Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Fred Fisker

Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

19. detsember 2017.a, Tallinn

Tsiviilasi

XXXX hagi XXXX vastu lahusvaraks tunnistamise nõudes

Hagi hind

hagihind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXXX (ik XXXX, elukoht: XXXX, e-post:

XXXX),

Hageja lepinguline esindaja: Krista Paal (e-post: [email protected]) Kostja: XXXX (isikukood XXXX, viibimiskoht: XXXX) Kostja seaduslik esindaja/eestkostja: Tartu linn Tartu Linnavalitsuse kaudu (asukoht: Raekoja plats 1a, Tartu 50089. Esindaja: Jane Kask, e-post: [email protected])

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

2-17-16426 korteriomandi

RESOLUTSIOON

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud XXXX esitas 02.11.2017 Harju Maakohtusse hagi XXXX vastu korteriomandi lahusvaraks tunnistamise nõudes. Poolte abielu sõlmiti 20.08.1986 ja abielu lahutati 15.02.2016. Faktiline abielu lõppes hageja ja kostja vahel detsembris 1995.a ning sellest ajast alates elavad hageja ja kostja lahus. Hageja palub tunnistada enda lahuvaraks korteriomand asukohaga XXXX (registriosa number XXXX). Hageja ostis korteri XXXX peale abielu faktilist lõppemist 12.12.1995, mistõttu on korter hageja lahusvara. Kohtu põhjendused TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. PKS1995 § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara reeglina abikaasade ühisvara. PKS § 15 lg sätestab erandi – abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppu. Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt faktiline abielu lõppes hageja ja kostja vahel detsembris 1995.a ning sellest ajast alates elavad hageja ja kostja lahus. Hageja ostis korteri XXXX peale abielu faktilist lõppemist 12.12.1995, seega tuleb korter tunnistada hageja lahusvaraks. 12.12.2017 esitatud vastusest selgub, et Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond on tutvunud XXXX esitatud hagiga. Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond on seisukohal, et XXXX hagis toodud asjaolud on tõesed. Kohus tunnistab korteriomandi asukohaga XXXX (kinnistusregistriosa number XXXX) hageja XXXX lahusvaraks. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul on kostja hagi kohe õigeks võtnud ning antud juhul oleks hagejal menetluskulude kandmise kohustus. Samas näeb TsMS § 162 lg 4 ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et poolte menetluskulude täies ulatuses kostja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane ning ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.