Kostja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX); kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel (Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid, e-post [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada
XXXX06.05.2015
avaldus
menetluskulude
kindlaksmääramiseks
osaliselt.
2.Määrata kindlaks XXXX menetluskulude rahaline suurus ning mõista
XXXX
välja XXXX kasuks menetluskuludena esindaja tasu summas 870 (kaheksasada seitsekümmend) eurot.
3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXXX tasuda XXXX hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (870 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Määrus saata pooltele.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-12-52572 XXXX hagis XXXX vastu kahju hüvitamiseks. Harju Maakohtu 04.05.2015 määrusega jäeti hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda.
2.Tallinna Ringkonnakohus jättis 03.07.2015 määrusega Harju Maakohtu 04.05.2015 määruse muutmata ning menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
3.Riigikohus jättis 28.09.2015 määrusega määruskaebuse menetlusse võtmata. Harju Maakohtu 04.05.2015 määrus jõustus seega 28.09.2015.
4.06.05.2015 esitas XXXX Harju Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotluse. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud, s.o esindaja tasu summas 1 035,34 eurot. Samuti palus kostja kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.19.10.2015 esitas hageja vastuväite kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Hageja märgib, et: - kuna kostja ei ole käesolevas asjas riigilõivu tasunud ja maakohus ei ole 04.05.2015 määranud kindlaks menetluskulusid, sest need on esitatud peale määruse koostamist, siis ei saa taotlust rahuldada, sest asjas ei ole tehtud ühtegi lahendit enne 01.01.2015; - kostja ei ole tõendanud maksekorraldustega 06.05.2015 taotluses näidatud arvete tasumist; Alternatiivselt palub hageja: - rahuldada kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud osas, mis ei lähe kaugemale, kui oli vajalik selle asja lahendamiseks lähtudes asja keerukusest, seal hulgas kontrollides, kas kostja on ka nimetatud arved tasunud; - välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtajaks määrata vabamaksegraafiku alusel 12 kalendrikuud, alates käesolevas asjas määruse jõustumisest alates.
Kohtu põhjendused
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Käesoleval juhul on kohus menetluskulude jaotuse otsustanud Harju Maakohtu 04.05.2015 määruses, mis on jõustunud 28.09.2015. Nimetatud määruses on kohus juhtinud tähelepanu asjaolule, et kuivõrd antud juhul takistaks menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramine menetlust lõpetava määruse tegemist, ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas määruses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Seega määrab kohus käesoleval juhul menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Kostja on kohtule esitanud oma menetluskulude nimekirja pärast lõpplahendi tegemist mõistliku aja jooksul ning kohus on andnud hagejale võimaluse esitada sellele vastuväiteid, mida viimane on ka kasutanud.
7.Esmalt hindab kohus hageja vastuväidet seoses sellega, et kostja on esitanud oma menetluskulude nimekirja peale kohtu määruse tegemist. Kohus nõustub hagejaga selles osas, et kehtiva seaduse kohaselt tuleb menetlusosalisel esitada igas kohtuastmes, kus asja menetleti, menetluskulude nimekiri (TsMS § 176 lg 4, jõustunud 01.01.2015). Käesoleval juhul on menetlus suures osas toimunud aga enne 2015 aastat, mida näitab ka asjaolu, et kostja poolt menetluskulude nimekirjas märgitud teenused on osutatud aastal 2014 (v.a menetluskulude nimekirja koostamine, mille põhjendatust hindab kohus määruse p 5.6). Kuna teenused osutati ajal, mil puudus kohustus põhimenetluse ajal menetluskulu nimekirju esitada (ka kohus ei ole käesoleval juhul menetlusosalistele andnud tähtaega menetluskulude nimekirjade esitamiseks enne lõpplahendi tegemist), siis oli kostja õigustatud esitama oma menetluskulude kindlaksmääramise taotluse pärast lahendi tegemist. Vastasel juhul oleks kohus TsMS § 177 lg 2 alusel andnud kostjale võimaluse oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Käesoleval juhul on oluline see, et tsiviilasi ei lõppenud sisulise otsusega, vaid kohtumäärusega. Kehtiva seaduse § 176 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb menetluskulude nimekiri esitada istungimenetluses enne kohtuvaidlusi ja kirjalikus menetluses kohtu poolt määratud tähtajal. Kuna kohtuvaidlusi käesolevas tsiviilasjas ei peetud ja kohus ka menetluskulude esitamiseks tähtaega ei määranud, siis puudus kostjal võimalus menetluskulude nimekirja enne esitada. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja esitas koheselt (2 päeva jooksul) menetluskulude nimekirja, kui oli teada saanud maakohtu menetlust lõpetavast määrusest.
8.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt
kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuna hageja on esitanud vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele, siis peab kohus vajalikuks kontrollida kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.
9.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja osutanud järgnevaid teenuseid (teenused märgitud arvete kaupa): 1) Arve nr 71-H summas 536,84 eurot: - 24.01.2014 taotluse koostamine tähtaja pikendamiseks – 0,5 h; - 27.01.2014 hagivastuse koostamine – 3 h. 2) Arve nr 144-H summas 306,77 eurot: - 04.02.2014 kohtuistungil esindamine – 1 h; - 05.02.2014 menetluskulude tagatise taotluse koostamine – 1 h. 3) Arve nr 540-H summas 115,04 eurot: - 29.08.2014 vastuse koostamine hageja määruskaebusele – 0,75 h 4) Arve nr 294-H summas 76,69 eurot: 06.05.2015.a menetluskulude nimekirja koostamine – 0,5 h. Kohus peab siinkohal vajalikuks selgitada, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (vt nt Riigikohtu 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 32-1-65-13, p 18). Samuti puudub kohtul alus kahelda, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud arved on esitatud.
10.Järgnevalt hindab kohus õigusabi teenuste vajalikkust ja põhjendatust teenuste kaupa. 10.1
24.01.2014 on kostja esitanud taotluse menetlustähtaja pikendamiseks (kd I lk 178-179). Kuigi tegemist ei ole õiguslikult keeruka dokumendiga menetluses, siis on kohtu hinnangul usutav ning seega põhjendatud selle dokumendi koostamise ajakulu 0,5 tunni ulatuses. 10.2 28.01.2014 on kostja esitanud vastuse hagiavaldusele (kd I lk 183-186). Arvestades esitatud vastuse sisu ning mahuga loeb kohus põhjendatud ajakuluks vastuse koostamisel 3 tundi. 10.3 Käesolevas tsiviilasjas toimus kohtuistung 04.02.2014 kell 11.00-12.00 (kd I lk 195-196). Istungi protokollist nähtuvalt on istungil osalenud ka kostja lepinguline esindaja. Seega on istungil osalemise ajakulu 1 tunni ulatuses põhjendatud. 10.4 06.02.2014 on kostja esitanud taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks (kd II lk 9-11). Arvestades esitatud taotluse sisu ning mahtu on kohtu hinnangul taotluse koostamisele kulunud aeg 1 tunni ulatuses põhjendatud. 10.5 01.09.2014 on kostja esitanud vastuse hageja määruskaebusele (kd II lk 109111). Tegemist ei ole õiguslikult keeruka dokumendiga. Kohus leiab, et määruskaebusele vastuse koostamise ajakulu on põhjendatud 0,5 tunni ulatuses. 10.6 Menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud ajakulu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-77-14). 10.7
Seega on kostja esindaja ajakulu põhjendatud kokku 6 tunni ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et kostja esindaja tunnitasuks oli 153,38 eurot/ tund koos käibemaksuga (kohus arvestab siinkohal
avalduses märgitud arvete suurust, ajakulu ning kostja kinnitust, et ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada). Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-115-14 märkinud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu
1.oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13;
9.detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). 14. oktoobril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13, millele on kostja oma vastuses viidanud, tehtud määruses luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga). Kolleegium jääb eeltoodud seisukoha juurde. Kohtu hinnangul ületab kostja esindaja tunnitasu käesoleval juhul keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Arvestades siinkohal ka tsiviilasja keerukusega, loeb kohus käesoleval juhul mõistlikuks ja põhjendatuks tunnitasuks 145 eurot koos käibemaksuga. 10.8
Seega on põhjendatud esindaja tasu suuruseks kokku 870 eurot.
11.Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et XXXX menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning XXXX tuleb välja mõista menetluskulud summas 870 eurot.
12.Hageja on palunud temalt menetluskulude väljamõistmise korral määrata menetluskulude tasumise tähtajaks 12 kalendrikuud vabamaksegraafiku alusel. Kohus ei pea nimetatud taotlust põhjendatuks. Hageja ei ole oma taotluses välja toonud asjaolusid ega põhjendusi, mis võimaldaksid määrata maksegraafikut menetluskulude tasumisel. Kohus selgitab, et see ei välista vastava kokkuleppe sõlmimist kostjaga juhul, kui kostja sellega nõus on.
13.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (870 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohtu selgitused kaebeõiguse ja määruse kätte toimetamise kohta
14.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist
taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
15.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.