2.Välja mõista XXXX`lt (isikukood XXXX) igakuine elatis XXXX (isikukood XXXX) kasuks summas 150 eurot (ükssada viiskümmend eurot) kuus alates 01.05.2017 kuni XXXX täisealiseks saamiseni, so 25.10.2030.
3.Elatise maksed kanda XXXX arveldusarvele nr XXXX SEB Pank AS, selgitus „elatis XXXX“.
4.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.23.05.2017 esitas hageja Harju Maakohtusse hagi XXXX vastu elatise nõudes (lk 22 jj). Hagiavalduse kohaselt on kostja XXXX kantud lapse sünnitunnistusele isana. Hageja elab koos emaga ja on ema ülalpidamisel. XXXX ei täida omapoolset kohustust last üleval pidada. Hageja ema on töövõimetuse pensionär ja saab toimetuleku toetust. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas 235 eurot kuus alates mai kuust 2017. Kostja vastuväited
2.05.06.2017 esitatud vastuses (lk 29 jj) kostja hagi ei tunnista. 2016. aasta jaanuaris pöördus hageja seaduslik esindaja kostja poole väitega, et hageja on kostja laps ja palus kostjat laps omaks võtta. See oli esimene kord kui kostja sai teada hagejast, kes oli juba kolme aastane ja kes oli viibinud juba kaks kuud turvakodus. Kuna kostja on ise üles kasvanud lastekodus, ei soovinud, et last ootaks sama saatus ja alates 05.02.2016 sai kostjast hageja isa. Kostja püüdis last igatpidi toetada, maksis lasteaia koha eest, ostis riideid jm. Kostja ainsaks sissetulekuks on pension. Kostja on intellektpuudega inimene. Kostja elab linna poolt eraldatud sotsiaalkorteris, mis on 15,9 m2, muud vara kostjal ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et esitatud hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määruse nr 139 järgi on 1. jaanuarist 2017 töötasu alammäär 470 eurot kuus, millest 1/2 elatise alammäär on 235 eurot vanema kohta.
5.Kohus loeb sünnitunnistusega tõendatuks, et hageja XXXX on sündinud XXXX. Lapse emana on sünnitunnistusele kantud XXXX ja isana XXXX. Kuna kostja kahtles enda isaduses hageja suhtes, siis kohus tegi 09.06.2017 e-kirjaga pooltele ettepaneku käia kohtuväliselt DNA-ekspertiisis. 21.08.2017 uuringuaktist nr XXXX selgub, et riiklikult tunnustatud ekspert XXXX jõudis ekspertiisis tulemuseni, mis kinnitab, et XXXX on 99, 9999 % lapse XXXX bioloogiline isa (lk 45). Seega on XXXX ja XXXX lapse hooldusõiguslikud vanemad.
6.PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 235 eurot kuus.
7.Kostja vastuväite kohaselt ei ole tal võimalik tasuda elatist miinimummääras, kuna kostja on intellektipuudega isik ja tema ainsaks sissetulekuks on pension. Kostja on nõus tasuma elatist mõistlikus summas, so 50 eurot kuus alates 01.01.2018 (vt kostja 06.12.2017 e-kiri lk 48).
8.Ülalpidamise ulatuse sätestab PKS § 99, mille lg-te 1 ja 2 järgi tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kolleegium on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Kuivõrd hageja nõuab kostjalt elatist miinimummääras, siis lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulusid ei tule hagejal tõendada (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).
9.Lapse elulaad sõltub tema vanemate sissetulekust ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ja seetõttu ka lapse ülalpidamise ulatust. Seega tuleb ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada nii lapse vajaduste kui ka vanemate võimalustega.
10.Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise
väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
11.Alla seaduses sätestatud miinimummäära saab kohus elatise välja mõista mõjuval põhjusel, muu hulgas võib selleks olla vanema töövõimetus (PKS § 102 lg 2). Praeguses asjas on kostja tuginenud puudele ja töövõimetusele.
12.Kohus leiab, et hageja nõude vähendamiseks on käesoleval juhul põhjendatud. Kostja on kohtule esitanud Sotsiaalkindlustusameti 05.03.2017 otsuse, millest selgub, et XXXXel on tuvastatud keskmine puue, sest tema igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemisel esineb raskusi (lk 11). Eesti Töötukassa 02.02.2017 otsusega on XXXXel tuvastatud osaline töövõime, kuna isiku töötamine on tema terviseseisundist tulenevalt osaliselt takistatud (lk 12). Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja töötab XXXX ja tema keskmine töötasu on 366, 21 eurot kuus. Lisaks töötasule saab kostja sotsiaaltoetust 24, 80 eurot ja töövõimetuspensioni 254, 98 eurot kuus. Seega on kostja igakuine sissetulek kokku 645, 99 eurot. Kohus leiab, et kostja on võimeline tasuma igakuist elatist summas 150 eurot kuus. Selline summa on kohane, kahjustamata kostja enese ülalpidamisvõimet. Isegi kui arvata maha töövõimetuspension ja sotsiaaltoetus (kostja puudest tulenev lisakulu) 279,78 eurot, siis elatise tasumine 150 eurot ei osutu kohtu hinnangul arvestades kostja igakuist töötasu suurust 366, 21 eurot ebamõistlikult koormavaks.
13.Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja elatise hageja kasuks 150 eurot kuus alates 01. maist 2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.