nende Hageja XXXX (isikukood XXXX; elukoht XXXX); Hageja seaduslik esindaja XXXX(isikukood XXXX, e-post:
XXXX);
Hageja lepinguline esindaja Peeter Malve (e-post [email protected]); Kostja: XXXX (isikukood XXXX; elukoht XXXX, e-post:
XXXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Muuta XXXX ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust. Mõista XXXXilt välja XXXX kasuks alates 1. aprillist 2017. a igakuiselt elatis 117,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäära tema ülalpidamiseks kuni XXXX täisealiseks saamiseni, s.o 9. oktoobrini 2024.
3.Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette hiljemalt eelmise kuu viimasel päeval. Elatis tuleb kanda XXXX pangakontole nr XXXX, selgitusega: „XXXX elatis“, näidates ära kuu ja aasta, mille eest elatis tasutakse.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda. Mõista XXXXilt välja hageja kasuks menetluskulu 528 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
2-17-5070 Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.XXXX (hageja) esitas seadusliku esindaja XXXX (edaspidi ka ema) vahendusel 30.03.2017 Harju Maakohtule hagi XXXX (kostja, edaspidi ka isa) vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kohustus kostja tasuma Harju Maakohtu 15.07.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-6196 kinnitatud poolte kokkuleppe alusel hagejale igakuiselt elatist summas 50 eurot. Hagejal on raske puue, lapseea autism. Hageja esindaja sõlmis kostja jaoks ülimalt soodsa kokkuleppe üksnes tänu kostja lubadusele, et ta hakkab senisest enam hageja vastu huvi üles näitama ja võtma enda kanda hagejaga seotud teisi kulusid lisaks väljamõistetavale elatisele. Kostja ei ole oma suhtumist hagejasse muutnud ega ole tema vastu vähimalgi määral huvi üles näitama hakanud, seega on sellega seoses langenud ära ka sisuline põhjus, miks temaga ülimalt soodsatel tingimustel elatise tasumises kokku lepiti. Hageja kulud on alates 2014 aastast suurenenud, seoses üldise hinnatõusuga on üldteadaolevalt kallinenud kõik, sh toiduained, riided, kommunaalteenused ja muu. Suurenenud on eeltooduga seoses ka hageja ema enda väljaminekud, mistõttu ta ei jõua kanda hagejaga seotud kulusid ka kostja eest. On ilmselge, et 50 euro suurune elatis ei saanud juba 2014 aastal katta kõiki hageja vajadusi. Lisaks terve lapse eeldatavatele väljaminekutele tuleb hageja puhul arvestada ka puudega kaasnevaid lisakulusid. Kostja esitatud SMS sõnumid kinnitavad, et hageja ei tule kostjalt saadava 50 euroga kuus välja ja ka kostjal on olnud võimalust kohtumäärusega sätestatud elatisest rohkem maksta. Hageja ei tea kostja puhul nimetada ühti mõjuvat põhjust, mis õigustaks teda tasuma hagejale elatist alla seaduses sätestatud alammäära. Hageja palub muuta Harju Maakohtu 15.07.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-6196 kostjalt väljamõistetud elatise suurust ning mõista alates 01.04.2017 kostjalt hageja kasuks välja elatis seadusjärgses miinimumsummas. Hageja igakuised ülalpidamiskulud kokku ca 467 eurot, on: toidukulud 100 eurot; eluasemekulud 100 eurot; side ja internet 32 eurot; riided ja jalatsid 40 eurot; meelelahutus, kino, vaba aeg, sünnipäevad ja muu 20 eurot, ravimid ja hügieen 15 eurot, muud olmekulud ja küttepuud 40 eurot, lastetarbed ja mänguasjad 20 eurot. Hageja on püsivast puudest tulenevalt erivajadusega laps, keda tema ema üksinda ei suuda kostjapoolse panusega 50 eurot ülal pidada. Kostjale kuulub hulgaliselt väärtuslikku vara lisaks kinnistule. Kostja Facebooki kontol demonstreeritud elukvaliteet viitab sellele, et tal on ka muid sissetulekuid lisaks riiklikule pensionile. Kostja elustandard on hageja ema omast oluliselt kõrgem- kostjal on maja mere ääres, merepaat, ATV, traktor, sõidukid. Hageja seaduslik esindaja ja kostja olid abielus vahemikus jaanuar 2006 kuni 2010. Kooselu lõppemise päevast jäi kostja valdusse lisaks kinnistule veel sõiduauto Audi A6 Quattro, merepaat XXXX koos haagisega XXXX , numbrimärk XXXX, veoauto GAZ, numbrimärk XXXX, Ratastraktor XXXX koos lisavarustusega, kaheteljeline kastihaagis XXXX, kanuu XXXX, ATV koos lumesaha ja vintsiga, Maastur Kia Sorento, numbrimärk XXXX. Oma väidete tõendamiseks esitas hageja fotodel jäädvustatud nimetatud varaesemed. 2(9)
2-17-5070
Hageja 22.11.2017 seisukoha kohaselt tekib kostjal lähitulevikus täiendav sissetulek poolte ühisomandisse kuuluva kinnistu müügist, mis on kostja praeguseks elukohaks ja mille suhtes on Tallinna- ja Harjumaa kohtutäitur Kaire Põlts alustanud täiteasja nr XXXX. Pärnu Maakohtu 16.10.2017 kohtumäärusega nr 2-17-5442 kinnitati poolte kompromiss, millest kostja nõustus, et ühisvaraks olev kinnistu müüakse kohtutäituri poolt korraldataval enampakkumisel. Hageja menetluskulud on kokku 710 eurot (lepingulise esindaja kulu). Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja seisukoht
2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ainus sissetulek on töövõimetuspension. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja on olnud hageja suhtes hoolimatu või keeldunud tema toetamisest. Kostja on esitanud tõenditena selle kohta, et ta on hagejat vabatahtlikult toetanud, hageja ema poolt kostjale saadetud telefonisõnumid aastast 2010 ja 2011, mille kohaselt on hageja ema palunud raha saata ning ka tänanud raha saamise eest. Kostja vastusele lisatud majandusliku seisundi teatise kohaselt ei kuulu kostjale mingit vara peale XXXX (kostja elukoht) ja kostja ainus sissetulek on sotsiaaltoetus 200,95 eurot kuus. Arvelduskontosid on teatise kohaselt 1 ning sellel on hoiustatud 1,37 eurot. Igakuised kohustused on: elatis hagejale 50 eurot, eluasemekulud 57,46 eurot, toit 30 eurot, transport 30 eurot, sidekulud 30 eurot. Muud igakuised püsikulutused puuduvad. Kostja kinnitusel on paat registreerimisnumbriga XXXX müüdud ARK-ist saadava info põhjal 13.04.2017. Muid Kostja nimele registreeritud veesõidukeid ei eksisteeri. Tiki-Treiler registreerimismärgiga XXXX on müüdud 17.07.2016, ostja XXXX(võõrandamine tõendatud maksekorraldusega). Kostja ei tea, miks on ostja jätnud treileri XXXX oma nimele registreerimata. Vastuseks kohtu viidetele selle kohta, et arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on kostjal olnud ka muud sissetulekud peale pensioni ning nende summadega võiks arvestada kostja varalise seisundi tuvastamisel, leidis kostja, et tegemist on tema vallasvara müügist laekunud osamaksetega. Rohkem vallasvara tal võõrandada ei ole ning edaspidi makseid seetõttu ei laeku. Kohus kohustas kostjat täpsustama, millises ulatuses on kostja töövõime kaotus, milline on tema omandatud kutse ning millised on kostja võimalused teenida sissetulekut, arvestades tema tervisest tingitud piiranguid, s.o millist tööd, millise koormusega saaks kostja teha. Kostja selgituse kohaselt on talle määratud 50% töövõimetust. Kostja omandatud kutsed on turvatöötaja ja autojuht. Kostja võimalused teenida sissetulekut on olematud, sest kostjal puudub nii sõiduvahend kui raha selle soetamiseks. Võimalus kasutada ühistransporti tööl käimiseks on samuti olematu, sest elukohas (XXXX) on osalise tööajaga töötaja kuutasu 55,6 eurot, kuus millest tuleb maha arvata kulutused transpordile. XXXX linnas töötamine ei ole samuti võimalik, sest ühistranspordi kulu ühes kuus on 105,6 eurot, sissetulek aga ca 55,6 eurot kuus. Kostja leiab, et Pärnu Maakohtu 02.05.2017. a määrusest tsiviilasjas nr 2-17-5442 nähtub, et hageja on esitanud valeandmeid enda ja oma seadusliku esindaja majandusliku seisundi kohta. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja ja tema seadusliku esindaja kanda, kuna hageja esindaja on esitanud valeväiteid. 3(9)
2-17-5070
Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määruse nr 139 järgi on 1. jaanuarist 2017 töötasu alammäär 470 eurot kuus, millest 1/2 on 235 eurot.
5.Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et XXXX on XXXX (sündinud XXXX) isa (sünnitunnistus tl 11). Harju Maakohtu 15.07.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-146196 (tl 5) kinnitati poolte kokkulepe, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt elatist 50 eurot. Hageja palub muuta Harju Maakohtu 15.07.2014 määrusega tsiviilasjas nr 214-6196 kostjalt väljamõistetud elatise suurust ning mõista alates 01.04.2017 kostjalt hageja kasuks välja elatis seadusjärgses miinimumsummas.
6.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos ega anna talle elatist vahetult. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
7.Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
8.Poolte vahel on 15.07.2014 sõlmitud elatise tasumise kompromiss, kohtumäärus on jõustunud. Riigikohus on 9. juuni 2017. a otsuses nr 3-2-1-35-17 (p 32) leidnud, et jõustunud kohtumäärusega kinnitatud kompromiss on õigusjõult võrdne kohtuotsusega, mis seob pooli ega võimalda sama vaidlust samade asjaolude üle uuesti alustada (TsMS § 371 lg 1 p‐d 4 ja 5, § 432, § 457 lg 1) (vt ka Riigikohtu 26. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14, p 13). Üksnes TsMS §‐s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust 4(9)
2-17-5070 mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Kohus leiab, et kostja väide, mille kohaselt ei olnud kohtusse pöördumine põhjendatud, kuna tema on andnud ülalpidamist vabatahtlikult, et ole asjakohane. Kostja on esitanud antud väite tõendamiseks telefonisõnumid aastast 2010 ja 2011 (tl 32-37). Esmalt märgib kohus, et esitatud tõendid käsitlevad juba aastatetagust ajaperioodi ega ole seetõttu asjakohased. Seetõttu jätab kohus need tõendid tähelepanuta. Kohus märgib, et isegi kui need oleksid esitatud asjakohase ajaperioodi kohta, siis näituks hageja ema saadetud telefonisõnumitest pigem, et kostja ei ole andnud pidevalt ja piisaval määral ülalpidamist ning hageja ema on pidanud seda ise kogu aeg eraldi küsima. Kuivõrd tegemist on varasema lahendiga kindlaks määratud elatise summa muutmisega, tuleb kohtul kindlaks teha, kas asjaolud on võrreldes varasema lahendi tegemise ajaga muutunud, mis annaks õiguse rikutud õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Harju Maakohtu 15.07.2014 määrusest tsiviilasjas nr 2-14-6196 ei nähtu, millistest asjaoludest tulenevalt täpselt lahend on tehtud, s.o milline oli lapse igakuine ülalpidamiskulu ning vanemate võimalused. Kohtu hinnangul tuleb aga üldtuntuks lugeda asjaolu, et lapse ülalpidamiseks kulub oluliselt suurem summa, kui 100 eurot kuus (1 vanema panus 50 eurot). Kostja ei ole tõendanud, et oleks lisaks kompromissisummale 50 eurot emale elatist tasunud ning teinud märkimisväärseid kulutusi lapsele. Seega oli hageja igati õigustatud nõudma kostjalt elatist suuremas määras ja taotlema varasemalt kokku lepitud elatise suuruse muutmist.
9.Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
10.Kohus on 22.06.2017 kirjas selgitanud, et selleks, et kostja saaks tugineda sellele, et elatist tuleb välja mõista alla seaduses sätestatud miinimummäära, tuleb tal kohtule näidata, et ta on 5(9)
2-17-5070 kas töövõimetu või tema ülalpidamisel on veel lapsi või tõendada muid asjaolusid. Kostja on tuginenud sellele, et tema sissetulek ei võimalda töövõimetusest tulenevalt tasuda elatist seadusjärgses miinimummääras. Kostja kinnitusel on tema sissetulek pension 200,95 eurot kuus. Kostja igakuised vältimatud kulutused koos tasutava elatisega on samas suurusjärgus. Kostja on põhjendanud oma võimetust saada suuremat sissetulekut seega töövõimetusega 50%, samuti sellega, et tal puudub nii sõiduvahend kui raha selle soetamiseks. Kostja elukohas XXXX on osalise tööajaga töötaja kuutasu 55,6 eurot kuus (lisandub transpordikulu) ning XXXX töötamisel lisanduks samuti ühistranspordi kulu 105,6 eurot kuus, sissetulek oleks aga vaid ca 55,6 eurot kuus.
11.Kohus leiab, et kostja ei ole toonud välja asjaolusid, millest nähtuks, et tema võimalused saada suuremat sissetulekut puuduvad. Vaatamata kohtu juhistele ei ole kostja selgitanud, kuidas tema tervislik seisund mõjutab tema töövõimet, s.o millised täpselt on tervislikust seisundist tulenevad piirangud võimaliku töö valiku osas. Kostja ei ole ka selgitanud, kas tema tervislik seisund võimaldab teha tööd omandatud erialal (kostja on viidanud omandatud autojuhi ja turvatöötaja kutsele). Kohtule ei selgu esitatud teabest ka, mis takistaks kostjat omandada vajadusel uus kutse (kostja on üpris noor inimene). Kohus leiab, et ainuüksi faktist, et hetkel on kostjale määratud 50% töövõimetus, ei nähtu asjaolu, et ta ei ole suuteline tegema tööd vähemalt sellises ulatuses, et suurendada oma sissetulekut lapsele vajaliku elatise võrra.
12.Kohtu hinnangul ei ole tõendatud ka võimatus käia tööl transpordivahendi puudumise tõttu. Kostja kinnitusel on tema elukoht XXXX (tl 27). Kostja arvelduskonto väljavõtte kohaselt (tl 79-84) on kostja kasutanud oma pangakaarti maksete tegemisel sageli geograafiliselt erinevates asukohtades (XXXX) ning sagedased on ostud XXXX erinevatest kauplustest. Näiteks 10 päeva jooksul ajavahemikus 24.11.2016-03.12.2016 on kostja sooritanud oste järgmistest kohtades: 24.11.16 XXXX, 25.11.16 XXXX ja XXXX, 26.11.16 XXXX, 28.11.16 XXXX, 29.11.2016 XXXX, 30.11.16 XXXX, 01.12.16 XXXX, 03.12.16 XXXX, 04.12.16 XXXX. XXXX küla asub veebilehelt https://maps.google.com/ nähtuva teabe kohaselt XXXX 8,5 km, XXXX 19,8 km ja XXXX 62 km kaugusel. Kohtu hinnangul annab arvelduskontolt nähtuv pildi kostjast kui üpris liikuva eluviisiga inimesest ning kostja selgitused transpordivõimaluste puudumise vähemalt kodu ja XXXX vahel ei ole seetõttu eluliselt usutavad. Kostjale ei kuulu küll registriväljavõtete kohaselt sõidukeid (välja arvatud XXXX, mille omamise või mitte omamise fakt ei ole transpordivõimaluste aspektist asjakohane), kuid kostja on märgitud 12.12.2016 sõiduki XXXX kasutajaks (tl 53). Kostja arvelduskonto väljavõttest (tl 79-84) nähtuvad kulutused erinevates tanklates teevad oluliselt vähemusutavaks kostja väite sõiduvahendi puudumise kohta. Nimelt on kostja arvelduskonto väljavõtte ajavahemikus 23.11.2016-23.05.2017 kohaselt teinud kostja erinevaid makseid tanklates ja sõidukite osade müügile spetsialiseerunud poodides kokku vähemalt 1057,29 euro ulatuses. Tanklates müüakse põhiliselt kütust. Sageli on müügil ka teised tooted, kuid tasutud ühekordsed summad (97,77 eurot, 100 eurot, 103,74 eurot, 100 eurot jne) ning samuti makse selgitus. „“Jetoil XXXX Automaat“, „Statoil 1-2-3-au“ viitab sellele, et tegemist on enamjaolt kütusele kulunud summadega. Sõidukite osade müügiga seotud kulud on näiteks Autoekspert XXXX 37,13 eurot, SE Tehnikakeskus 18,34 eurot, US-Parts Balti XXXX 99,60 eurot jne. Samuti on kostja tasunud eltoodud väljavõttest nähtuvalt 17.03.2017 Iizi Kindlustusmaakler AS-ile 12 kuu eest liikluskindustusmakse 67,37 eurot sõidukile registrimärgiga nr XXXX ning 09.04.2017 taaskord liikluskindlustusmakse 5,17 eurot täpsustamata sõiduki eest. 6(9)
2-17-5070 Eeltoodu pinnalt tuleb kohtu hinnangul teha järeldus, et transpordivõimaluste puudumine ja sellest tulenev takistus elatise teenimisel ei ole tõendatud. Kohus märgib, et transpordiprobleemide korral võiks kostja kaaluda ühe võimalusena oma sissetuleku suurendamiseks kaugtöö tegemist.
13.Kohus märgib, et tõendamist ei ole leidnud, et kostjal on muud vara peale sissetuleku, mida tuleks võtta arvesse tema varalise seisundi hindamisel. Registripäringte kohaselt kuulub kostjale vaid XXXX (tl 52), mis on väidetavalt võõrandatud. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud fotodega tõendatud, et vara, millega koos kostja on piltidel jäädvustatud, ka käesoleval hetkel temale kuulub. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kostjal oleks vara, mille müügi arvelt elatist tasuda.
14.Järgmisena käsitleb kohus kostja sissetuleku piisavuse ja elustandardi küsimust. Kostja arvelduskonto väljavõttest (tl 89-97) nähtub, et kostja laekumised ajavahemikus 23.11.201623.05.2017 on kokku 5601,44 eurot. Selle moodustavad igakuine pension (perioodi alguses 191,23 eurot ja hiljem 200,95 eurot) ning ülejäänud laekumised on sularaha sissemaksed. Kohus on kostjale 22.06.2017 selgitanud, et võib elatise väljamõistmisel arvestada ka isiku varjatud sissetuleku ja elustandardiga. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga (vt viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-17-16, p 14). Kostja väite kohaselt oli laekumiste näol tegemist võõrandatud vallasvara osamaksetega ning rohkem laekumisi pole oodata, kuna müügikõlbulik vallasvara puudub. Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, et tegemist oli vallasvara müügist saadud summadega, on tõendamata ega ole ka eluliselt usutavad. Laekumised on toimunud regulaarselt kahel korral igas kuus, kuu lõpul ja kuu alguses. Laekumised ei ole ülekanded teistelt isikutelt vaid sularaha sissemaksed, mis vähendab kohtu hinnangul oluliselt vallasvara müügi osamaksete laekumise väite usutavust. Kohus leiab, et eeltoodust tuleb teha järeldus, et kostjal on vähemalt ajavahemikus 23.11.2016-23.05.2017 olnud koos pensioniga regulaarne sissetulek ca 933,57 eurot kuus ning pension ei ole kostja ainus sissetulek. Kohus leiab seega, et kostja arvelduskonto väljavõttest nähtuv teave seab kahtluse alla kostja vastuväited, mille kohaselt tal peale pensioni muud sissetulekud puuduvad ning tulenevalt tema raskest majanduslikust olukorrast ei ole ta suuteline elatist nõutud määras tasuma. Ka kostja elustiil ei kinnita väidet, et kostjal ei ole lapse kohaseks ülalpidamiseks piisav sissetulek. Kostja kinnitusel on tema sidekulud igakuiselt 30 eurot. Eeltoodud väljavõtte kohaselt on kostja tasunud sideteenuste pakkujale Telia Eesti AS-ile eeltoodud perioodi jooksul kokku 394,29 eurot. Ühes kuus keskmiselt on kostja seega tasunud sideteenuse osutajale keskmiselt 58,25 eurot, mis on suurem summa, kui lapsele elatisena tasutud summa 50 eurot. Kohtu hinnangul on sellises suuruses kulutused sideteenuse eest selgelt põhjendamatud ning kostja saab oma väljaminekuid reguleerida, kasutades oluliselt väiksema kuutasuga sideteenuse paketti. Samuti tõendab kantud sidekulu suurus kohtu hinnangul seda, et kostja on harjunud ja arvestanud igakuiselt suuremate sissetulekutega kui pension ning ainult pensionist elamine ei kuulu tema tavalise elustandardi juurde. Kuivõrd kostjal endal väidetavalt sõiduvahend puudub, siis on nii kostja kantud kütusekulu kui liikluskindlustuse kulu põhjendamatu. Kostja saaks seega reguleerida ka oma igakuseid väljaminekuid suurel määral (jätta ära põhjendamatud kulutused) ning põhjuseta kulutatud vahendite asemel pidada ülal oma abivajavat last. 7(9)
2-17-5070
15.Kostja on leidnud, et hageja seaduslik esindaja on esitanud valeandmeid oma majandusliku seisu kohta. Kostja on esitanud selle tõendamiseks kohtumääruse, millega keelduti hageja seaduslikule esindajale menetlusabi andmisest, kuna leiti, et hageja seadusliku esindaja ning lapse sissetulek kokku on 1700 eurot. Kostja seisukohast ei nähtu, mis on olnud tema eesmärk hageja väidetavatele valeväidetele viidates. Esmalt märgib kohus, et käesolevas tsiviilasjas ei ole väidetud, et hageja seadusliku esindaja majanduslik seis on äärmiselt halb. Kuivõrd lapse ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal võrdses suuruses, siis ei ole hageja seadusliku esindaja majanduslik seis käesoleval juhul ka oluline. See võiks osutuda oluliseks asjaoluks, kui hageja taotleks, et kostja kannaks ka hageja ema osa hageja ülalpidamiskuludest tulenevat hageja ema halvast majanduslikust seisust. Seda hageja aga taotlenud ei ole. Seega jätab kohus kostja väited tähelepanuta. Kohus on eelnevalt ka tuvastanud, et kostja on suuteline vähemalt mingis ulatuses sissetulekut teenima ja hagejat ülal pidama.
16.Riigikohtu tsiviilkolleegium on 24. oktoobri 2012. a otsuses nr 3-2-1-118-12 (p 15) rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. /---/ See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendatud, et käesolevas asjas esineb asjaolu, mis annab aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 alusel – kostja töövõimetus. Kindlasti ei ole aga kostja võimetu tasuma elatist 50 eurot ületavas summas ning puudub alus hagi täielikult rahuldamata jätmiseks. Kohus leiab, et teadmata täpselt kostja allesjäänud töövõime ulatust, on raske mõista elatist välja mingis konkreetses summas. Kuna aga töövõimetus 50% on tõendatud, saab sellega kui asjaoluga elatise suuruse kindlaksmääramisel siiski arvestada. Kohus leiab, et põhjendatud on, arvestades töövõime kaotuse ulatust, mõista kostjalt välja elatis 50% seadusjärgsest alammäärast.
17.Hageja on viidanud hageja emale ja kostjale kuulunud kinnisasja peatsele müügile, mille kaudu tekib kostjal vahendeid hageja ülalpidamiseks. Kohus märgib, et asjaolu, et kinnisasi on võõrandamisel, ei oma hetkel asjas tähtsust- ei ole teada, milline on kinnisasja võõrandamisest saadav summa. Tõenäoline on ka, et suur osa summast võib kuluda uue eluaseme soetamisele. Kuivõrd eluasemeks oleva kinnisasja müük tingib tõenäoliselt kostjal vajaduse uue kodu soetamise järele, on kostjal eelduslikult võimalik otsida uus kodu sellisesse kohta, kus transpordivõimaluste puudumine ei raskenda lapsele ülalpidamise hankimist.
Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev 8(9)
2-17-5070 kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
19.Hagi rahuldati osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul ei ole õiglane jätta elatise nõudmise kulusid kasvõi mingis ulatuses hageja enda kanda. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
20.Hageja õigusabikulu on lepingulise esindaja kulu summas 710 eurot s.o õigusabikulu 7,4 tunni eest, tunni tasu 80 eurot, lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on õigusabi tunnihind täies ulatuses põhjendatud. Küll aga ei ole kohtu hinnangul õigusabikulu täies ulatuses põhjendatud ajakulu osas. Tegemist ei olnud keeruka vaidlusega. Hagejal tuli vastavalt kohtu juhistele tuua välja ülalpidamiskulud, milleks ei ole vaja õigusalaseid teadmisi. Kohus leiab, et põhjendatud on 22.11.2017 kirjed 10.04.2017 kulu osas maksimaalselt 0,5h ulatuses, 06.07.2017 kulu 0,5h ulatuses ning 22.11.2017 kulu 0,5h ulatuses (menetluskulude nimekirja esitamine ei eelda õiguslikke teadmisi ega saa olla seega käsitletav põhjendatud õigusabikuluna). Seega peab kohus õigusabi ajakulu põhjendatuks kokku 5,5 tunni, s.o 528 euro ulatuses (koos käibemaksuga). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.