2-17-6085/5 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

4.Tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebekord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded, kostja vastuväited Hageja XXXX oma seadusliku esindaja XXXX kaudu esitas 08.04.2017.a hagi XXXX vastu alammääras elatis nõudes alates hagi esitamisest ja tagasiulatuva elatise nõudes perioodi 18.04.2016.a kuni 18.04.2017.a summas 2459.17 eurot. Lisaks palub hageja mõista elatiselt välja viivised kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja lapse ülalpidamises osalenud alates 2012.a. Hageja seadusliku esindaja töötasu bruto on 696 eurot. Hageja menetluse ajal vähendas elatise nõuet 150 euroni alates 11.05.2017.a seoses kostja kolmanda lapse sünniga ja jäi tagasiulatuva elatise nõude juurde. Hageja menetluse käigus kinnitas, et alates veebruarist 2017.a on kostja tasunud elatist 100 eurot kuus. Kostja XXXX vaidles kirjalikus vastuses hagile vastu. Kostjal on koos hagejaga kolm last, keda ta peab võrdselt üleval pidama. Kostja töötasu suurus on 470 eurot. Kostja ei vastanud, kui suures osas ta hagi tunnistab. Kostja arvas, et asja saab lahendada kompromissiga. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi elatise väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna hageja nõue on esitatud elatise alammääras, ei pea hageja oma vajadusi põhjendama ja tõendama. Kostja on hageja isa ja on kohustatud teda üleval pidama. Lisaks hagejale on kostjal veel kaks last: XXXX.a sündinud XXXX ja XXXX.a sündinud

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ja lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja esitatud kirjalikest tõenditest nähtuvalt on tema töötasu osaühingus XXXX 500 eurot bruto ja tema töötasu osaühingus XXXX 647 eurot bruto. Arvestades, et kostja peab töötasust ühetaoliselt üleval pidama ennast ja kolme last, on ülalpidamise summa ühe inimese kohta kuus ligikaudu 230 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on kostja võimeline tasuma hageja nõutud elatist alljärgnevalt: perioodi hagi esitamisest 18.04.2017.a kuni kostja kolmanda lapse sünnini riiklikus elatise alammääras ja alates kolmanda lapse sünnist XXXX.a 150 eurot kuus. Seega nimetatud osas tuleb hagi rahuldada. 2017.a on elatise alammäär 235 eurot, seega perioodi 18.04.2017.a kuni XXXX.a s.o 22 päeva eest kuulub tasumisele 172 eurot (235 : 30 x 22). PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole tagasiulatuva elatise perioodil hageja ülalpidamises osalenud. Hageja seaduslik esindaja ei ole väitnud ega tõendanud, et oleks kostjalt enne maksekäsu kiirmenetluses kohtusse pöördumist nõudnud kostjalt alammääras elatise tasumist. Kohtupraktika kohaselt tagasiulatuvat elatist üldjuhul välja ei mõisteta, kui hageja pole kohtueelselt kostja poole pöördunud elatise nõudega ja kui tagasiulatuva elatise nõudmine võib kostjale olla üleliia koormav. Kostja sissetulekust ja ülalpeetavate arvust nähtuvalt, ei ole temalt tagasiulatuva elatise väljamõistmine põhjendatud. Hageja on kostjalt nõudnud viiviste tasumist võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud nõude jätab kohus rahuldamata. Elatisega viivituses olemise korral ei mõisteta kohtupraktikas üldjuhul viiviseid välja, kuna ülalpidamiskohustus ei ole tavapärane võlaõiguslik kohustus. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik