Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Resolutsiooni punktile 3 on hagejal võimalik esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Hageja nõuded, kostja vastuväited Hageja Xxesitas 16.11.2016.a hagi Xxxvastu elatise 300 eurot kuus nõudes alates hagi esitamisest 16.11.2016.a ja tagasiulatuva elatise perioodi üks aasta enne hagi esitamist nõudes iga kuu kohta 300 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt hageja õpib ja lõpetab gümnaasiumi 2017.a. Eksamite ettevalmistamiseks on vaja tasuda eraõpetajatele. Kostja ei ole hageja ülalpidamises osalenud. Hageja 30.05.2017.a istungil loobus tagasiulatuva elatise nõudest ja osaliselt tulevikku suunatud elatise nõudest ja täpsustas, et tema kogunõue on kuue kuu elatis iga kuu kohta 235 eurot jaanuari 2017.a kuni juuni 2017.a eest, kokku elatise nõue 1410 eurot. Kostja Xxxkirjalikus vastuses on nõus tasuma hagejale elatist 100 eurot kuus. Kostja põeb diabeeti, tema igakuised püsikulutused on 900 – 950 ning on võimalik, et tulenevalt oma tervislikust seisundist ei ole tal peagi võimalik enam töötada. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Xxsündis 01.01.1998.a ja sai täisealiseks 01.01.2016.a. Täisealiseks saamise ajal ja hagi kohtusse esitamise ajal 16.11.2016.a. õppis hageja Ehte xxx. Hageja lõpetas kooli juunis 2017.a. Kostja on esitanud kirjaliku tõendi selles, et tema töötasu neto ühes kuus on ligikaudu 1150 eurot. Kostja on kinnitanud, et nõus tasuma kuni kooli lõpetamiseni hagejale elatist 100 eurot kuus. Hageja kohtuistungil täpsustas, et elatise nõue on seitsme kuu eest iga kuu kohta 235 eurot, alates detsembrist 2016.a kuni juuni kaasa arvatud 2017.a Hageja ei soovi tagasiulatuvat elatist ja tulevikku suunatud elatist peale juunit 2017.a. Hageja kogunõue on 1645 eurot. Nimetatud nõudest on kostja ühe kuu eest menetluse ajal tasunud, tasumata on 1410 eurot ja hageja nõue on perioodi jaanuar 2017.a kuni juuni 2017.a eest igas kuus 235 eurot. Hageja on esitanud kirjalikud tõendid selles, et matemaatika järeleaitamistunnid toimuvad kaks korda nädalas ja maksvad 80 eurot kuus (1 tund 10 eurot), inglise keele järeleaitamistunnid toimuvad kaks korda nädalas ja maksvad 120 eurot kuus (1 tund 15 eurot). Hageja ei ole aga esitanud tõendeid selles, et ta oleks neid kulusid kandnud.

Hageja on esitanud kirjalikud tõendid selles, et detsembris 2016.a kuni veebruaris 2017.a on hageja elukoha elektrikulud ühes kuus keskmiselt 208 eurot. hageja elab koos emaga, seega on hageja kulud 104 eurot kuus. Veel on hageja esitanud kirjaliku tõendi selles, et tema mobiilikulu ühes kuus on 13 eurot. Hageja on esitanud kirjaliku tõendi hageja ema pool tasutava kodukindlustuse kohta, mis ei ole aga hageja elukohaks oleva eluruumi kodukindlustuskulu ja ei tule seega hageja kulude määramisel arvesse. Samuti on hageja esitanud kirjalikud tõendid hageja ema suhtes käiva täitemenetluse kohta, ema töötasu tõendi selles, et hageja ema töötasu neto on keskmiselt 520 eurot kuus ning tšekid toidu ostmise kohta. Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud oma kulusid ühes kuus summas 117 eurot (elektrikulu 104 eurot, mobiilikulu 13 eurot). Arvestades, et vanemate kohustused laste ülalpidamisel on võrdsed, ei ole hageja siiski tõendanud suuremas summas elatise vajadust kuus, kui kostja poolt õigeksvõetud 100 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab perioodi jaanuar 2017.a kuni juuni 2017.a kaasa arvatud eest välja elatise 100 eurot kuus, seega kokku 600 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. TsMS 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus võtab vastu loobumise ja lõpetab menetluse hageja nõudes tagasiulatuva elatise saamiseks ja hageja nõudes tulevikku suunatud elatise saamiseks alates juulist 2017.a 22.03.2017.a kohaldatud hagi tagamine tuleb kohtuotsusega tühistada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Eeltoodust tulenevalt jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.