Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Fred Fisker
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. detsember 2017.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-13506
Kohtuasi
Xxxhagi Xxxvastu abielu kehtetuks tunnistamise nõudes 3500 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Hageja: Xxx(isikukood xxx; elukoht xzx, Tallinn) nende Hageja esindaja: Leino Biin, e-post: [email protected] Kostja: Xxx(isikukood xxx; elu- ja viibimiskoht teadmata, viimane teadaolev viibimiskoht Eestis oli 1952.a suvel Tallinna linnas Koplis asuv sõjaväeosa) 05.12.2017
Kohtuistungi toimumise aeg
Asjaolud Xxxesitas 12.09.2017 hagi Xxxvastu abielu kehtetuks tunnistamise nõudes. Hagejale ei ole teada Xxxelu- või viibimiskoht. Hageja taotleb menetlusdokumentide kostjale avalikku kättetoimetamist TsMS § 317 märgitud korras. Hagiavaldusest selgub, et 1952.a. suvel tutvus 17-ne aastane Xxx( neiupõlvenimega „ xxx) xxx.a. sündinud ja sõjaväes aega teeninud Xxx. Juba teisel kohtumisel tegi Xxxettepaneku abielluda. Xxxabieluettepanekuga nõustus. Mõlemad abiellujad, nii Xxxkui Xxxvõtsid ettepanekut naljana, kuid samas kumbki ei soovinud ka esimesena taganeda ja nii mindigi Tallinna Perekonnaseisuametisse, kus koheselt pöördumisel, 09. augustil 1952, registreeriti nende abielu. Abiellumise kohta koostati akt numbriga xxx. Xxxja Xxxpäevagi koos ei elanud. Xxxkohtas xxx peale abiellumist veel kaks korda. Viimane kohtumine toimus samuti 1952.a. suve lõpul või sügise alul kui Xxxtuli hüvasti jätma, öeldes et on sõjaväest demobiliseeritud ja tagasi pöördumas oma kodukohta Ukrainasse. xxx.a. abiellus xxx ilma, et lahutust xxx oleks kunagi vormistatud. Kuidas märgitu osutus võimalikuks, hageja ei mäleta (tõenäoliselt läks dokumentide vahetuse käigus kaduma abielutempel passis). Nimetatud abielu lahutati 23. aprillil 1982.a.
erandi, mille kohaselt erandjuhtudel võivad rajoonide (linnade) töörahva saadikute nõukogude täitevkomiteed lubada abielluda naiskodanikul, kes on saanud seitsmeteistkümneaastaseks. Seega asub kohus seisukohale, et puudub alus tunnistada abielu kehtetuks abiellumisea tõttu, sest abielu ajal kehtinud perekonnaseadus võimaldas erandkorras abielu registreerida 17. aastasel naiskodanikul. PKS § 9 lg 1 p 6 alusel võib abielu kehtetuks tunnistada kui ühe või kummagi poole kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi. Hagiavalduse asjaoludest selgub, et konkreetsel juhul puudus hagejal ja kostjal vähimgi kavatsus täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi. Viimane asjaolu on tõendatud mh. sellega, et hageja ja kostja päevagi koos ei elanud. Xxxlahkus mõni nädal peale abielu registreerimist Eestist kodumaale Ukrainasse ja rohkem ei ole hageja ja kostja nüüdseks juba 65 aasta jooksul kohtunud. Kohtu arvates on täidetud eeldused abielu kehtetuks tunnistamiseks PKS § 9 lg 1 p 6 märgitud alusel. Kohus tunnistab kehtetuks Xxxja xxx abielu, mis on sõlmitud 09. augustil 1952. a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud akt numbriga 1564. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.