Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskuludest 16,11% (kuusteist koma üksteist protsenti) W.Pi (P, isikukood XXX) kanda ja 83,89% (kaheksakümmend kolm koma kaheksakümmend üheksa protsenti) B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) kanda.
6.Välja mõista W.Pilt (P, isikukood XXX) B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) kasuks menetluskulud riigilõiv 45 (nelikümmend viis) eurot 11 (üksteist) senti.
7.Välja mõista W.Pilt (P, isikukood XXX) B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) kasuks viivis menetluskulude 45 (nelikümmend viis) eurot 11 (üksteist) senti tasumata osalt
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 45 (nelikümmend viis) eurot 11 (üksteist) senti.
8.Jätta W.Pi (P, isikukood XXX) menetluskulud kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus ei anna Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldava osa väljajätmine
1.TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus hagi lihtsustatud korras menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagiavaldust hagihinnast tulenevalt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
2.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 20 päeva alates hagi ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Kostjale on hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega 2 (5)
kätte toimetatud TsMS § 3141 alusel 11.01.2024. Hagile vastamise tähtpäev oli 31.01.2024. Kostja ei ole hagile vastanud. Hageja ei ole kohtule avaldanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus teeb eeltoodut arvestades asjas kohtuotsuse, millega jätab hagiavalduse TsMS § 407 lg 6 alusel osaliselt rahuldamata.
3.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ja BB Finance OÜ (registrikood 11306564, krediidiandja) on sõlminud 23.09.2022 laenulepingu nr 2102245397. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited lepingu sõlmimise kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus leiab, et krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud lepingul on tarbijakrediidilepingu tunnused ning sellele tuleb kohaldada seaduses tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut.
4.Kohtul on esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise (vt RKTKm 24.11.2023 2-21-13098).
5.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Hageja märkis hagiavalduses ning vastuseks kohtu 02.01.2024 puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramise ja hagiavalduse käiguta jätmise määrusele 04.01.2024 täiendavalt, et kostja ja krediidiandja vahel sõlmitud 23.09.2022 laenulepingu nr 2102245397 järgne krediidi kulukuse määr oli 48,49% aastas ning ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus on kohustatud kontrollima tarbijakrediidilepingu kehtivuse eeldusi, sh krediidi kulukuse määra märkimist lepingus ja kulukuse määra õigsust. Eesti Panga poolt 31.05.2022 avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,30% aastas. Seega oli VÕS § 4062 lg-s 1 kehtestatud krediidi kulukuse piirmäär 23.09.2022 lepingu sõlmimise ajal 48,9% aastas (3x16,3). Laenulepingus nr 2102245397 ning laenulepingu tarbijakrediidi standardinfo teabelehes (dtl-d 62-65; 83-85) on välja toodud krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks olevad andmed, mille järgi saab kohus kontrollida tarbijakrediidilepingus märgitud krediidi kulukuse määra arvutuskäiku. Laenulepingus nr 2102245397 ning laenulepingu tarbijakrediidi standardinfo teabelehes märgitud andmetest nähtub, et krediidisumma on 1166,30 eurot, tagastamise tähtaeg 60 kuud, fikseeritud intressimäär 37,57% aastas, lepingutasu 76,30 eurot, tagasimakstav kogusumma 2599,80 eurot, 60 tagasimakset. Kohus märgib, et laenulepingus nr 2102245397 ning laenulepingu tarbijakrediidi standardinfo teabelehes märgitud andmete ja eelduste järgi arvutatud krediidi kulukuse määr on 50,38% aastas. Hageja avaldatud andmete põhjal arvutatud krediidi kulukuse määr on 50,38%. Seega on lepingus näidatud krediidi kulukuse määr madalamana ning tegelik krediidi kulukuse määr ületas lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra. Kuivõrd 23.09.2022 sõlmitud laenulepingu nr 2102245397 3 (5)
tegelik krediidi kulukuse määr 50,38% aastas ületas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud krediidi kulukuse piirmäära, on 23.09.2022 laenuleping nr 2102245397 VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine.
6.VÕS § 4062 lg 3 kohaselt, kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 4061 sätestatud eeldusi. Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust väitega, et krediidiandja BB Finance OÜ on määranud tagasimaksed uuesti ning teinud need kostjale teatavaks. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuvad tagastamata krediidi ning intressi uuesti määratud tagasimaksed 4062 lg 3 järgi, sh maksete suurused ja maksete tähtajad. Seetõttu ei ole kohtul võimalik hageja nõude põhjendatust kontrollida uuesti määratud tagasimaksete põhjal. Maksegraafiku kohaselt on otsuse tegemise aja seisuga 10.02.2025 sissenõutavaks muutunud krediidisumma 282,71 eurot tagastamise kohustus (15.11.2022 kuni 15.01.2025 osamaksed) (dtl-d 63-65) Hageja on hagiavaldust põhjendanud väitega, et lepingu katteks on kostja poolt maksegraafikujärgseid tagasimakseid tehtud kokku 43,33 eurot. Hageja poolt esitatud tagasimaksete arvestusest nähtub, et kostja on teinud maksegraafiku alusel 15.11.2022 osamakse summas 43,33 eurot (dtl 87). VÕS §-s 94 nimetatud intressimäär tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal 23.09.2022 kuni 01.01.2023 oli 0% aastas. Kuivõrd tarbijakrediidileping oli tühine ning intressimäär oli osamakse tegemise ajal 0% aastas, tuleb makse lugeda krediidisumma 1166,30 eurot tagastamise kohustuse täitmiseks. Sissenõutavaks muutunud tagastamata krediidisumma jääk kostja tehtud tagasimakset arvestades on 239,38 eurot (282,71-43,33=239,38). Kohus rahuldab hagiavalduse krediidisumma eurot tagastamise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 239,38 eurot. Kohus jätab hagiavalduse krediidisumma 920,10 eurot tagastamise nõudes rahuldamata.
7.Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust väitega, et krediidiandja BB Finance OÜ on määranud tagasimaksed uuesti ning teinud need kostjale teatavaks. Seega ei ole kohtul võimalik kontrollida, millises ulatuses on hageja esitatud intressi 126,06 eurot tasumise nõue põhjendatud VÕS § 4062 lg 3 ja VÕS § 94 lg 1 alusel. Kohus jätab seetõttu hagiavalduse intressi 126,06 eurot tasumise nõudes rahuldamata, sest hagi ei ole selles osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
8.Krediidilepingu tühisusest tingituna ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist lepingus kokkulepitud ulatuses. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses algses maksegraafikus märgitud krediidisumma osamaksete tagastamisega viivitamise eest. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 179,93 eurot tasumist ajavahemiku 02.03.2023 kuni 23.10.2023 eest. Krediidisumma osamaksed ajavahemikus 15.11.2022 kuni 15.03.2023 tervikuna ning 15.04.2023 osamakse 7,06 euro ulatuses on tagastatud kostja tehtud maksete 43,33 eurot arvel. Seisuga 02.03.2023 ei olnud kostja viivituses algses maksegraafikus märgitud krediidisumma osamaksete tagastamisega. Kostja oli 23.10.2023 seisuga viivituses 15.04.2023 krediidisumma osamakse 7,96 eurot tasumisega 0,9 euro ulatuses ning 15.05.2023 kuni 15.10.2023 krediidisumma osamaksete tasumisega tervikuna. Seega on hagejal hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades õigus nõuda viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses krediidisumma osamaksetelt, mis tuli tagastada ajavahemikus 15.04.2023 kuni 15.10.2023. Viivis nimetatud osamaksetelt on 1,47 eurot (0,05+0,42+0,36+0,29+0,2+0,12+0,03=1,47). Kohus rahuldab hagiavalduse viivise 1,47 eurot tasumise nõudes ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 1,47 eurot. Kohus jätab hagiavalduse viivise 178,46 eurot tasumise nõudes rahuldamata. Hageja ei ole esitanud kohtule viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, nõuet TsMS § 367 järgi.
9.Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel sissenõudmiskulude 30 eurot hüvitamist. Tarbijakrediidilepingu tühisuse tõttu puudub võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulusid 4 (5)
lepingu alusel. Hageja ei ole hagiavaldust põhjendanud sellega, et kostja on jätnud tagastamata tühise krediidilepingu alusel saadud krediidisumma ning hageja või krediidiandja on teinud selle kohustuse rikkumise tõttu VÕS § 128 lg 3 mõistes kulusid. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sissenõudmistoimingute tegemisega ja toimingutega seoses kulude tegemisega (nt postikulu, SMSis saatmise vms kulu). Kohus jätab seetõttu hagiavalduse sissenõudmiskulude 30 eurot tasumise nõudes rahuldamata, sest hagi ei ole selles osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
10.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus tegi rahuldatud nõuete osas tagaseljaotsuse. Seetõttu tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
11.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Hageja esitas kostja vastu raha tasumise nõuded hagihinnaga 1495,47 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse raha tasumise nõuetes, millele vastav hagihind on 240,85 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 16,11% ulatuses ja jättis rahuldamata 83,89% ulatuses (240,85 on 1495,47-st 16,11%). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda 16,11% ulatuses ning hageja kanda 83,89% ulatuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 280 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 280 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema. Kohus määrab menetluskulude jaotust arvestades kindlaks hageja kohtukulud riigilõivu 45,11 eurot (16,11% 280-st on 45,11). TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 45,11 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
12.Kostja ei ole hagile vastanud ega teinud muid menetlustoiminguid. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ja tema kulusid ei nähtunud toimikust. Kohus leiab, et kostjal puuduvad menetluskulud. Kohus jätab kostja menetluskulude rahalise suuruse nende puudumise tõttu kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.