Tsiviilasja number
2-12-52572
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
03.07.2015, Tallinn
Kohtunik
Krista Kirspuu, Ele Liiv, Indrek Soots
Tsiviilasi
MM hagi AL vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.05.2015 määrus hagi läbi vaatamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MM määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja MM (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja AL (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Vaidlustatud säte riivab üleliia õigust kohtule ligipääsuks või loob olukorra, milles kohtumõistmine sõltub isiku finantsilisest olukorrast. Vastus määruskaebusele Kostja palub jätta maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lg 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja väide, et tagatise nõudmisel kostja eeldatavate menetluskulude katteks TsMS § 196 alusel peaks olema võimalik taotleda menetlusabi (TsMS § 180 lg 1), nagu see on sätestatud riigilõivu tasumisel, ei ole põhjendatud. Tagatise nõudmisel kostja menetluskulude katteks ei ole tegemist olukorraga, millal on võimalik taotleda menetlusabi TsMS 18. ptk 6. jaos sätestatud alustel ja korras. TsMS § 180 lg 1 järgi on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks, kuid TsMS 19. ptk-s sätestatud tagatise näol ei ole tegemist menetluskuluga TsMS § 138, 143 ja 144 mõistes. TsMS § 196 lg 21 alusel on kohtul võimalik jätta tagatis siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumine osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi läbi vaatamata jätmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed hagejale või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. Seega on TsMS 19. ptk-s sätestatud tagatise regulatsiooni alusel võimalik hagejal saavutada sisuliselt sama menetluslik olukord, nagu võimaldab menetlusabi andmise regulatsioon menetluskulude kandmiseks, s.o hageja võib teatud tingimustel vabaneda tagatise andmisest kas täielikult või osaliselt või tasuda seda osade kaupa. Käesoleval juhul ongi maakohus 04.02.2015 määrusega kohaldanud TsMS § 196 lg 21 ja võimaldanud hagejal tasuda tagatist osade kaupa. Hageja väitel on TsMS § 196 lg 1 p 3 põhiseadusega vastuolus (PS § 15) juhul, kui menetlusabi taotlemine ei ole tagatise nõudmisel võimalik. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja väide põhjendatud. Ringkonnakohus ei näe TsMS § 196 lg 1 p 3 vastuolu põhiseadusega. Tegemist on ringkonnakohtu hinnangul põhiseadusega kooskõlas oleva normiga, mis sätestab mõistlikult kostja õiguse saavutada suuremate raskusteta enda menetluskulude sissenõudmine hagejalt juhuks, kui hagi jääb rahuldamata. Tasakaalustava toimega on siinjuures ülalmärgitud TsMS § 196 lg 21, mis võimaldab kohtul diskretsiooniõiguse alusel otsustada teatud tingimustel jätta tagatis nõudmata või nõuda selle tasumist osade kaupa. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. TsMS § 174 lg 4 tulenevalt ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt / Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.