2.S. M. M. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx x, xxxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx) Hagejate seaduslik esindaja: K. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxx x, xxxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx, e-post xxx) Kostja: I. L. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxx xx, xxxxxxx, xxxxx, e-post xxx)
Menetlusviis
Korraldav kohtuistung 17.08.2017, osales I. L., poolte nõusolekul menetlus jätkus ja otsus tehakse kirjalikus menetluses (TsMS § 403 lg 1)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada E.-S. M. ja S. M. M. hagi I. L. vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista I. L.lt (L., isikukood xxxxxxxxxxx) E.-S. M. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks alates 17.05.2017 kuni E.-S. M. täisealiseks saamiseni xx xx xxxx elatis 210 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, millest on maha arvestatud pool E.-S. M.le ühes kuus makstavast riiklikust lapsetoetusest.
3.Välja mõista I. L.lt (L., isikukood xxxxxxxxxxx) S. M. M. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks alates 17.05.2017 kuni S. M. M. täisealiseks saamiseni xx xx xxxx elatis 210 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, millest on maha arvestatud pool S. M. M.le ühes kuus makstavast riiklikust lapsetoetusest.
4.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada I. L. poolt menetluse ajal tasutud elatist. Kui menetluse ajal on I. L. tasunud elatist kohtu määratust vähem, tuleb kogunenud elatise võlgnevus tasuda ühe summana mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
5.Elatist makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud elatis tuleb I. L.l tasuda selle
Tsiviilasi nr 2-17-7707 kuu, mille eest elatist makstakse, 1. kuupäevaks laste ema K. P.e (P., isikukood xxxxxxxxxxx) arvelduskontole nr EExxx Swedbank, makse selgitusega „E. ja S.i elatisraha“.
6.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu jätta menetluskulude suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUE
E.-S. M. ja S. M. M. (seadusliku esindaja K. P.e kaudu) esitasid 17.05.2017 Pärnu Maakohtusse hagi I. L. vastu elatise väljamõistmiseks. Hagejad paluvad alates 17.05.2017 kuni laste täisealiseks saamiseni kostjalt välja mõista elatise seaduses ettenähtud miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt moodustavad E.-S. M. igakuised kulud 471 eurot: eluasemekulud 100 eurot, kulutused toidule 115 eurot, kulutused transpordile 20 eurot, sidekulud 6 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 200 eurot. S. M. M. kulude summa on 777 eurot: eluasemekulud 100 eurot, kulutused toidule 115 eurot, kulutused transpordile 20 eurot, sidekulud 6 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 6 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 200 eurot, mootorratta trenn 300 eurot. Hagejate esindaja ei olnud nõus kostja ettepanekuga arvestada lastele makstava peretoetusega ning tasuda lastele kuus 210 eurot. Hagejate esindaja selgitas, et annab lastetoetuse summas 50 eurot lastele taskurahaks, võimaldades neile asju, mida nad soovivad, mitte mida vaja on. Kuna see raha läheb otse lastele, siis ei ole hagejate esindaja miinimummäära alandamisega nõus.
KOSTJA VASTUS
Kostja kirjalikus vastuses nõustus hagiga, kuid märkis, et on vastavalt omavahelisele kokkuleppele hagejate seadusliku esindajaga tasunud lastele elatist igakuiselt 400 eurot ja jätkab seda ka edaspidi. Kostja palus arvesse võtta, et laste ema elab kostja raha eest ja tema ehitatud majas ning kasutab kostja ostetud autot, kostja on lastele ostnud riideid, kodu- ja sidetehinikat. Kostja kohtuistungil tõi välja, et ta on olnud pikalt haige, tal on xxxxxx tuvastatud töövõimetus kutsehaigusest, määramisel on töövõimetustoetus. Kostja kinnitas, et ei soovi oma tervise tõttu elatise vähendamist, ta on nõus tasuma lastele elatist miinimummääras, millest on maha arvestatud pool lastetoetuste summast. Kostja vaidles osaliselt vastu laste igakuiste kulude suurusele leides, et riiete ja jalanõude kulu 200 eurot kuus ning eluasemekulud on ülemäära suured. Kostja märkis, et on ostnud lastele ise riideid.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Poolte nõusolekul kohus teeb otsuse kirjalikus menetluses. Kohus kuulas eelistungil kostja isiklikult ära, hagejate esindaja mõjuval põhjusel ei osalenud istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus määras pooltele tähtaja täiendavate selgituste andmiseks ja tõendite esitamiseks ning kohtulahendi teatavakstegemise aja. 2 (4)
Tsiviilasi nr 2-17-7707 Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtadega, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid ja kuulanud kostja ära 17.08.2017 korraldaval kohtuistungil, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
2.Asjas ei ole vaidlust, et hagejad E.-S. M. ja S. M. M. on K. P.e ja kostja I. L. lapsed, kostja on isana kantud mõlema lapse sünniakti (lk 4-5). Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. PKS § 100 lg 1 näeb ette, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Elatist makstakse iga kuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Vanematel on PKS §-st 96 ja § 97 p-st 1 tulenevalt oma alaealiste laste ülalpidamise kohustus ning ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
3.Asjas ei ole vaidlust, et enne hagiavalduse esitamist kostja tasus kahele lapsele elatist 400 eurot kuus. Hagejate esindaja kirjalikest selgitustest (toimikus lk 34 – 35) järeldub, et pooltel oli kokkulepe selles summas elatise maksmise kohta. K. P. kirjeldab, et kui ta nõudis kostjalt elatise kokkuleppe täitmist ning kostja väitis, et K. P.el ei ole õigust midagi nõuda, sest elatist ei ole ametlikult välja mõistetud, siis K. P. on selgitanud kostjale, et kui „elatise ametlikuks teen, siis tahan elatusrahad siduda ametliku miinimumiga ... Kindlasti ei ole nõus enam 400 euroga kuus.“ Samas K. P.e pangakonto väljavõttest (toimikus lk 37) nähtub, et kostja on olnud tasumistega ka viivituses – 31.05.2017 on makstud 150 eurot selgitusega „aprill lasterahadest lõpp“. Kuna elatist maksti (küll poolte kokkuleppel) seaduses sätestatud miinimummäärast väiksemas summas ning ebaregulaarselt, oli hagejate seaduslik esindaja õigustatud elatise nõudega kohtu poole pöörduma.
4.Hagejad nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras. Senises kohtupraktikas on lähtutud sellest, et minimaalmääras elatis, eeldusel, et ka lapsega koos elav vanem panustab lapse igapäevasesse ülalpidamisse samas ulatuses, katab lapse elementaarsed eluvajadused ning lapse tegelikke kulusid tuleb tõendada, kui soovitakse miinimumist suuremat elatist. Nii on Riigikohus mitmetes lahendites märkinud, et ülalpidamise ulatuse sätestab PKS § 99, mille lg-te 1 ja 2 järgi tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kolleegium on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu 26. juuni 2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). (Riigikohtu 26.11.2014 lahend 3-2-1-120-14, p 14). Arvestades, et hagejad soovivad elatist miinimummääras ning kostja ei ole soovinud tõendada enda töövõimetust ega taotle väljamõistetava elatise vähendamist PKS § 102 lg 2 alusel, ei ole kohtul siinses menetluses vajadust analüüsida hagejate igakuiseid kulusid. 3 (4)
Tsiviilasi nr 2-17-7707
5.Kostja palub arvestada, et laste vajalikud kulud on osaliselt kaetud makstava riikliku lastetoetusega. Kostja on nõus maksma kummalegi lapsele elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras, millest on maha arvestatud pool lastetoetusest. Riigikohus on elatise suurust käsitlevates otsustes andnud seisukoha, et kostja taotlusel tuleb kohtul elatise suurust määrates arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16; 7. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). Seega kohus praeguses asjas ei saa jätta tähelepanuta kostja taotlust arvestada elatise suuruse määramisel lastetoetusega. Asjaolu, et laste ema ei vaja lastetoetust laste igapäevakulude katmiseks ja on andnud lastetoetuse raha lastele n.ö taskurahana vabaks kasutamiseks, ei tähenda, et lastetoetustega ei oleks laste vajadused osaliselt kaetud ning kostjal on õigus nõuda, et kohus sellega elatise suuruse määramisel arvestaks.
6.PKS § 101 lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõiste kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kohus seob hagejate kasuks väljamõistetava elatise seaduses sätestatud minimaalmääraga, millest tuleb maha arvestada riiklik lastetoetus. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär on 2017.aastal 470 eurot, mille järgi minimaalne elatis ühe lapse kohta kuus on 235 eurot. Riiklike peretoetuste seaduse § 16 lg 4 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot kuus. Seega kujuneb kummalegi lapsele makstava elatise suuruseks 210 eurot kuus (=235 eurot – pool lapsetoetusest ehk 25 eurot).
7.Eeltoodu alusel kohus rahuldab E.-S. M. ja S. M. M. hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks välja alates 17.05.2017 kuni vastava lapse täisealiseks saamiseni elatise 210 eurot kuus, kuid ühes kuus mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvestatud pool lapsele makstava lapsetoetuse summast. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt menetluse ajal tasutud lastele elatisesummasid.
8.Elatist makstakse iga kuu eest ette. Kostja oli nõus tasuma elatist eelneva kuu viimaseks kuupäevaks, kuid senised maksed näitavad, et kostja on teinud tasumisi ka kuu esimestel päevadel. Arvestades, et kostja tegelik viibimiskoht on olnud Soomes ning elatise ülekanne tuleb välisriigist, peab kohus mõistlikuks määrata elatise tasumise tähtpäevaks iga kuu esimese kuupäeva. Kui menetluse ajal on kostja tasunud elatist vähem, kui kohus välja mõistis, tuleb kogunenud võlgnevus kostjal tasuda ühe summana mõistliku aja jooksul või poolte vahel täiendavalt kokku lepitavas korras ja tähtajaks. Menetluskulude jaotus
9.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Arvestades, et vaidluse poolteks on alaealised lapsed ja isa, pooled ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, jätab kohus TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra. Heli Käpp kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.