilmselgelt võimatu meenutada kõiki sõiduki teekondi ja sihtpunkte, kuid kohus loeb kostja ülesannete mahtu ja tegevuslaadi arvestades eluliselt usutavaks, et sõidud ja vastav kütusekulu olid seotud juhatuse liikme ülesannete täitmisega. Kostja on suure osa sõite suutnud seostada ka konkreetsete sihtkohtadega (vt dtl 805-1255).
17.Kütusekuluks kuus oli keskmiselt 84,32 eurot, mida ei saa pidada ülemääraseks. Kütuseja parkimise kulud on seega tehtud hageja igapäevases majandustegevuses ja kuludokumentidest nähtuvalt (dtl 24-189) turuhinnaga.
18.Kohus on seisukohal, et kütusekulude tegemiseks ja hilisemaks hageja eelarvest kandmiseks tulenes alus MTÜS § 27 lg 5 teisest lausest ja hageja põhikirja p-st 4.2.d. Kohus leiab, et kõik vastavad kulud olid põhjendatud ning seotud kostja kui juhatuse liikme ülesannete täitmisega. Kohus jätab hagi selle nõude osas rahuldamata. Parkimiskulu kompensatsioon
19.Hageja nõuab kostjalt parkimiskulu hüvitamist. Nagu eelnevalt märgitud, tuli kostjal juhatuse liikme ülesandeid täita erinevates asukohtades. Kohus leidis, et põhjendatud oli isikliku sõiduvahendi kasutamine ja sellega seonduvate kulude hüvitamine. Seda eriti olukorras, kus kostjale kui juhatuse liikmele ülesannete täitmsie eest tasu ei makstud. Sarnaselt kütusekulule leiab kohus,e t põhjendatud on ka parkimiskulu hüvitamine, kuivõrd see seondus samuti tööülesannete täitmiseks erinevates kohtades viibimisega. Ei saa eeldada, et juhatuse liige enda ülesannete täitmise eest „peale maksab“ ja parkimise eest oma kulul tasub. Parkimiskuluks kuus oli keskmiselt (kulutšekid ja mobiilne parkimine) 13,77 eurot, mida ei saa pidada ülemääraseks. Parkimise kulud on tehtud hageja igapäevases majandustegevuses ja nende turuhinnaga (dtl 24-189).
20.Täiendavalt märgib kostja, et kõikide nende aastate peale (12 aastat, mil kostja oli seotud hagejaga) esitas kostja lisaks ka kulutšeki ühel korral aknapesuvedelikule 5 liitrit, 7,99 eurot ja ühel korral tulekustutile 26,50 eurot. Arvestades, et kostja isikliku sõiduki kasutamise eest kompensatsiooni ei nõudnud, paludes vaid kütuse- ja parkimiskulu hüvitamist, leiab kohus, et ka need kulud olid põhjendatud ning seotud kostja kui juhatuse liikme ülesannete täitmisega.
21.Kohus on seisukohal, et parkimiskulude tegemiseks ja hilisemaks hageja eelarvest kandmiseks tulenes alus MTÜS § 27 lg 5 teisest lausest ja hageja põhikirja p-st 4.2.d. Kohus jätab hagi selle nõude osas rahuldamata. Nõue muude kulude osas (lisad 3, 21, 22, 33, 34, 36, 41, 42, 48, 51 – 73);
22.Hageja on esitanud nõude erinevate ostusummade hüvitamiseks (lillepotiümbrised, toit, lilled, portfell jms – hagi lisades 3, 21, 22, 33, 34, 36, 41, 42, 48, 51, 52, 71 märgitud kulud), leides, et tegu ei ole olnud hageja tegevusega seotud kuludega.
23.Hageja juhatuse 18.06.2008 koosoleku protokollist nähtuvalt (p 12) tegi hageja juhatuse liige L.M ettepaneku eraldada kostjale hageja telefon ja katta tema esinduskulud, mis järjest aktiivsema tegevusega EML-i esinaisena paratamatult suurenevad ja mis on vajalik selleks, et jõudsalt alanud tööd edasi viia (dtl 379). Sellega andis juhatus kohtu hinnangul kostjale õiguse kasutada hageja rahalisi vahendeid esinduskuludeks ja juhatuse liikme ülesannete täitmiseks.
24.Kostja on esitanud kulude kohta selgitused (dtl 366, 367). Kohus peab neid piisavaks ja loeb ülal viidatud kulud hageja juhatuse liikme tegevusega seotud kuludeks, mis kuulusid hageja poolt hüvitamisele (v.a. pannikaas 11 eurot, mille osas ka kostja ise möönis, et selle näol ei ole tegu hageja huvides tehtud kulutusega). Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei pea kohus vajalikuks iga vastava kulu osas tõendamist (tunnistaja ütlused vms). See oleks menetlust ja pooli ebamõistlikult koormav ning läheks menetluskulude mõttes ilmselt kallimaks kui võimalik saadav kasu. Kohus loeb juhatuse liikme ülesannete täitmisega seotud kuludeks ka kõik telefonikulud (kaasa arvatud väidetav „ülekulu“) ja selles osas nõuet ei rahulda. Pangaülekandega avansina välja makstud summad (4 889,6 eurot)
25.Hageja on esitanud nõude avansimaksete osas, mis ei ole avansiaruannete ja arvetega seostatavad (pangakanne 1-31, dtl 259-289). Kostja on esitanud nende väljamaksete osas omapoolsed selgitused (dtl 483-485). Kostja on 1 966,81 euro osas möönnud nõude olemasolu. Ülejäänud osas kostja nõuet ei tunnista.
26.Kohus võrdles kostja selgitusi tema viidatud tõenditega, mis vastavat kulu väidetavalt kajastavad ja põhjendavad (vt dtl 483-485 ja seal viidatud tõendid). Kohus tuvastas, et nii mõnegi kirje osas viitab kostja avansiaruannetele, mis on juba seotud sularahamaksetega hageja kassast – st kohtu hinnangul püüab kostja samade kulude eest hüvitist saada kahekordselt. Ülejäänud kirjete osas ei ole aga summa kostja viidatud tõenditega seostatav. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja vastuväited on tõendamata ja vastavad ülekanded on olnud alusetud.
27.Tehes alusetuid ülekandeid enda kontole on kostja kui juhatuse liige rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lg 1, TsÜS § 35). Kuivõrd hageja vara on nende summade võrra vähenenud (varaline diferents), on ühingule tekkinud varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128). Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) – kui kostja ei oleks alusetuid ülekandeid teinud, ei oleks hageja vara vähenenud. Kohus leiab, et kostja kui juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 teine lause).
28.Alusetute ülekannete summa (pangakanne 1-pangakanne 31) 4 889,69 kuulub hagejale hüvitamisele. Kutsekomisjoni liikme tasuna välja makstu
29.Kostja on teinud komisjoni töös osalemise tasuna väljamakseid endale ning maksudena Maksu- ja Tolliametile kokku 3 814,64 eurot –väljamaksete summa (dtl 200-204, 206-208, 221-226, 238, 239). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on osalenud kutse- ja eksamikomisjoni töös. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus saada selle töö eest ka tasu ja millises summas.
30.Kohus leiab, et kuivõrd kutse- ja eksamikomisjoni töös osalemine ei olnud kaetud juhatuse liikme ülesannete täitmisega, oli tegu täiendava teenusega, mida kostja osutas. Sel teenuse osutamisel on nii käsundile kui töövõtule omaseid elemente. Kohus leiab, et kuivõrd teenus ei olnud suunatud konkreetse tulemuse saavutamisele, tuleb seda käsitleda käsundina. Kohtu hinnangul on tegu käsundiga, mille täitmist sai eeldada ainult tasu eest (VÕS § 627 lg 1). Seda seisukohta kinnitavad asjas esitatud tõendid, mille kohaselt teistele komisjoni liikmetele maksti tasu (vt dtl 438-448, 452-463, 1457-1478). Seega tuvastab kohus, et kostjal oli õigus saada kutsekomisjoni töös osalemise eest tasu.
31.Komisjoni liikmetele makstud tasud on summadelt väga erinevad ja sõltuvad komisjoni tööle kulutatud ajamahust.
32.Kostja on esitanud kohtule kalkulatsiooni kutsekomisjoni töös osalemise tasu arvestamiseks (dtl 493-496). Tegu on aga vaid kostja enda koostatud kalkulatsiooniga, mida kohus saab lugeda kostja selgituseks, mitte tõendiks. Hageja on esitanud koos enda lõplike seisukohtadega kalkulatsiooni kutsekomisjoni töötundide ja tasu osas, märkides töötundideks perioodil 19.05.2016 – 1.06.2020 40 tundi ja netotunnitasuks 11,57 eurot ehk kokku 40 tundi *11,57 eurot = 462,80 eurot. Kohus leiab, et hageja on sellise töömahu omaks võtnud. Kohus arvestab selle summa hageja nõudest maha: 3814,64 -462,80 = 3 351,84 eurot. Kohus leiab, et ülejäänud osas – st 3 351,84 eurot - välja maksmine kutsekomisjoni töös osalemise tasuna oli põhjendamatu ja see kuulub hagejale hüvitamisele.
33.Tehes alusetuid ülekandeid enda kontole ja Maksu- ja Tolliametile on kostja kui juhatuse liige rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lg 1, TsÜS § 35). Kuivõrd hageja vara on nende summade võrra vähenenud (varaline diferents), on ühingule tekkinud varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128). Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS
§ 127 lg 4) – kui kostja ei oleks alusetuid ülekandeid teinud, ei oleks hageja vara vähenenud. Kohus leiab, et kostja kui juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 teine lause).
34.Kostja on esitanud tasaarvestusavalduse, milles tasaarvestab enda saamata jäänud tasunõude hageja nõudega. Kohus leiab, et kuivõrd tasaarvestatava nõude (kostja tasunõude) olemasolu on tõendamata, ei saa kohus lugeda tasaarvestust kehtivaks ega sellega arvestada. Põhinõude kokkuvõte
35.Kokkuvõttes leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada järgnevate põhinõuete osas: 11 eurot (pannikaane maksumus) – kostja võttis selle nõude osas hagi õigeks; 4 889,69 eurot (pangakanded 1-31, kuludega seostamatu avanss); 3 351,84 eurot (kutsekomisjoni töötasu ja maksud).
36.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi põhinõudena kokku 11 + 4 889,69 + 3 351,84 = 8 252,53 euro ulatuses. Viviisenõue
37.VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kahju hüvitamise nõude korral tuleb viivist tasuda alates nõudest teatamisest või hagi esitamisest (VÕS § 113 lg 2 esimene lause).
38.Tulenevalt eelnevast palub hageja mõista kostjalt välja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (nt RKTKo 3-2-1-87-10, p 12; 3-2-1-69-08, p 29).
39.Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab välja viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kohtule, st alates 20.10.2021. Menetluskulud
40.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
41.Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi hinnaks oli 16 751,72 eurot. Kohus rahuldas hagi 8 252,53 (põhinõue) + 658,40 (aasta viiviste summa) = 8 910,93 euro ulatuses. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 8 910,93 / 16 751,72 = 53 % ulatuses kostja kanda ning 100% - 53% = 47% ulatuses hageja kanda.
42.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas
tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
43.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.