Perekonnaõigus › Abielulahutus

Tsiviilasi nr 2-17-16860

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.detsember 2017.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-16860

Tsiviilasi

XXXX hagi XXXX vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX) Hageja lepinguline esindaja: Julia Kotta (Stabimer Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]) Kostja: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

21.12.2017.a

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja

RESOLUTSIOON

Kohus otsustas: Lahutada XXXX ja XXXX abielu, mis sõlmiti 02.03.2002.a Tallinna Perekonnaseisuametis, abieluakt nr XXXX. Menetluskulude jaotus Abieluasjas kantud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebekord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja kostja seisukoht

Tsiviilasi nr 2-16-6014

Hageja XXXX esitas 10.11.2017.a kohtule hagiavalduse abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja mitmel korral proovinud abielu lahutada perekonnaseisuametis, kuid kostja pole nõus olnud. Hageja ei soovi abielu jätkata. Hageja kohtuistungil jäi abielu lahutamise nõude juurde ja seletas, et 8.novembril käesoleval aastal kolis koos kahe väiksema lapsega ära oma vanemate juurde. Suurem laps elab kostja juures. Kostja on hagejat korduvalt kodust välja visanud ja siis tagasi kutsunud. Hageja on läinud oma vanemate juurde, kuid kodus ei saa elada. Hageja ja kostja tülitsevad pidevalt. Hageja on hakanud abielulahutusele mõtlema sellest asjast, kui kostja ajas hageja kodust välja, kui hageja ootas kolmandat last 2014.a. Kostja XXXX kohtuistungile ei ilmunud ja oma seisukohta abielulahutuse küsimuses ei avaldanud. Hagiavalduse ja kohtukutse on kostja posti teel kätte saanud 01.12.2017.a. Kohtu põhjendused ja järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Kohus pidas võimalikuks vaidluse sisulist lahendamist. Kohtu arvates on hagi aluseks olevad asjaolud piisavalt välja selgitatud. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta; lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi; lg 3 kohaselt kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Hageja oli kindel oma otsuses, et abielu jätkumine ei ole võimalik, kuna kostja käitub selliselt, et temaga ei saa elada pereelu (kostja saadab hageja kodust minema, nii et hageja on aeg-ajalt sunnitud elama oma vanemate juures). Kohus lahutab poolte abielu. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.