Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

seaduslikule esindajale tasunud laste ülalpidamiseks 750 eurot. PkS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja on osundanud PkS §-le 102 lg 2, millise kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest; kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt; kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra, mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on kolm last, keda tuleb ühetaoliselt üleval pidada. Kostja kirjalikust seisukohast nähtuvalt peab ta üleval kahte kasulast. Seega, andes vabatahtlikult seadusest mittetulenevat ülalpidamist, ei jätku kostjal enam vahendeid seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kuna kostjal ei ole oma kasulaste ülalpidamise kohustust, tuleb ülalpidamise andmisel eelistada kostja lapsi ehk hagejaid, kelle suhtes kostjal on kohustused. Eeltoodust nähtuvalt on kostjal olemas vahendid hagejate ülalpidamiseks nõutud suuruses s.o käesoleval aastal 235 eurot kuus, mitte aga kostja poolt pakutud ulatuses s.o 180 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus alammääras elatise nõude. Kostjalt tuleb alammääras elatis hagejate kasuks välja mõista alates hagiavalduse kohtusse esitamisest 05.04.2017.a. PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tagasiulatuva elatise perioodil 01.01.2017.a kuni 04.04.2017.a on kostja andnud kummagi hageja ülalpidamiseks vahendeid 75 eurot. 2017.a on elatise alammäär 235 eurot. Seega kohustus kostja tasuma 2017.a enne hagi esitamist kummagi hageja ülalpidamiseks elatist vähemalt alammääras s.o summas 736 eurot (3 x 235 eurot + 4 x 7.8 eurot), kuid tegelikkuses on tasunud 75 eurot. Seega tuleb kummagi hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis 661 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejad on taotlenud menetluskulude väljamõistmist esindaja 4 tunni ja 55 minuti töö eest summas 470.40 eurot koos käibemaksuga, tunnitasu 80 eurot. Hagejate seadusliku esindaja õigusabikulud on arvestades menetluse käiku mõistlikud ja põhjendatud nii tunniarvestuses kui ka tunnitasu suuruses. Õigusabikulud tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejate seaduslik esindaja on vastava taotluse esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.