Perekonnaõigus › Abielulahutus

Tsiviilasi nr 2-17-695

Menetluskulude jaotus ja Jätta hageja menetluskulud osaliselt kostja kanda. Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2000 (kaks kindlaksmääramine tuhat) eurot ning mõista nimetatud summa kostjalt N. N. hageja E. R. kasuks välja. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama.

Sisulised asjaolud 13.01.2017 esitas E. R. kohtule hagiavalduse N. N. (R.) vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. 14.07.2017 osaotsusega on kohus poolte abielu lahutanud. Menetluses on vaid ühisvara jagamise nõue. Hageja nõuded, väited ja tõendid Esitatud esialgse hagiavalduse (I kd tl 1-2) ja teiste menetlusdokumentide (I kd tl 166-168, II kd tl 2-4) ning istungeil selgitatu kohaselt on ühisvara, mida hageja soovib jagada, järgmine: 1) Kinnistu, registriosa nr xxxxxxx, asukoht Xxxxx xxxxxxx, Xxxxx-xxxxxxxxx xxxx Xxxxxx xxxx, Xxxxxxx xxxx. Kinnistu väärtus 29 000 eurot (ekspertiisiakt II kd tl 46-85); 2) Korteriomand (registriosa nr xxxxxxx), asukohaga Xxxxx-xxxxx xxx xx, Xxxxxx xxxx, Xxxxx-xxxxxxxxx xxxx, Xxxxxxxx. Korteriomandi väärtus 11 000 eurot (ekspertiisiakt II kd tl 6-44); 3) Sõiduauto Xxxxxx, 2012, registreerimismärk xxxXXX Sõiduauto väärtus 6500 eurot (ekspertiisiakt I kd tl 105-124). 4) Sõiduauto xxxxxxxx, 2007, registreerimismärk xxxXXX Sõiduauto väärtus hageja hinnangul 3400 eurot. Kokku on pooltel ühisvara summas 49 900 eurot. Pooltel kohustused puuduvad. Hageja soovib ühisvara jagada võrdsetes osades, seega mõlemale poolele jääks 50% (24 950 eur) kogu ühisvara väärtusest. Hageja soovib ühisvara jagada viisil: 1) Hagejale jääb lahusvarana korteriomand ja sõiduauto Xxxxxxx, koguväärtus 14 400 eurot; 2) Kostjale jääb kinnistu ja sõiduauto xxxxxxx xxxxxx, koguväärtus 35 500 eurot; 3) Kuna kostjale jääks eelpool toodud viisil vara jagamisele korral suuremas väärtuses ühisvara, siis vahesumma s.o 10 550 eurot (35 500 – 24 950) kuuluks kostja poolt hagejale hüvitamisele rahas. Kostja seisukohad ja tõendid Kostja märgib kirjalikus vastuses (I kd tl 67-69), hilisemates menetlusdokumentides (II kd tl 89-91) ning kohtuistungeil, et ta ei ole kostja nõus hageja 05.10.2017 esitatud hindamisega kinnistu väärtuse osas. Hageja esitas kohtule kinnistu hindamise osas eksperthinnangu nr 1651-17M, mille koostas LVM Kinnisvara OÜ. Selle 3. lehekülg näitab, et kinnistu ülevaatus toimus 28.09.2017. Kostja leiab, et see ülevaatus tehti läbi ebaseaduslikult. Sellel päeval,

2 (9)

Tsiviilasi nr 2-17-695 hageja ja hindaja murdsid sellesse majja sisse, lõhkudes ukse luku, kui maja elanik, ehk kostja, ei olnud kodus. Seetõttu peab kostja eksperthinnangut õigustühiseks. Kostjalt esitatud hindamise, mida Pindi Kinnisvara OÜ koostas (I kd tl 127-158), hindaja S.S. oli tegelikult selle kinnistu maakler. Pooled ostsid selle kinnistu tema kaudu. Seetõttu teab hindaja maja seisukorda, kinnistu väärtust, xxxxxx xxxxxx sarnaste varade turuhinda. Seega on põhjendatud vastavalt nimetatud aktile väita, et kinnistu väärtus on 21 000 eurot. Hageja ei ole põhjendanud sõiduauto Xxxxxxx väärtust summas 3400 eurot. Hageja ei esitanud mingi tõendit selle auto hindamise eest, seepärast tema hindamine on ebaõige. Auto on hageja kontrolli all ja kostja ei saa tellida eksperthinnangut. Kuid turuhinda võib koostada ka portaal Auto24 ilma tegeliku autota. Kostja esitas Xxxxxxxi hindamise (II kd tl 94-99), mille põhjal on auto turuhind 4300 eurot. Hageja esitas xxxxxxx auto väärtuseks 6500 eurot ilma põhjendamata. Hageja ei ole esitanud mingi tõendit selle auto hindamise kohta ja seepärast ei ole tema hindamine õige. Kostja esitatud eksperthinnangu põhjal on selle auto väärtus on 6250 eurot (I kd tl 107-121). Korteri väärtuse osas ei ole kostja nõus hageja 05.10.2017 esitatud hindamisega alljärgneva põhjal: 1) 29.08.2017 toimunud kohtuistungil kohus palus korraldada pooltel ühiselt korteri hindamine. Hageja teatas ja pakus hindajana kandidaadi kostjale 20.09.2017, misjärel kostja kohe palus sellelt hindajalt ning hagejalt sõlmida kolmeosalise hindamise lepingu. Hageja ei vastanud sellele. Hindaja keeldus lepingut sõlmimast, sest tema juba sõlmis lepingu ainult hagejaga. Eksperthinnangu lk 3 näitab, et hageja ja hindaja sõlmisid lepingu 04.09.2017, seega tegelikult enne kui hageja teatas ja pakus kostjale hindajana kandidaadi. See tähendab, et hageja otsustas algusest saadik tellida hindamise ilma kostjata. Seetõttu ei saanud kostja sõlmida lepingut hageja pakutava hindajaga. Kostja üksi ei saa tellida korteri hindamist, pealegi tuleks tal selleks korterisse sisse murda. Kogu vastutus ühiselt korteri hindamata jätmiseks tuleb panna hagejale. 2) Hagejalt esitatud eksperthinnangus on viga. Akti lk 30 on märgitud, et sellel korteril puudub kohtkindel köögimööbel, kuid on see olemas. Sellekohane pilt on lk 33. Seepärast lk 29 mõlemate võrdluste kohandus suurendatakse 5%p-ks, võrdlus I kohandatud hind(euro/m2) saab 250x(100-20)=200-ks, võrdlus II saab 225x(100-25)=169-ks. Selle korteri turuväärtus (euro/m2) saab 200x0,55+169x0,45=186-ks, ja korteri turuväärtus(euro) saab 186x64.4=11 978-ks. Selle põhjal on korteri väärtus 12 000 eurot. Hageja nimetatud ühisvarade juurde esitab kostja veel ühisvarana jagamiseks pangakonto, millel on saldo novembris 2016 5411,71 eurot (II kd tl 100-101). Kokku on pooltel ühisvarana summas 48 961.71 eurot. Pooltel kohustused puuduvad. Kostja soovib ühisvara jagada võrdsetes osades, seega mõlemale poolele jääks 50% (24 480.855 eurot) kogu ühisvara väärtusest. Kostja soovib ühisvara jagada järgneval viisil: 1) Hagejale jääb korteriomand, sõiduauto Xxxxxxx, sõiduauto xxxxxxx ja pangakonto, koguväärtus 27 961.71 eurot; 2) Kostjale jääb kinnistu, koguväärtus 21 000 eurot; 3) Kuna hagejale jääks eelpool toodud viisil vara jagamisele korral suuremas väärtuses ühisvara, siis kostja kasuks mõistetav vahesumma on 3480.855 eurot.

3 (9)

Tsiviilasi nr 2-17-695 Hageja lõplik seisukoht on (II kd tl 103-105), et kinnistu väärtus on 29 000 eurot ning leiab, et selle kohta esitatud eksperthinnang nr 1651-17M on igati seaduslik ja põhjendatud. Selles on kasutud õigeid võrdlusmeetodeid ning see kajastab õigesti kinnistu tegelikku väärtust. Tõend ei ole saadud ebaseaduslikult, kinnistu ülevaatamise juures viibis ka politseiametnik ning kuna kinnistu on endiselt hetkel poolte ühisvara, oli õigus ekspertiisi tarvis hagejal sinna ka siseneda. Pealegi, hageja esindaja palus teavitada kostjal korduvalt, milline aeg sobiks kostjale kinnistu väärtuse kohta täiendava ekspertiisi teostamiseks. Kostja ei reageerinud hageja esindaja korduvatele päringutele, millal oleks sobilik tulla ekspertiisi teostama, seega hageja läks koos kohaliku konstaabliga ja eksperdiga, eksperdile sobival ajal kinnistu väärtust hindama. Ilmselgelt üritas kostja kinnistu korduvat hindamist vältida, kuna möönis, et selle väärtus on tegelikkuses suurem, kui esialgse eksperthinnangu põhjal leitud. Hageja märgib ka seda, et kostjale ekspertiisi teostanud ekspert on kostja hea tuttav. Mis puudutab väidet, et kuna kinnisvaraekspert Xxxx xxxxxxxxx oli ka kinnistu müügi vahendaja, ehk maakler, siis ei mängi vastav asjaolu hetkel kinnistu väärtuse leidmisel rolli ning vastav asjaolu ei tähenda, et vaid Xxxx xxxxxxxxx teaks kinnistu tegelikku väärtust. Vastupidiselt, ta võib olla heade sidemete tõttu kostjaga temast mõjutatav. Seega, nagu ka eelnevalt hageja on väitnud, seab ta Pindi Kinnisvara OÜ poolt teostatud ekspertiisi õigsuse kahtluse alla ning leiab, et igati sõltumatu eksperdi poolt teostatud eksperthinnang nr 1651-17M kajastab kinnistu tegelikku väärtust. Kui võrrelda kahte eksperthinnangut, siis Pindi Kinnisvara poolt on võrreldud puitmajasid eterniit katusega, kuid kinnistul asuv maja on kivimaja ja uue katusega (profiilplekk), samuti ei ole maja mitte rahuldavas seisukorras, vaid selles on remont pooleli. Kindlasti mitte ei ole tegemist talumajaga, nagu väidab kostja. Pindi Kinnisvara poolt võrreldud objektid on ka keskusest palju kaugemal. Kinnistu asub halduskeskusest vaid 3 km kaugusel. Seega on Pindi Kinnisvara OÜ võtnud võrdluse aluseks oluliselt halvemas seisukorras ning asukohaga objektid, seega on võrdluse alused valed ning seetõttu ebaõige ka saadud kinnistu väärtus. LVM kinnisvara OÜ on aga oma võrdluse aluseks võtnud õiged objektid ning lisaks on ka hinnangus õiged lähteandmed, s.h. on märgitud, et remont on pooleli, mitte et maja oleks rahuldavas seisukorras ja vajab remonti, millistel asjaoludel on kohe oluline vahe hinnangu andmisel. Lisaks kinnitab asjaolu, et kinnistu reaalne väärtus on 29 000 eurot, mitte 21 000 eurot, et poolte abielu ajal on juba ainuüksi hageja panustanud vastavasse kinnistusse ligi 37 000 eurot (II kd tl 106-127). Maja juures on muuhulgas paigaldatud uus katus, aknad, uksed, torud, elektrijuhtmed ja paigaldatud kogumismahuti. Seega on maja oluliselt renoveeritud, mis on tõstnud kinnistu hinda ning kindlasti ei saa kinnistu hind olla seega vaid 21 000 eurot. Kuigi hageja on teinud hulgaliselt materiaalseid kulutusi, siis ta ei nõua heast tahtest nende kulutuste hüvitamist kostjalt, kuigi need kulud on tõstnud ilmselgelt maja väärtust, kuid ta ongi arvestanud sellega, et temale mõistetakse õiglane hüvitis ühisvara jagamisel, kuna kostjale jääb suuremas väärtuses ühisvara, kui hagejale. Hageja on esitanud auto24.ee müügikuulutused (I kd tl 176), millest on näha, et hageja valduses oleva Xxxxxxxi margile ja aastaarvule vastab kõige enam hind 3400 eurot. Hageja võrdles ka antud hetkel müügis olevaid sõidukeid (II kd tl 131-132) ning neist on näha, et hind on isegi kukkunud, kuid hageja jääb summa 3400 eurot juurde. Kostja on hinnapäringusse märkinud läbisõidu november 2016 seisuga, läbisõit aastaga on aga oluliselt suurenenud. Lisaks ei ole päringu lähteandmetesse märgitud käigukasti, ehk siis on üldteadaolev asjaolu, et automaatkäigukastiga autod on kallimad, seda iga margi puhul. Ka auto võimsus mängib olulist rolli ja diislid on kallimad kui bensiinimootoriga autod. Lisaks nähtub tulemusest, et hageja valduses oleva sõiduautoga võrreldavat sõidukit on tulemustes vaid üks (2007.a, 92 kw, bensiin, manuaal), mis kindlasti ei anna seega mitte mingisugust ülevaadet hageja sõiduauto väärtuse kohta. Hageja poolt esitatud auto24.ee väljavõtte kohaselt 4 (9)

Tsiviilasi nr 2-17-695 on näha, et kuigi täpselt sarnaseid sõidukeid müügis ei olnud, on näha, et kõigi 2007.a vastava margi sõidukite hind on jäänud alla 4000 euro ja kõigi ligilähedaste sõidukite hind on 33003700. Seega, hageja hinnangul on tema poolt märgitud sõiduauto Xxxxxxx väärtus õige ning kostja ei ole tõendanud, et sõiduauto xxxxxxxx väärtus oleks suurem. Hageja märgib, et kostja on küll sõiduauto R. suhtes ekspertiisiakti esitanud ja seal on lõpptulemus tõepoolest 6250 eurot, samas nähtub ekspertiisist, et võrreldes teisi samasuguseid sõidukeid, võib turuhind olla ka 6500-7000 eurot. Kohtumenetluses on pidevalt olnud vaid üks number, s.o. 6500 eurot ning kohus on küsinud korduvalt, kas pooltel selles suhtes vaidlust ei ole ning kostja ei ole mitte ühelgi istungil maininud, et tema seisukohast on sõiduauto hind siiski 6250 eurot. Seega, hageja jääb enda seisukoha juurde, et sõiduauto xxxxxxx. väärtus on 6500 eurot. Pealegi ostis kostja vastava sõiduauto salaja, ilma hagejat teavitamata aprillis 2017, seda 8100 euro eest ning ühisvara koosseisu muutusega põhjustas kostja ka täiendavat põhjendamatut ajakulu ning menetluskulu nii kohtule, kui hagejale. Kostja väited korteri ekspertiisi osas on täiesti alusetud ning ilmselgelt pahatahtlikud. Kostja ei soovinud esiteks korteri hindamiseks raha tasuda, samuti ei soovinud ta seda, et korter saaks sõltumatu eksperdi poolt hinnatud, kuna kostja on korteri väärtust hinnanud täiesti teadlikult tegelikust suuremaks, et ühisvara jagamisel saada kasu. Eelnevalt on kostja menetluses väitnud, et korteri väärtus on veelgi suurem, kui 12 000 eurot. Mis puudutab kostja väidet, et on olemas korteris kohtkindel köögimööbel ja seetõttu peaks väärtus olema suurem, on põhjendamatud. Fotodelt on näha, et köögimööbel ei ole kohtkindel, ilmselt ei tea või näitab kostja nagu ei teaks, mida kohtkindel köögimööbel endast kujutab. Pealegi ei ole korterisse mitte kuidagi ka rahaliselt panustatud, korteris on vahetatud vaid uks ja lukud, mis siis tõstabki ilmselt korteri hinda 10 000-lt eurolt, nagu oli eeldanud hageja, 11 000-le eurole, nagu on leitud ekspertiisis. Kostja on eelmenetluse lõpusirgel, pärast mitmeid istungeid leidnud oma 29.10.2017 menetlusdokumendis, et kostja arvates on pooltel veel ühisvara, mida jagada, seda hagejale kuuluva pangakonto näol. Hageja palub vastav kostja taotlus jätta tähelepanuta ja mitte vastu võtta lisana esitatud pangakonto väljavõtet. Hageja märgib, et tegemist on tema pangakontoga, kuhu laekusid tema töötasud. Vastav pangakonto ei ole poolte ühisvarana käsitletav. Ka kostjal oli ja on mitmeid pangakontosid, kuid kostja neid ühisvara hulka ei soovi lugeda. Kui ka märgitud pangakonto oleks poolte ühisvara, siis kostja ei saa nõuda muu ühisvara jagamist ja erineval viisil, kui seda on taotlenud hageja, ilma, et kostja esitaks vastuhagi, milline aeg on ammu antud menetluses möödunud. Vastav kostja käik näitab taas ilmselgelt kostja pahatahtlikust hageja suhtes. Hageja peab siinkohal vajalikuks märkida, et kostja ei ole tasunud siiani kohtu poolt välja mõistetud elatist oma lastele ja samuti keeldub välja andmast hagejale ka tema isiklikke asju, s.o. kingad, üleriided jms (mis on üsna suure väärtusega). Hageja ei ole omalt poolt mitte kuidagi aga teinud kostjale takistusi tema isiklike asjade kättesaamisel. Hageja palub lisaks kohtuotsusega tuvastada kostja nõusolek kinnistusraamatus vajalike kannete tegemiseks tulenevalt korteriomandi omanikukandega (hetkel on omanikud mõlemad pooled ühisomanikena). Kostja märgib oma lõplikus seisukohas (II kd tl 142-145), et S. S. on hindajana täiesti erapooletu ega teadnud ekspertiisi tehes, kellele jääb see kinnistu. Hageja on ise mõjutanud tema esitatud ekspertiisi tellijat.

5 (9)

Tsiviilasi nr 2-17-695 Kostja leiab, et hageja pangakonto on kindlasti ühisvara. xxxxxxx auto jaoks, tegelikult xxxxxxx xxxxxx, oli mitte ühisvara, kuid kostja lahusvara. Hageja ei nõustunud poolte esimese auto juurde ostma teist autot ühisvarana oktoobris 2016.a, aga laskis kostjal osta autot kostja lahusrahaga kostja lahusvarana. Kostja vahetas autot omast vabast tahtest. Juhul kui kinnistu jääks kostjale ilma hüvitiseta, siis kostja nõustuks loobuma nii pangakontost ka xxxxxxx autost. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 1 järgi jagatakse varaühisuse lõppedes (käesoleval juhul lõppes varaühisus abielu lahutamisega PKS § 35 p 3 järgi 14.06.2017 osaotsusega) abikaasade ühisvara, selle koosseis määratakse kindlaks varasuhtes lõppemise seisuga (lg 11). Ühisvara jagatakse PKS § 37 lg 3 järgi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kaasomandi lõpetamise sätted (asjaõigusseaduse § 77 lg 2) ütlevad, et kohus võib kokkuleppe mittesaavutamisel jagada kaasomandis olevad asjad hageja nõudel kas kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi enampakkumisel. Kohtupraktika kohaselt kaasomandi lõpetamise asjades on selgitatud, et asjade väärtuse/hinna määramisel tuleb see kindlaks teha võimalikult ajaliselt lähedal asjade jagamise seisust ehk kohtuotsusest, tagamaks kaasomanikule õigus saada asja eest võimalikult õiglane hüvitis. Oluline on veel märkida, et sõnastus „hageja nõudel“ tähendab seda, et kui üks kaasomanikest soovib jagada asju teistsugusel viisil kui hagi esitanud kaasomanik (antud juhul abielupool), tuleb selleks esitada vastuhagi. Sama kehtib ka olukorras, kus abielupool kaasomanikuna soovib jagada asju, mida hagi esitanud kaasomanik jagada ei ole soovinud. Kuna käesoleval juhul ei ole kostja vastuhagi esitanud, ei saa menetluses jagada ka hageja pangakontodel olnud vahendeid, samuti ei saa vaidluse alla mittekuuluvat ühisvara (kaks kinnisasja ja kaks sõidukit) jagada teisiti kui hageja seda soovinud on. Kohus nõustub hagejaga selles, et ühisvara nimekirja täiendamine pangakontol olnud vahenditega eelmenetluse lõpus ei ole ka menetlusõiguste heauskne kasutamine – hagi esitati jaanuaris 2017, kostja vastus esitati 25.02.2017 ning oma erineva arvamuse ühisvara koosseisu ja jagamise viisi osas esitas kostja alles 29.10.2017. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaolusid, et elamukinnistu ja sõiduauto xxxxxxx on kostja valduses/kasutuses ning korteriomand ja sõiduauto Xxxxxxx on hageja valduses/kasutuses, on hagi ühisvara jagamise viisi osas (jätta nimetatud asjad poolele, kes asja kasutab) igati põhjendatud. Muul viisil ja/või muu võimaliku ühisvara (pangakonto) jagamine ei ole vastuhagita mõeldav. Seega on alljärgnevalt võimalik vaid hinnata jagatava ühisvara väärtuse osas esitatud väiteid ja tõendeid.

Tsiviilasi nr 2-17-695 EUR, hageja eksperthinnang (koostatud LVM Kinnisvara OÜ poolt) aga septembris 2017 väärtusele 29 000 EUR. Peamine põhjus erinevale tulemusele jõudmisel on aktide sisu kohaselt erinevates võrdlustehingutes – kui kostja aktis võrreldakse tehinguid elamukinnistutega, mis on toimunud xxxxxx xxxxxx (mais 2016, oktoobris 2016 ja veebruaris 2017), siis hageja esitatud tõendis on võrdlus esitatud Xxxxxx xxxxis ehk kohalikus keskuses tehtud elamukinnistu tehingutega (tehingud mais 2017). Tegelikkuses puudub vaidlus selles, et vaidlusalune elamus asub ca 3 km kaugusel Xxxxxx xxxxi keskusest (kostja aktis ca 3,5 km (I kd tl 132) ja hageja hinnangus 2,3 km (II kd tl 51). Seega võib võrdluse aluseks võtta nii ühe kui teise lähenemise, pealegi on mõlemad esitatud hinnangud lubamas teatud eksimuse protsenti – kostja hinnang 10% ehk siis hinnavahemik 18 900 – 23 100 EUR ja hageja hinnang 15% ehk siis hinnavahemik 24 650 – 33 450 EUR. Kohus leiab, et antud juhul on mõistlik võtta objekti turuväärtuseks kahe hinnangu keskmine ehk (29 000 + 21 000) : 2 = 25 000 EUR. See jääb lähedale mõlema aktiga lubatud veapiiresse, kusjuures hageja hinnangu veapiiri mahub sisse. Pealegi tuleb arvestada sellega, et hageja esitatud hinnang on 4 kuud hilisem ja käesolevale otsusele ajaliselt lähedam. Mis puutub kostja väidetesse ebaseaduslikust tõendist või tema poolt valitud paremast hindajast, siis need väited on kohtu hinnangul asjakohatud. Kui kostja, kes osales 29.08.2017 kohtueelistungil ja teadis, et hagejale tehti kohtu poolt ettepanek elamu väärtuse kohta tõendite esitamiseks, ignoreeris hageja esindaja kontakteerumiskatseid, ei saa kaasomaniku sisenemist elamusse pidada ebaseaduslikuks, mis pealegi toimus politsei juuresolekul. Hindaja isiku pädevuses puudub kohtul kahtlus kummagi hindaja juures, tegemist on kutseliste vara hindajatega.

Tsiviilasi nr 2-17-695 tl 94-99). Kohus leiab, et kuivõrd kostja esitatud päring on koostatud konkreetse sõiduki kohta, on see usaldusväärsem ning selle põhjal on sarnaste sõidukite keskmist hinda arvestades põhjendatud väita, et sõiduki turuväärtus on 4300 EUR. Hageja viide, et tõend ei ole asjakohane, kuna kostja päringus on enamasti automaatkäigukastiga ja seega kallimad sõidukid, ei ole kohtule veenev. Ainus kostja esitatud päringu kohaselt müügis olev manuaalkäigukastiga sarnane sõiduk on veelgi kallim – 4500 EUR, ja ka tema läbisõit 114 985 km on võrreldav hageja valduses oleva sõidukiga (kõnealune sõiduk oli novembris 2016 läbi sõitnud 124 689 km, kusjuures graafikult ja tehnoülevaatuste andmetelt nähtub, et aastane läbisõit on 1012 000 km). Seega ei ole võrreldavad ka hageja esitatud hilisemad müügikuulutused, kus 2600-400 EUR maksvad Xxxxxxxid on läbi sõitnud üle 150 000, mõni ka üle 200 000 km. Eelneva põhjal peab kohus seega põhjendatuks rahuldada hagi osaliselt ja järgneval kujul:

Tsiviilasi nr 2-17-695 ulatuses) määrata hageja menetluskuludeks, mida kostjalt välja mõista, 2000 EUR. See on ligilähedane hagi rahuldamise proportsiooniga ning on kohtu hinnangul menetluse sisu arvestades õiglane. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.