Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 27.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-17-1233/20
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 27.12.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1209

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende esindajad

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Mõistlik

27.detsembril 2017 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis 2-17-1233 Xxx, Xxxja Xxxhagi Xxxvastu elatise väljamõistmiseks Xxx nõude osas 2115.00 eurot, Xxxnõude osas 2115.00 eurot, Xxxnõude osas 2115.00 eurot. Hageja I: Xxx (isikukood: xxx, registrijärgne elukoht: Tallinna xxx; viibimiskoht: xxx) Hageja II: Xxx(isikukood: xxx, registrijärgne elukoht: Tallinna xx Hageja III: Xxx(isikukood: xxx, registrijärgne elukoht: xxx Hagejate seaduslik esindaja: Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu (asukoht: Nunne 18, 15058 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja: Xxx(isikukood: xxx, sideaadress: xxx, e-post: xxx)

kirjalik menetlus Menetluse viis Resolutsioon

1.Rahuldada osaliselt Xxx, Xxxja Xxxhagi Xxxvastu elatise väljamõistmiseks.

2.Välja mõista Xxxpoja Xxx (sünd. xxx) ülalpidamiseks igakuine elatis 10% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 24.01.2017 kuni Xxx täisealiseks saamiseni, s.o kuni 11.03.2028, Xxx kasuks.

3.Välja mõista Xxxpoja Xxx(sünd. xxx) ülalpidamiseks igakuine elatis 10% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 24.01.2017 kuni Xxxtäisealiseks saamiseni, s.o kuni 07.09.2029, Xxxkasuks.

Välja mõista Xxxtütre Xxx(sündxxx) ülalpidamiseks igakuine elatis 10% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 24.01.2017 kuni Xxxtäisealiseks saamiseni, s.o kuni 07.09.2029, Xxxkasuks. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
04.09.20262-26-113624/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
04.09.20262-26-15077/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hagejate ema kostja. Hagejate isa kohta andmed puuduvad. Harju Maakohtu 15.06.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-1790 on kostja hooldusõigus hagejate suhtes peatatud ning määratud hagejate eestkostjaks Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu. Hagejad viibivad alates 01.05.2015 asenduskoduteenusel Tallinna Lastekodu Maarjamäe majas. Hageja igakuised ülalpidamiskulud on u 1260.00 eurot. Kostja on vahel toonud hagejatele maiustusi, riideid, jalateid ja mänguasju, kuid regulaarselt hagejaid üleval ei pea, elatist ei tasu. Hagejad paluvad välja mõista kostjalt iga hageja kasuks igakuise elatise miinimummääras alates avalduse esitamises, s.o alates 24.01.2017, kuni iga hageja täisealiseks saamiseni. Hagejad on teatanud, et neil puuduvad menetluskulud. Kostja vastuväited Kostja nõuet ei tunnista. Kostja on toetanud hagejaid vahetult u 100.00 euro ulatuses kuus (puuviljad, maiustused, mänguasjad, jalatsid, riided). Kostja ülalpidamisel on lisaks hagejatele neljas laps, s.o 02.08.2016 sündinud tütar. Kostja töövõime on osaliselt piiratud. Tema igakuine sissetulek on 664.12 eurot sh vanemahüvitis, töövõimetuspension ja peretoetus. Kostja elab koos noorima lapse isaga, kella igakuine sissetulek on u 640.00 eurot. Kostjaga kooselava pere igakuine kulu on u 1300.00 eurot sh toit 300.00 eurot, eluase 440.00 eurot, sidekulu 24.00 eurot, lapse erikulud 297.00 eurot, elukaaslase laenumaksed 63.00 eurot, millele lisandub elatis hagejatele 100.00 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS

§ 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 alusel on alates 01.01.2017 on töötasu alammäär 470.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 235.00 eurot. Asjas on tõendatud, et kostja on hagejate ema. Lapsevanema hooldusõigus on hagejate suhtes peatatud Harju Maakohtu 15.06.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-1790, määrus on jõustunud (tl 8-11). Hagejate eestkostjaks ja nende seaduslikuks esindajaks on Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu; PKS § 179 lg 1, tl 8-11). PKS § 172 alusel kuulub hagejate eestkostjale nii hagejate isikukui varahooldusõigus. PKS § 183 lg 1 alusel on eestkostja kohustatud eestkostetava vara hea hoolsusega valitsema, säilitama ja võimalusel korral suurendama ning tal on kohustus õigel ajal sisse nõuda eestkostetavale kuuluvad nõuded. Vaidlus puudub selles, et kostja ebaregulaarselt peab hagejaid vahetult üleval (vt nt tl 48, tl 95). Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige laste põhjendatud vajadusest, et tagada laste arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanema varalisest seisundist. Nende koosmõjus saab otsustada elatise suuruse üle. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hagejad on esitanud nõude PKS § 101 lg 1 sätestatud määras, siis hagejatel ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral. Järgnevalt kohus kontrollib, kas on alust välja mõista hagejale elatis alla miinimummäära. PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Asjas on tõendatud, et kostja ülalpidamisel on lisaks hagejatele aasta ja 4-kuune tütar (tl 49). Seega on kostjal kokku neli alaealist last üleval pidada. Kostja on esitanud tõendeid selle kohta, et tema igakuine sissetulek on 664.12 eurot (tl 55-58). Kostja töövõimet on osaliselt piiratud (tl 50-53). Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Paljasõnaline on kostja väide, et ta igakuiselt tasub hagejatele vahetult 100.00 euro ulatuses elatist. Kostja on vahel elatist vahetult tasunud, kuid tõendamata on tasumise regulaarsus ja suurus (vt nt tl 48, tl 95). Kõike eelnenut arvestades, kohus leiab, et on mõjuv põhjus PKS § 102 lg 1 mõttes vähendada väljamõistetavat elatist alla alammäära, s.o 50% asemel 10% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o 2017. aastal 47.00 eurot ühele hagejale. Sellises määras elatist on kostja võimeline tasuma arvestades tema majanduslikku olukorda (vt nt tl 55-58).