18. detsember 2017, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-8771
Tsiviilasi
XXX hagi XXX vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
Hagihind 2 115 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post
XXX);
Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post
XXX).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada XXX hagi XXX vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista XXXlt igakuine elatis 177,50 eurot kuus XXX kasuks alates 01.09.2017 kuni XXX õpingute lõppemiseni kutseõppes juunis 2018.
3.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on XXX kohustatud kandma temalt väljamõistetud elatise üle XXX arveldusarvele nr EEXXX Luminor Bank AS-is iga jooksva kuu 1. kuupäevaks märkides maksekorralduse selgitusse „XXX elatis tsiviilasjas 2-17-8771 tehtud kohtuotsuse alusel“. Menetluskulud
Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja ja kostja elavad eraldi alates 10.04.2003 aastast. Hageja elab koos oma emaga aadressil XXX. Kostja ei osale hageja ülalpidamises ega kasvatamises üldse. Hageja seaduslik esindaja pöördus kohtusse elatise nõudega 16.07.2014 ning selle kohta oli tehtud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-14-51070.
2.Antud hetkel hageja jätkab õpinguid Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli II kursusel ja kooli eeldatav lõpetamise aeg on juunis 2018.
3.Hageja majanduslik olukord on nõrk ning igakuised kulud on suured. Kulud söögile on igakuiselt 300 eurot, kulud riietusele umbes 100 eurot, kulud mänguasjadele ning asjadele lapse arendamiseks 50 eurot, samuti kulutused kommunaalmaksetele ja teistele kuludele.
4.Hageja märgib, et kostja Soomes elavate laste seaduslik esindaja saab riikliku dotatsiooni summas 300 eurot. Hageja ei saa aru, miks kostja ei saa täita oma kohustust laste ees, kuid samas peab igakuiselt ülal oma kolmandat abikaasat. Hageja leiab, et kostja sissetuleku väidetav nappus ei anna põhjust mõista elatist välja väiksemas summas kui seaduses ettenähtud elatise miinimumsuurus. Kostja on terve ja töövõimeline meesterahvas, kellel tuleb teha pingutusi ja leida võimalus, et tagada kõigile oma lastele arenguks vajalik ülalpidamine ning puudub põhjendus, miks kostja seda teha ei saa. Ülalpidamiskohuslase ülesanne laste eest hoolitseda tähendab ühtlasi ka seda, et ülalpidajal lasub kohustus vajadusel teha muudatusi oma harjumuspärases elukorralduses, et tulla toime elatise maksmise kohustusega. Hageja on seisukohal, et kostjal ei ole mõjuvat põhjust, et kohus vähendaks elatist alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut.
5.Hageja märgib seoses enda töötamisega, et isegi, kui hageja leidiski töö, siis seda vaid kaheks kuuks ja selleks, et koguda enda tarbeks summa, et hageja saaks omandada riideesemed ning omada taskuraha.
6.Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja igakuine elatis hageja kasuks poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära ulatuses alates 05.06.2017 kuni hageja õpib Tallinna Tööstushariduskeskuses kutseõppe tasemeõppes kuni juuni 2018. Kostja vastuväited
7.Kostja on seisukohal, et nõutava elatise suurus on põhjendamata ega ole kostjale jõukohane, arvestades kostja majanduslikku olukorda. Kostjal on kokku neli last ning hagi täies ulatuses rahuldamise korral ei saa kostja enam oma elamisvajadustega toime tulla ning teised lapsed jäävad varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja.
8.Kostja märgib, et Harju Maakohtu tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-14-51070 mõisteti kostjalt hageja ülalpidamiseks välja 177,50 eurot kuus ning XXX ülalpidamiseks samuti 177,50 eurot kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Soome Vabariigi Kanta-Häme esimese astme kohtu 29.10.2014 otsusega nr 14/9702 on kostjalt välja mõistetud elatis laste XXX ja XXX ülalpidamiseks alates 01.04.2015 kummalegi 77,75 eurot kuus. Seega lasuvad käesoleval ajal kostjal laste ülalpidamiskohustused kokku summas 513 eurot kuus.
9.Kostja töötab firmas Remeo OY ning tema igakuine sissetulek on 1 622 eurot. Igakuised püsikulutused eluasemele on 492 eurot, elekter 33 eurot, internet 20 eurot, telefon 20 eurot, transport 100 eurot (iganädalaselt kohtub kostja oma kahe lapsega, kes elavad Helsingis, pilet edasi-tagasi maksab 24 eurot). Seega jääb kostjale pärast igakuiste kohustuste täitmist elamiseks umbes 474 eurot, sellest rahast peavad kostja ning tema abikaasa XXX, kes on töötu, ostma toitu, riideid, majapidamis- ja hügieentarbeid, ravimeid, tasuma raviteenuste eest jne. Kostja märgib, et on olnud sunnitud muutma oma elukorraldust seoses elatiste tasumisega, mh ümber kolima ühetoalisesse korterisse ja väga tõsiselt kokku hoidma, et toime tulla ning neljale lapsele elatist maksta.
10.Kostja leiab, et ei ole eluliselt usutav ega põhjendatud, et hageja kulutab igakuiselt nii suured summad riietele ja toidule. Samuti kulutused mänguasjadele ja arendavatele asjadele 18-aastasele poisile on absurdsed. Kostja teada elab hageja emast eraldi, seega on
hageja varaliselt piisavalt kindlustatud, et lubada endale elada iseseisvalt. Kostja andmetel töötab hageja juba pikemat aega ehitusel mitteametlikult ning omab sissetulekut.
11.Kostja leiab, et kui hagi rahuldatakse täies ulatuses, ei saa kostja enam oma elamisvajadustega toime tulla ning teised lapsed jäävad varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Kostja märgib, et kompromissina on ta võimeline lapsele ülalpidamist maksma 177,50 eurot. Kostja palub arvestada elatise väljamõistmisel tema poolt pärast hagi esitamise hageja ülalpidamiseks makstud elatist juunis 2017 summas 177,50 eurot ning kostja on elatist tasunud ka kogu menetluse kestel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega, menetluse kestel asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
13.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja on hageja isa, eelnimetatu on tõendatud hageja sünnitunnistusega (tlk 5). Samuti ei vaidle pooled asjaolu üle, et hageja on täisealine ning õpib Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis (tlk 6). Hageja palub mõista kostjalt välja elatis seaduses sätestatud määras kuna hageja õpingute lõppemiseni kutseõppes. Kostja on seisukohal, et kostjal ei ole võimalik tasuda elatist seaduses sätestatud ulatuses tulenevalt kostja majanduslikust olukorras ning asjaolust, et kosja tasub elatist neljale lapsele ning peab üleval enda töötut abikaasat.
14.Antud juhul on hageja esitanud elatise väljamõistmise nõude, mistõttu kuuluvad kohaldamisele perekonnaseaduse (PKS) sätted. PKS § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 punkt 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 alusel ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8.jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-21-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17.mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1118-12 p 15).
15.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-119-15 p-s 10 selgitanud, et PKS § 101 lg 1 järgi ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kolleegiumi arvates kohaldub nimetatud säte üksnes alaealiste laste suhtes. See tuleneb juba PKS § 101 pealkirjast "Elatis alaealisele lapsele". Seadus kaitseb ka üldiselt eriliselt just alaealisi lapsi, tagades neile kui eripärastele (ja piiratud teovõimega) õigussubjektidele suurema kaitse minimaalselt eluks vajalike vahendite saamiseks. Ka perekonnaseadust süstemaatiliselt tõlgendades saab PKS § 101 mõista selliselt, et see kehtib üksnes PKS § 97 p 1 järgsele alaealise lapse elatisenõudele. Miinimumelatise rakendamine kõigile täisealiseks saanud õppivate või muul põhjusel abivajavate täisealiseks saanud laste elatisenõuetele (PKS § 97 p-d 2 ja 3) ei oleks kolleegiumi arvates põhjendatud, sest erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta
hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks, mistõttu ei ole ka põhjendatud kohaldada täisealiseks saanud lapse elatisenõudele PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära.
16.Hageja palub kostjalt välja mõista elatise seoses kutseõppes õppimisega alates 05.06.2017 kuni õpingute lõpuni, s.o juunini 2018 seaduses sätestatud miinimummääras. Kuna kostja on vaidlustanud elatise suuruse, tuleb kohtul kontrollida elatise suuruse põhjendatust.
17.Hageja on kohtu ette toonud, et tema kulutused söögile moodustavad igakuiselt 300 eurot, kulutused riietele 100 eurot, kulutused mänguasjadele ja kulutused tema arendamiseks 50 eurot kuus, kokku 450 eurot. Hageja on märkinud kulutusteks ka kommunaalmaksed ja teised kulutused, kuid summaliselt kulutusi välja toonud ei ole. Kohus leiab, et hageja kulutusi toidule summas 300 eurot saad pidada põhjendatuks ning tegemist ei ole ülepaisutatud kuludega. Samuti leiab kohus, et kulutused riietele 100 eurot kuus on mõistlikud. Kohus ei nõustu hageja kulutustega mänguasjadele hageja arendamiseks, kuna hageja näol on tegemist täisealise isikuga, kelle puhul ei ole mänguasjade soetamine enam tarvilik.
18.Hageja on kohtule esitanud kommunaalteenuste arved (tlk 63A-63D), kuid eelnimetatud arvetest ei tulene, millises ulatuses on need hageja kulud. Kostja on asunud seisukohale, et hageja käib tööl ja omab seeläbi ise sissetulekut. Kohus märgib, et hageja arveldusarve väljavõttest ei nähtu, et hageja omaks püsivat igakuist sissetulekut, hageja on saanud 10.05.2017 aprillikuus palka summas 259,07 eurot, 09.06.2017 maikuus palka 211,27 eurot ning 12.07.2017 lõpparve alusel palka 40,18 eurot (tlk 64-87). Seega tegemist ei ole aastaringse kindla sissetulekuga. Kohtu hinnangul tõendab hageja arveldusarve väljavõte, et hageja on teinud kulutusi toidu, meelelahutuse ja riiete soetamiseks ning kohtu hinnangul on tegemist eluks tarvilike kulutustega. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et tema vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused on suuremad, kui 400 eurot kuus.
19.Kostja on kohtu ette toonud, et kostjal on 4 last – hageja, XXX, XXX ja XXX (tlk 21, 2428). Harju Maakohtu tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-14-51070 mõisteti kostjalt hageja ülalpidamiseks välja 177,50 eurot kuus ning XXX ülalpidamiseks samuti 177,50 eurot kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Soome Vabariigi Kanta-Häme esimese astme kohtu 29.10.2014 otsusega 14/9702 on kostjalt välja mõistetud elatis laste XXX ja XXX ülalpidamiseks alates 01.04.2015 kummalegi 77,75 eurot kuus (tlk 24-28). Lähtuvalt eeltoodust on kostjal antud hetkel kohustus tasuda elatist igakuiselt summas 333 eurot. Lähtuvalt tsiviilasjas 2-14-51070 tehtud lahendist ei ole kostjal käesoleval hetkel kohustust hagejale elatist tasuda, kuna hageja on täisealine. Kostja märgib, et töötab firmas Remeo OY ning tema igakuine sissetulek on 1 622 eurot. Kostja igakuised püsikulud on kulutused üürile 492 eurot, elektrile 33 eurot, internetile 20 eurot, telefonile 20 eurot ja transpordile 100 eurot, kokku 665 eurot. Eelnimetatule lisanduvad veel kulutused toidule, riietele, ravimitele jne, mida kostja ei ole summaliselt välja toonud.
20.Kostja abikaasa on töötu (tlk 42-45) ning kostja teeb igakuiselt enda abikaasale ülekandeid ühiseks majapidamiseks, mis nähtub ka kostja arveldusarve väljavõttest. PKS § 98 lg 2 järgi abikaasa on õigustatud isikute järjestuses võrdsustatud alaealise lapsega ning ta saab ülalpidamist enne täiskasvanud last või abielus olevat alaealist last ja ülejäänud sugulasi. Seega saab kehtiva perekonnaseaduse järgi pidada ülalpidamist andma kohustatud isiku
suhtes tema abikaasat ja alaealisi lapsi samas järjekorras elatist saama õigustatud isikuteks (Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 15). Kohtul hinnangul on kostja eelduslikud igakuised kulud enda ja enda abikaasa ülalpidamiseks kokku seega ca 1 425 eurot (333+665+425). Seega kostjal ei ole võimalik tasuda hagejale elatist rohkem, kui kostja on seda kompromissettepanekus märkinud, s.o summas 177,50 eurot. Kohus leiab, et kostja arveldusarve väljavõttest ei nähtu, et kostja elustandard on keskmisest parem ning kostja kulutused ebamõistlikud. Samuti on kostja kohtule selgitanud, et on pidanud paremast elustandardist loobuma tulenevalt ülalpidamiskohustuste täitmisest. Hageja on seisukohal, et kohtule tuleb kostja Soomes elavatele lastele makstava elatise osas arvestada, et laste seaduslik esindaja saab riiklikku toestust 300 eurot. Kohus märgib, et hageja eelnimetatud väidet tõendanud ei ole ning kohtu hinnangul ei ole see ka tarvilik, kuna kostja tasub Soomes elavatele lastele ca kaks korda vähem elatist, kui on seda tasunud hageja eest hageja emale.
21.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-s 16 märkinud, et tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Kohus märgib, et hageja ema arveldusarve väljavõttest ei nähtu, et hageja ema ei ole suuteline kandma samuti hageja ülalpidamise kulusid võrdeliselt kostjaga. Kohus märgib, et lähtuvalt eeltoodust tuleb arvestada, et kuna kohus on pidanud hageja igakuiseid kulutusi põhjendatuks ca 400 euro ulatuses ning ülalpidamist peavad hagejale andma nii hageja ema kui ka isa, ning kostja majanduslikust seisukorrast tulenevalt ei ole kostjal võimalik tasuda elatist rohkem kui 177,50 eurot, on kohus seisukohal, et kostja on võimeline tasuma hagejale elatist 177,50 eurot kuus, kahjustamata ülalpidamiskohustust teiste kostja laste ja tema abikaasa ees. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et hageja on täisealine ning töövõimeline isik, kellel on võimalik soovi korral ka õpingute kõrvalt teenida osakoormusega töötades lisasissetulekut.
22.Hageja palub elatise välja mõista alates hagiavalduse esitamisest, s.o 05.06.2017. Kohus märgib, et nähtuvalt kostja arveldusarve väljavõttest, on kostja tasunud hageja emale hageja eest elatist summas 177,50 eurot 01.06.2017 (tlk 34) ning hagejale endale 04.07.2017 177,50 eurot (tlk 82) ja 02.08.2017 177,50 eurot (tlk 86). Kohtule ei ole esitatud tõendeid asjaolu kohta, kas kostja on tasunud hagejale elatist ka peale 02.08.2017, seega tuleb kostjalt elatis välja mõista alates 01.09.2017. Lähtuvalt eeltoodust ja asjaolust, et hageja ei ole tõendanud oma kulusid suuremas summas kui 400 eurot, kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ja kostjalt elatis välja mõistmisele summas 177,50 eurot kuus alates 01.09.2017 kuni hageja õpingute lõpuni kutsekoolis juunis 2018.
23.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus esitatud hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja
kasuks välja elatise alates 01.09.2017 kuni hageja õpingute lõppemiseni kutseõppes juunis 2018 177,50 eurot.
24.Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1 ja 129 lg-st 2 hagi hind 2 115 eurot. Menetluskulud
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tulenevalt asjaolust, et kohus on hagi rahuldanud osaliselt, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda.