Perekonnaõigus › Abielulahutus

Tsiviilasi nr 2-17-695 Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Sisulised asjaolud, menetluse käik 13.01.2017 esitas E. R. kohtule hagiavalduse N. N. (R.) vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud xx xx xxxx Eesti saatkonnas xxxx linnas,xxxxxxx prefektuuris, xxxxxxxx, mida tõendab xxxxxxx erakorralise ja täievolilise suursaadiku Eestis, xxxxxxx xxx poolt xx xx xxxx Tallinnas välja antud abielutõend nr xx xx-xxxxx, mis omakorda põhineb xxxxxxx prefektuuri xxxx linna linnapea poolt xx xx xxxx väljastatud Ametliku Perekonnaregistri kinnitatud ärakirjal (inglisekeelne abielutõend koos eestikeelse vandetõlgi tõlkega ning lisatud xxxxxxxxxxxxx perekonnaregistri ärakirjaga tl 4-6). Poolte abielust on sündinud 2 last, xx xx xxxx K. R. ja xx xx xxxx K. R., kes elavad hageja juures. Laste elatise nõuded ja muud lastega seotud küsimused lahendatakse käesolevast asjast eraldi. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel on kultuurilised ja maailmavaatelised erinevused, kuid peamiselt soovib hageja abielu lahutada kostja vägivaldsuse pärast, kuna kostja on korduvalt hagejat löönud. Hageja pöördus 28.11.2016 politseisse ja ta viidi varjupaika, kostja suhtes alustati ka kriminaalmenetlust. Hageja on soovinud abielu lahutada, kuid kostja ei ole sellega nõustunud ega ka reageerinud viimasele hageja kirjale, kus pakuti abielu lahutamist ja ühisvara jagamist kohtuväliselt. Hageja leiab, et abielu jätkamine on võimatu, abielulised suhted lõppenud ja hageja ei näe võimalust abielusuhete taastamiseks. Hageja palub poolte abielu lahutada. 15.03.2017 kohtueelistungil kostja soovis abielu säilitada ja kohus andis leppimisaega kuni järgmise istungini juunis 2017. 12.06.2017 kohtueelistungil jäi hageja abielu lahutamise nõude osas hagi juurde, kostja ei vaielnud sellele nõudele vastu. Hageja palus kohtul teha abielulahutuse osas osaotsus, kostja nõustus sellega. Ühisvara jagamise osas istungil selgus, et ühisvara koosseis on menetluse kestel muutunud ja pooltel on vaidlus vara väärtuse üle. Menetlus ühisvara jagamise nõude osas jätkub. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3). Kohus on nimetatud sätteid kohtueelistungil ka selgitanud. Kohus, kuulanud ära poolte seletused, leiab, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada, pealegi ei soovi pooled ise seda. Arvesse võttes, et hageja soovib kostjast lahutada viimase vägivaldsuse tõttu, kostja suhtes on alustatud perevägivalla tunnustel kriminaalasi, mille raames on kostjale kohaldatud ka lähenemiskeeldu hageja suhtes ning eelmisel eelistungil pooltele antud 3-kuine leppimiseaeg ei ole hageja seisukohta muutnud, siis puudub kohtu hinnangul mõistlik võimalus ja põhjus abielu taastamiseks edasiste abinõude tarvitusele võtuks. Tänaseks elatakse lahus, hageja on otsustanud abielu