2-17-106078/27 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

8.Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXX ́ilt välja XXX kasuks menetluskulud summas 700 eurot (õigusabikulud). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused XXX esitas 27.03.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 250 euro elatise saamiseks (tl 1, pöördel). Pärnu Maakohus lõpetas 02.05.2017 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. XXX (hageja) esitas 08.05.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse XXX ́i (kostja) vastu elatise nõudes (tl 16, pöördel). 15.05.2017 hagiavalduse tervikteksti (tl 26, pöördel) kohaselt sündis XXX lapse ema ja kostja kooselust laps XXX. Umbes 2013. aasta märtsikuust lõppes poolte kooselu. Pärast kooselu lõppemist annab lapse ema lapsele ülalpidamist üksi. Kostja ei ole raha andnud lapse ülalpidamiseks ühe aasta jooksul enne elatise väljamõistmise avalduse kohtule esitamist. Kostja ei anna raha lapse ülalpidamiseks igakuiselt, põhjendades seda raha puudumisega. Lapse vajadused 2016. aastal olid 430 eurot kuus. Lapse vajadused 2017. aastal on 470 eurot kuus. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei ole vaja elatise nõude puhul seaduses sätestatud minimaalmääras tõendada ega hinnata lapsele tehtavaid kulutusi. Hageja palus kohtul:  välja mõista kostjalt igakuine elatisraha Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses alaealise tütre XXX ülalpidamiseks alates 27.03.2017 (maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kohtule esitamisest) kuni 16.08.2029 (täisealiseks saamiseni),  välja mõista kostjalt elatisraha XXX ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 27.03.2016 kuni 26.03.2017 summas 2 629,39 eurot,  määrata elatise tasumine alaealise lapse ema XXX arvelduskontole Swedbank AS-is nr. EEXXX iga jooksva kuu 01-ks kuupäevaks,  tunnistada kohtuotsus kostjalt hageja ülalpidamiseks elatisraha väljamõistmise osas viivitamata täidetavaks ning  jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuse osas hagile märkis hageja, et kostja peab hagejale elatisraha maksma seadusega sätestatud ulatuses. Hageja leidis, et kostja seisukoht, mille kohaselt ületab elatis summas 215 eurot

kuus 2016. aastal ja 235 eurot kuus 2017. aastal seadusega ettenähtud elatise summat, ei ole õige. Alates 01.01.2016 on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 430 eurot kuus. Seega ei tohtinud elatis 2016. aastal olla väiksem kui 215 eurot kuus. Alates 01.01.2017 on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 470 eurot kuus. Seega ei tohi elatis 2017. aastal olla väiksem kui 235 eurot kuus. Hageja nõuab elatisraha seadusega sätestatud ulatuses muutuva suurusena ning ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule esitamist. Lähtudes eeltoodust lapse ema ei pea lapsele tehtavaid kulutusi põhjendama ega tõendama. Hageja leidis, et tagasiulatuv nõue on põhjendatud ning ei ole alust jätta see rahuldamata, kuna kostja ei ole tasunud mitte midagi elatisraha katteks perioodil 27.03.2016-26.03.2017. Hageja leidis, et kostja taotlus vähendada elatist alla seadusega sätestatud suurust tuleb jätta rahuldamata, kuna töö puudumine kostjal sõltub iseendast olenevatest asjaoludest, seega ei saa see olla mõjuvaks põhjuseks elatisraha vähendamiseks alla miinimumi. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist ning see ei sõltu kostja sissetuleku olemasolust. Kostja on töötanud perioodil 27.03.2016-12.04.2017 taksojuhina. Makseettepanek oli kätte toimetatud kostjale 06.04.2017, aga ta on töötuna arvele võetud alates 13.04.2017. Seega on kostja lõpetanud töölepingu tahtlikult omal soovil selleks, et luua näiliku mulje oma sissetulekute puudumisest ning võimalusel vältida elatise maksmist seadusega sätestatud ulatuses ning tagasiulatuvalt. Kostja on terve ja teovõimeline isik, seega ta saab leida endale sobiva töö. Kostja nimetas vara ja majandusliku seisundi teatises, et tal puuduvad kohustused krediidiasutuste ja teiste võlausaldajate ees. Seega ei ole kostjal võlgasid. Oma olemuselt ei saa kohustuste olemasolu isikul riigi ees olla mõjuvaks põhjuseks elatisraha vähendamiseks alla seadusega sätestatud suurust, kuna kohustused on tekkinud isiku ebaseadusliku käitumise või seaduse järgimata jätmise tõttu. Kohustused riigi ees ei mõjuta elatisraha rahuldamise järjekorda täitemenetluses. Kostjal ei ole teist last. 22.09.2017 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. 17.11.2017 seisukohas märkis hageja, et kostja ei ole teinud mõistlikke pingutusi ametliku töö leidmiseks, aga töö leidmisel ja töölt lahkumisel käitub vastutustundetult ja lapse huvisid arvestamata. 2016. aastal töötas kostja neljal ametlikul töökohal, millest tuleneb, et kostja on võimeline leidma ametliku töö ilma probleemita. Kostja väited, et tal ei õnnestu leida tööd oma kriminaalse mineviku tõttu, ei ole usaldusväärsed ega eluliselt usutavad. 27.11.2017 arvamuse kohaselt ei ole hageja hinnangul kõik kostja poolt esitatud ostutšekid oma olemuselt seotud hagejaga. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et nimetatud hagiavaldus tuleb jätta (iseäranis tagasiulatuva nõude) osas esitatud kujul rahuldamata. Igakuine elatis ei või ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sellest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa seaduses sätestatud määra, põhjendama ega tõendama. Kui elatisenõue ületab seadusega ettenähtud miinimumsummat, tuleb selle nõude eelduseks olevaid lapse vajadusi isikul, kes elatise suuremas suuruses väljamõistmist taotleb, põhjendada ja tõendada. Hageja soovib tagasiulatuvalt elatist summas 215 eurot, mis ületab 2016. aasta elatise miinimumsummat ja elatist summas 235 eurot kuus, mis ületab 2017. aasta elatise miinimumsummat. Seega tuleb hageja seaduslikul/lepingulise esindajal lapsele tehtavaid kulutusi põhjendada ning esitada tõendeid tehtavate kulutuste kohta. Samuti tuleb esitada tõendid, mis kinnitavad hageja seadusliku esindaja sissetulekuid ning varalist seisu. Kostja taotles kohaldada käesolevas tsiviilasjas PKS § 102 lõikes 2 sätestatud võimalust- kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra- mille

põhistuseks esitas kostja Eesti Töötukassa 25.05.2017 teatise ja riigi ees lasuvate rahaliste kohustuste olemasolu kinnitava dokumendi. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused XXX ́l ja XXX ́il on ühine tütar, XXX sündinud XXX (tl 18), kes elab koos ema XXX ́ga. Hageja palub kostjalt välja mõista  igakuise elatise Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses alates 27.03.2017 kuni 16.08.2029 ning  elatise tagasiulatuvalt alatest 27.03.2016 kuni 26.03.2017 summas 2 629,39 eurot. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, s.o lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi peab vanem oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Seega võivad vanemad leppida kokku ka muul viisil elatise andmises. PKS § 100 lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad leppida kokku lapse ülalpidamise kohustuse täitmise korras. Sellise kokkuleppega reguleerivad vanemad kui lapsele ülalpidamist andma kohustatud isikud omavahelisi suhteid. Samas vanemate kokkulepe ei välista ega piira PKS § 100 lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid nr 3-2-1-78-13, p 13, nr 3-2-1-120-14, p 13). Kostja leiab, et ta on hagejat materiaalselt abistanud. Kostja on kohtule esitanud tšekid hagejale tehtud ostude kohta (tl 97-99, 108, 109, 110, 111, 114). 22.09.2017 toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et neil ei olnud hageja seadusliku esindajaga mingit kokkulepet, et kostja ostaks hagejale asju. Samuti märkis hageja lepinguline esindaja kohtuistungil, et neil ei olnud kokkulepet. Lisaks on hageja seaduslik esindaja täiendavalt selgitanud, et oma olemuselt ei ole kõik ostutšekid seotud hagejaga. Näiteks hageja kannab pükse suurusega 130, jopet suurusega 130 ja mütsi suurusega vähemalt 56, aga 07.10.2017 ostutšeki kohaselt on kostja ostnud püksid suurusega 110, jope 104 ja mütsi 53. Sama lugu on 11.11.2017, 06.09.2017 ja 01.05.2017 ostutšekkidega- kostja poolt ostetud riided ei sobi hagejale ning seda vale suuruse tõttu (tl 115). Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud, et hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel oleks olnud kokkulepe hageja ülalpidamiskohustuse täitmiseks muul viisil.

13.aprilli 2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16). Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus (vt Riigikohtu 16. jaanuari 2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17; Riigikohtu 13. aprilli 2016.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega annab teiste laste olemasolu alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Lisaks on mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära muu hulgas see, et laps elab mingi osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-3517, p 28.3). Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-119-15 punktist 11 nähtub, et PKS 102 lõike 2 teises lauses silmas peetud vahendite ühetaoline kasutamine ei tähenda nende vahendite aritmeetilist jagamist ülalpeetavate arvuga (sh ülalpidaja ise), vaid pigem seda, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks. Seega ei pea erinevatele ülalpeetavatele antav rahasumma olema igakuiselt võrdne, vaid tagatud peab olema kõigi alaealiste laste igapäevaste vajaduste rahuldamine. Kohus on tuvastanud, et kostjal teised lapsed puuduvad. Samuti ei ela hageja osa ajast kostja juures. Lisaks ei ole kostja märkinud, millise summani ta elatise vähendamist taotleb. Järgnevalt analüüsib kohus poolte poolt esitatud ja kohtu poolt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 5 alusel kogutud tõendeid (tl 74-79, 87, 100-105, 119, 120, 121, 122, 123, 124, 125, 126, 127, 128) lapse ema ja kostja varalise olukorra kohta, et tuvastada lapse vajaduste rahuldamise võimalused. Maksu- ja Tolliameti vastusest nähtuvalt on perioodil 01.01.2016-31.08.2017 kostja saanud maksustatavat tulu järgnevalt: - BLRT ERA AS- maksustatav tulu 4 663 eurot; - VILLA THAI OÜ- maksustatav tulu 30,25 eurot;

Äriregistri, Kinnistusraamatu, Liiklusregistri ja Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel puudub kostjal registrisse kantav vara. Kostja käsutuses oli nimetatud perioodil (01.01.2016-31.08.2017) rahalisi vahendeid lapse ülalpidamiseks 10 120,51 eurot (506 eurot kuus), so keskmiselt 253 eurot kuus. Maikuust 2017 on kostja sissetulek olnud vahedega 300-400 eurot, keskmiselt 350 eurot. Eeltoodust tulenevalt on aritmeetilise keskmise järgi kostja sissetulekuks 428 eurot kuus. Kostja käsutuses on olnud nimetatud perioodil rahalisi vahendeid lapse ülalpidamiseks 428 eurot, so keskmiselt 214 eurot kuus. Hageja elab koos ema XXX ́ga, ema teiste ülalpeetavate kohta andmeid kohtule esitatud ei ole. 22.09.2017 kohtuistungil märkis hageja seaduslik esindaja, et tema sissetuleku suuruseks on 800 eurot. Lisaks on hageja seaduslikul esindajal autoliising ja kinnisvara puudub. Liiklusregistri andmete kohaselt kuulub hageja seaduslikule esindajale mopeed (registreerimismärgiga 190Z). Äriregistri, Kinnistusraamatu ja Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel puudub hageja seaduslikul esindajal muu registrisse kantav vara. Seega on XXX käsutuses olnud nimetatud perioodil rahalisi vahendeid lapse ülalpidamiseks 800 eurot, so keskmiselt 400 eurot kuus. Kostja on märkinud, et ta on töötu ja lisaks on tal riigi ees rahalised kohustused (tl 39, 40). 22.09.2017 kohtuistungil märkis kostja, et tal ei ole mingit vara. Maikuust on sissetulek olnud vahedega 300-400 eurot. Kostjal on põhiharidus, kvalifikatsioon on keevitaja. 27.03.2016 kuni 12.04.2016 töötas kostja taksojuhina. Menetluse kestel on kostja kohtule esitanud kostja võlgnevust kinnitava väljavõtte (tl 100-105). Kohus märgib, et antud väljavõttest ei nähtu, millised kohustused on sissenõutavad, millised kohustused on lõppenud või kui palju kostja tasub igakuiselt kohustuste katteks. 04.04.2017 esitas kostja kohtule võlgniku andmete loetelu sissetuleku, vara ja majandusliku seisundi kohta (tl 10, pöördel), millest nähtub, et kostjal puuduvad kohustused krediidiasutuste ja teiste võlausaldajate ees. Kohus nõustub hageja seadusliku esindaja seisukohaga, et kostja selgitused selles, kuidas tal pole võimalik teenida lapse ülalpidamiseks vajalikku sissetulekut, on ainetud. Kostja on töövõimeline isik, kelle ülesandeks on teenida sissetulekut määral, mis võimaldaks lapse vajaduste rahuldamist vähemalt miinimummääras. Lisaks nähtub kostja poolt esitatud täitetoimikute väljavõtetest, et kostjal on võlgnevused Politsei- ja Piirivalveameti (trahvid), Tallinna Transpordiameti (väärteoasi) ja Riigi Tugiteenuste Keskuse (kriminaalasja menetluskulude nõue) ees. Seega on kostja oma käitumisega ise pannud ennast olukorda, kus ta peab täitma oma kohustusi eelpool nimetatud asutuste ees. Alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmist tuleb eelistada muude kohustuste täitmisele.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Kostja peab tegema endast kõik oleneva, et tagada ka oma lapse XXX igapäevaste vajaduste rahuldamine, makstes elatist vähemalt perekonnaseaduses sätestatud minimaalmääras. Kohus juhib kostja tähelepanu ka PKS §-le 106, mille kohaselt kui sugulane on PKS § 102 alusel ülalpidamise kohustusest vabastatud, annab ülalpidamist sugulane, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Seega isegi kui kohus vabastaks kostja osaliselt hageja ülalpidamise kohustusest, oleks lapsel õigus pöörduda PKS § 96 alusel ülalpidamisnõudega kostja vanema(te) (vanavanema(te) vastu. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks hageja ülalpidamiseks välja alates 27.03.2017 igakuise elatise muutuva suurusena PKS § 101 lõikes 1 sätestatud minimaalmääras kuni hageja täisealiseks saamiseni, so kuni 16.08.2029. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja XXX kasuks võlgnevuse alates 27.03.2016 kuni 26.03.2017 summas 2 629,39 eurot (tl 26, pöördel). Kostja palus jätta hageja vastava nõude rahuldamata. Kohus märgib, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel. Hageja seaduslik esindaja selgitas 22.09.2017 toimunud kohtuistungil, et ta ei pöördunud kohe kohtusse, sest oli jutt, et kostja hakkab maksma, kui ta läheb tööle. Hageja seaduslik esindaja ootas, ka kostja ema palus, et ta ootaks ja ei annaks kohtusse. Seda ei juhtunud, möödus aasta ja hageja seaduslik esindaja andis dokumendid kohtusse. Kostja märkis samal istungil, et tagasiulatuva elatise summa on talle koormav maksa ja see paneb ta äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. 2016. aasta sissetulekuid kostja ei mäletanud. Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13; 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14). Hageja kulutused perioodil 27.03.2016-26.03.2017 olid suurusjärgus 2 629,39 eurot. Kostja sissetulek perioodil 01.01.2016-31.08.2017 oli suurusjärgus 506 eurot kuus. Kostja kohtule tõendeid selle kohta, milliseid kulutusi kostja antud perioodil kandis, esitanud ei ole. Kohus leiab, et tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine ei ole kostjale ebamõistlikult koormav. Eelpool toodust tulenevalt rahuldab kohus hageja tagasiulatuva elatise nõude perioodi 27.03.2016 kuni 26.03.2017 eest summas 2 629,39 eurot.

Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Hageja taotlusel tunnistab kohus käesoleva otsuse igakuise elatise osas viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 3). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja õigusabikulude suuruseks on 700 eurot (tl 92), mis koosneb:  06.05.2017- tutvumine dokumentidega ülalpidamisasjas ja nõupidamine kliendiga- kestus 1 tund summas 100 eurot;  hagiavalduse koostamine XXX ́i vastu elatise nõudes- kestus 1,5 tundi summas 150 eurot;  hageja 14.06.2017 seisukoht kostja 29.05.2017 vastuse osas- kestus 1,5 tundi summas 150 eurot;  ettevalmistamine 22.09.2017 kohtuistungiks- kestus 0,5 tundi summas 50 eurot;  osalemine 22.09.2017 istungil kell 11:00–12:00- kestus 1 tund summas 100 eurot  17.11.2017 seisukoht- kestus 1,5 tundi summas 150 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunni hind oli 100 eurot tunnis. Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud toimingutele esitanud ei ole. Kohus leiab, et arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on eelpool nimetatud toimingud põhjendatud ja vajalikud. Võttes arvesse hageja lepingulise esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 7 tunni (1 + 1,5 + 1,5 + 0,5 + 1 + 1,5) ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 100 eurot. Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-145-13). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind (100 eurot/tund) ülemäära kõrge. Kokku tuleb XXX ́ilt mõista XXX kasuks välja menetluskulud summas 700 eurot (7 h x 100 eurot/h).